Skip to main content

Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

Postâalmai Unto Aikio.

Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.

Terms: posti

Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.

Terms: inarinsaame

Antero Sarre čaittâlij ergijdiskuin Lönnrot-elleekooveest

Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.

Ivveest 1985 šoodâi 150 ihheed tast, ko Elias Lönnrot lâi almostittâm syemmilij aalmugeepos Kalevala. Juhleive kunnen Lönnrot elimist kovvejui elleekove, mast uási Säämist. Njellimlâš Antero Sarre lâi kuvviimijn čaittâleijen ergijnisguin já mainâstij tábáhtuumeest. Elias Lönnrot juuđij Säämist ennuv, já sunjin sämikielah lijjii teháliih.

Terms: inarinsaame

Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

Terms: inarinsaame

Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

Terms: inarinsaame

Ellee arkkâdâh lii sämikielâg vuárkkáohjelmfalâldâh. Täin siijđoin almostittojeh 6.2.2017, sämmilij aalmugpeeivi rääjist Sämiradio päddivuárhá radiosaavah. Vuárhást Anarist láá valjeest sämikielâg ohjelmeh: uđâsfáádáh, savâstâlmeh já mainâseh eromâšávt 1970-lovo aalgâ rääjist, muáddi puárrásub-uv radio-ohjelm.

Yle Säämi já Ellee arkkâdâh almostitteh juovlâohhoost muáddi Ellee arkkâdâh –saavâ. Lep valjim juovlâi ááigán hiäivulijd vuárkkásaavâid. Ulmen lii meid keččâliđ taam Ellee arkkâdâh –palvâlus, mii álgá kuovâmáánust.

Yle Sápmi | Tuoreimmat uutiset

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

    Postâalmai Unto Aikio.

    Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.

  • Stellanjaargâ oovdiš ässee, Aili Karisaari muštoost lii tovláš äigi

    Kuáđist assii vistig.

    Aanaar Pappâlnjaargâ ráiđutáálust áásá tääl Aili Karisaari, Vihtor leskâ, oovdiš Stellanjaargâ ässee. Ella Sarre eelij sahhiittâlmin Aaila keessiv 1994. Aila Karisaari muštâl tovláá ääigist , maht sun tuoijui sovskammuid, kistuid já kamâspilttoid. Tääl sun tuše kođá já vuábdá taid. Pärnin sun aasâi Nijáŋŋujäävrist.

  • Matti Kuuva eellimpargo lâi kuáivuđ kärbisjotteem väävli Pišternjaargân, Pišter-kanava

    Pišter-kanava uáneed kärbismääđhi.

    Kuuva kanava lii Aanaarjäävri Kálbáájoorŋâ taavaakeččin, Pišternjaargâst. Onni Kuuva muštâl maht suu eeči, Matti Kuuva kuáivuškuođij kanava, mii uánidičij kärbismääđhi 15 kilomeetterid. Ella Sarre eelij sahhiittâlmin Onni Kuuva keessiv 1984. Onni Kuuva lâi 7-ihásâš ko suu eeči aalgij kuáivuđ taam kanava. Sun oro muštemin, et ihe taaiđij leđe 1920. Kuáivum piištij suullân 10 ihheed.

  • Valpu Aikio sorolâš äigi elimist – Espanja-tavdâ, nelgi-ihe já suátiäigi

    Valpu Aikio muštâl lusis aaigijn.

    Valpu Aikio pärnivuođâst láá pááccám sorolâš muštoh. Sun lâi áinoo perruu párnáin, kii selvânij Espanja-taavdâst. Sun muštá meid nelgi-ive, ko kuolijdgin iä koddám, veik jäävrist kal kyeleh lijjii. Sii peerâ lâi meid evakkost. Iššeed ko val lâi suáđist, te Válpu hoittái pääihi ohtuu.

  • Reissvuonâ kävppimätki piištij ohhoid puásuiráiđoin

    Reissvuonâ kävppimääđhi muštoh.

    Tikkureh, liijneh, läđđeeh já Reetileibi lijjii táváliih Reisvuonâ tulijááh. Kaabi Saammal, Sammeli Aikio, Apo Aikio, Pelsa Juhháán, Matti Valle já Pekka Aikio muštâleh tovláin Reisvuonâ kävppimaađhijn. Talle ellii moddii ivveest uástimin ive purrâmuškáálvuid. Algâivveest táválávt rááiđuh vuolgii joton. Mätki lâi kukke já maŋgâ orostempääihi lijjii.

  • Anna-Mari Sarre lii aassâm ubâ ellim avvees Paavisjäävri kuávlust

    Anna- Maija päikki lii Aanaar já Avveel kooskâst.

    Anna-Maria Sarre lâi tiävdám 79-ive, ko Sarre Ella eelij suu sahhiittâlmin ive 1983, suu jiejâs pääihist. Talle sun jo aasâi tobbeen ohtuu. Anna-Mari Sarre soođâi Koldemjäävrist. Varrij Paavisjäävri riiddon. Paavisjäävri lii Äijihjäävri aldasijn, Avveel já Aanaar kooskâs, váldiluodâst mätki tohon lii suullân vittâ kilomeetter. Išed kaavnâi Anarist. Párnááh láá vittâ.

  • Lusme-Issá maainâst: Suáđi majemuuh ääigih

    Iisakki Paadar muštâl suáđi ääigist.

    Lusme Issá, Iisakki Paadar lammâšui val suáđi loopâ peln. Suátiviehân sun juovdâi tom maŋa ko lâi lam vistig suáđist. Paadar Issá muštâl maht sij jotkâsuáđi äigin monnii saksalijd maajeeld tavas Kilpisjäävri räi. Palojuuvâ njäälmist lâi ohtâ oohtânväldim, mast Issá lammâšui já juovdâi kieddipyecceeviäsun. Suáđi maŋa sun kaartâi suátipalvâlussân.

  • Elli Paltto juuđij rippâškoovlâ kulmâ oho já kierdoškoovlâ nelji oho

    Elli Paltto škovlâmuštoh.

    Ovdil soođij sämipárnááh iä val karttâm aassâđ asâttuvâin, ko kansâškovlâ ij lamaš vuáđudum. Ton saajeest máttáátteijeeh juttii Säämist pääihist nuubán já máttááttii muádi oho ääigi párnáid luuhâđ já čäälliđ. Meiddei anarâš Elli Paltto juuđij kierdoškoovlâ já ton lasseen kuulmâ oho rippâškoovlâ. Lahja Paltto sahhiittâlâi Elli Palto ive 1983.

  • Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

    Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

    Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.

  • Jouni Veskoniemi keesij puhelinlinjáid Anarân

    Jouni Veskoniemi muštâl jieijâs pargoost.

    Jouni Veskoniemi lâi lennätinpargoost já maŋeláá puhelinlinjái rähten talle, ko Aanaar kuávlun kessii puhelinlinjáid. Sämiradio sahhiittâlâi suu ive 1983. Veskoniemi muuštâš, ete Čevetjáávrán rahtii linjá keessiv vistig Kaamâsist Njižžjáávrán, nube keesi Čevetjáávrán já kuálmád keesi Kirakkajáávrán. Vuossâmuš puhelin ton kuávlust lâi Väävlist. Pargoalmaah ijâstillii puáris Holber táálust.

  • Antero Sarre čaittâlij ergijdiskuin Lönnrot-elleekooveest

    Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.

    Ivveest 1985 šoodâi 150 ihheed tast, ko Elias Lönnrot lâi almostittâm syemmilij aalmugeepos Kalevala. Juhleive kunnen Lönnrot elimist kovvejui elleekove, mast uási Säämist. Njellimlâš Antero Sarre lâi kuvviimijn čaittâleijen ergijnisguin já mainâstij tábáhtuumeest. Elias Lönnrot juuđij Säämist ennuv, já sunjin sämikielah lijjii teháliih.

  • Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

    Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

    Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

    Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 2

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl hyelkkisaanijn, nubbe uási.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Morottaja juátká hyelkkisanijguin, ko toh láá sämikielâst nuuvt ennuv, ete toi čielgiimân ij ohtâ kielâmiinut keelijd. – Taat suhâsääniviermi juátkoo vala toin lain, ete láá tagareh jo viljâpeeli já uárbinpeeli.