Skip to main content

Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

Postâalmai Unto Aikio.

Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.

Terms: posti

Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.

Terms: inarinsaame

Antero Sarre čaittâlij ergijdiskuin Lönnrot-elleekooveest

Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.

Ivveest 1985 šoodâi 150 ihheed tast, ko Elias Lönnrot lâi almostittâm syemmilij aalmugeepos Kalevala. Juhleive kunnen Lönnrot elimist kovvejui elleekove, mast uási Säämist. Njellimlâš Antero Sarre lâi kuvviimijn čaittâleijen ergijnisguin já mainâstij tábáhtuumeest. Elias Lönnrot juuđij Säämist ennuv, já sunjin sämikielah lijjii teháliih.

Terms: inarinsaame

Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

Terms: inarinsaame

Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

Terms: inarinsaame

Ellee arkkâdâh lii sämikielâg vuárkkáohjelmfalâldâh. Täin siijđoin almostittojeh 6.2.2017, sämmilij aalmugpeeivi rääjist Sämiradio päddivuárhá radiosaavah. Vuárhást Anarist láá valjeest sämikielâg ohjelmeh: uđâsfáádáh, savâstâlmeh já mainâseh eromâšávt 1970-lovo aalgâ rääjist, muáddi puárrásub-uv radio-ohjelm.

Yle Säämi já Ellee arkkâdâh almostitteh juovlâohhoost muáddi Ellee arkkâdâh –saavâ. Lep valjim juovlâi ááigán hiäivulijd vuárkkásaavâid. Ulmen lii meid keččâliđ taam Ellee arkkâdâh –palvâlus, mii álgá kuovâmáánust.

Yle Sápmi | Tuoreimmat uutiset

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Máánu jienâ aalgij kullui Anarâš saavâin 90-lovo aalgâst

    Anarâš saavâin 1991 algii kullui máánu luándujienâ.

    Anarâš saavâin 1991 aalgij “ Máánu ellee” ráiđu, mast muštâlui jyehi máánu ellee, teikkâ lodde. Fáddá lahtosij anarâš kalenderin. Ilmari Mattus čokkij nuuvt kalender, já meid pyevtittij máánu jienâ säämi radion. Vuosmuš “máánu ellee” lai riävská já tot kullui kuovâmáánu vuosmuu Anarâš saavâin. Anarâš saavâi 1991 máánu luándujienâst muštâl Ilmari Mattus.

  • Máárjá Kitti ij ostâm ige lijkkum leđe kansaškoovlâst

    Máárjá Kitti ij lijkkum škoovlâst.

    Máárjá lâi tuše oovtâ čoovčâ kansaškoovlâst. Sun ooinij maht suu oovtâ viljâpele caimii tobbeen, te ij halidâm innig moonnâđ škoovlân. Aanaar, Mossáást, ässee Máárjá Kitti sierâdij pärnin poccuu tavdijgijn, toh lijjii poccuuh. Ludij viivčâh lijjii kussân. Nuke lâi uážžum juovlâskeŋkkân já toin sierâdij ubâ sierâdemave. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin čohčuv 1988.

  • Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâ vuosmuš čorgejeijee

    Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâst pargoost ivveest 1954.

    Iŋgá já suu iššeed Heikka láin pargoost Päärtih škoovlâst talle ko tom algii rähtiđ 1954. Škovlâ valmâštui 1956. Suái meid assáin tobbeen. Algast puohah, máttáátteijeeh, uáppeeh já pargeeh. Puohah lijjii škovlâtáálust, mii lâi vuosmuš táálu maid rahtii. Maŋeláá rahtii máttáátteijeid viistijd já majemustáá asuntola. Pargo lâi ennuv já pälkki hyeni.

  • Inga Maarit Sietiö lâi Sämimuseo Siidast pargoost 20 ihheed

    Inka Maarit Sietiö ooinij immâš Kuhmost.

    Ingá Maarit Sietiö áásá tääl puárrásij táálust Anarist. Sun jotá servikode kerhoin já tuáijoo pääihist. Keessiv sun eelij kolliistâlmin Elsa Väisäii Kuhmost. Tobbeen sun ooinij immâš, maht mašinijgin poččii kuusâid. Siämmáá määđhist sun kiirdij kirdemmašináin vuosmuu keerdi elimist. Inga Maarit lâi 20 ihheed Sämimuseost Anarist pargoost.

  • Solojäävrist ässee Matti Valle muštâl kumâttâsâin

    Matti Valle ooinij keessiv tažâligijd moh iä lam olmâ elleeh

    Solojävri lii 5 km kukkosâš já pelnub km kukke ja 14 soollâđ čieŋŋâl. Tot lii suullân 10 km keččin Aanaar markkânist. Matti Valle lii ubâ avvees, 70 ihheed, aassâm ton kuávlust. Sun šoodâi Kerrisnjaargâst, mut tääl sun áásá Stuorrâpovenjaargâst. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin čohčuv 1985. Kaabi Jovna Kaabin sun ooinij kumâttâsâid.

  • Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl

    Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.

    Riitta Valpu Sarre rievdâi puásuihomáigijn Paččvei riidon, Vaggatem siijdân, tave Taažân. 15 ihásâžžân sun moonâi vuosmuu keerdi puásuimiäcán. Taažâst asâdem ääigist Riitta Valpu lii lam meid kuáláástmin meerâst, páldáid, luosâid já torske. Tovle koolgâi poollâđ keeđhijn já kuobžâin já kuumpijn. Sun lii paččaam áálduid já ráhtám poccuu mielhist vuástá.

  • Tovle varriistâllii kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán

    Kesi- já tälvipääihi koskâsâš varrimmätki puovtij leđe 20 km

    Varriistâllâmmääđhih sattii leđe muáddlov kilomeetterid-uv. Kiđđuv vuolgii ovdil Jonsahpeeivi kesipááikán já čohčâmáánust tälvipááikán. Lahja Paltto eelij sahhiittâlmin Pärtiilijd Aune Kaarret já Elli Palto čohčuv 1984. Aune Kaarret muštá maht sun ohtii varriistâllâmmääđhist teeivâi vuávsá. Lai čohčâ já sij lijjii varriimin tälvipááikán. Sun lâi talle 20 ihásâš.

  • Unto Aikio áásá Aanaarjäävri riddoost Jolnivuonâst já tiävdá luudijd

    Unto Aikio tiävdá luudijd já hirmástâl puásuipargoid.

    Jo nuorrân Unto lâi kiddiistum luudij tevdimist. Tääl sun tiävdá taid já vuábdá. Jieš sun ij likkuu koddeđ taid, sun uástá taid. Unto smiättá älgiđ rähtiđ meid muorâ- já tähtituoijijd. Ovdilgo ko piäsá tevdiđ luudijd já elleid, te näähki kalga poossâđ, kuškâdiđ já mirkkâdiđ. Tevdum luudijd uástih enâmustáá mätkimuštokävppijâsah.

  • Mari Aikio muštâl suu vuosmuu markkânmááđhist já maggaar lâi eellim suu nuorâvuođâst, 1900-lovo aalgâst

    Mari Aikio päikki, eellim já vuosmuš markkân mätki.

    Päärtihlâš Mari Aikio lâi käävci-ihásâš ko eelij vuosmuu keerdi Aanaar markkânist. Talle juttii purjâskárbáin. Mii lii eerhim? Máárjá vuosmuš päikki lâi Varaginjaargâst, Aanaarjäävri riddoost uccâ tuuváást. Máárjá peesâi sii táálu pijgáin, Aila Vááboin, vyelgiđ vuosmuu keerdi markkânân. Vuolgâ lai ehidist já iho vuoššii käähvi já Máárjá uážui kyehti koopâ käähvi já tast sun lâi mielâmield.

  • Maht Pelsa Juhháánist šoodâi eidu Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi

    Pelsa Juhháán lâi Högman ovdilgo suu nommâ muttui Pelsan.

    Pelsa Juhháán muštâl suu šoddâmist, elimist, puásuihomáin, kuáláástmist já maht sust šoodâi Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi. Pelsa Juhháán šoodâi Aarninjaargâst, Čevetjäävri kuávlust. Suu eeni pärnivuođâ pääihist, kost talle värrejii Suuprun. Jo nuorrân sun lâi mieldi puásui homáin tiänáámin. Puásuihommáin sáttojii maŋgâ fiäráán nuorâ kaandân. Meid kuálástus lâi Juhháán perruu pargon.

  • Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv

    Hans Paltto lii muorâčeppi.

    Pärttih Čivtjuvnjäälmist ässee Hans Paltto lii päkkityejičeppi. Maiden škoovlâid sun ij lah taan várás jottáám, peic jieš lii oppâm porgâmáin. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin algâivveest 1985. Muorâid kalga hommáđ kiđđuv njale ääigi, čääsist käsittiđ, salttiđ, kuškiđ já talle iäskán älgiđ rähtiđ. Hanssâ lii ráhtám peevdijd, laampuid, spejâlijd já rasijáid.

  • Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd

    Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.

    Päärtihlâš Aune Kaarret muštâl maht tovle rahtii kievđâid já jáhálid kosostii. Auni tiätá meid maht Ruávuposâlâmjävri uážui noomâs. Kievđâi rähtim aalgij tast ko peciviäddáid viežžii meecist, tuoldâttii kulmâ peeivi kunnâčääsist. Talle algii panneeđ kievđâ, mast šoodâi nanos já tággáár mii ij vuáju.

  • Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid

    Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.

    Päärtihlâš Aino Siiri muštâl, maggaar suu ellim lâi tovle. Sun lâi ennuv ohtuu párnáidiskuin. Keesijd sij assii Njižžjäävri riddoost Kivikumpust já taalvijd tälvipääihist Pärttihist. Iššeed ko moonâi miäcán, te Aino paasij ohtuu pááikán. Kuusah lijjii navittist, poccuuh meecist já párnááh pääihist. Aino šoddâdij 12 pärnid já puohah šoddii pääihist.