Skip to main content

Kielâmiinut: Epičielgâ säänih

Matti Morottaja koijâdâl ulmuin epičielga saanijd.

Ellee Arkkâduvâst lii álgám tääl uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu nube uásist Morottaja koijâdâl kuldaleijein epičielgâ saanijd, main ij lah vises. – Anarâškielâ kevtteeh tarbâšiččii sänikirje toin, ko oovdiš lii nuuhâm já Erkki Itkos sänikirjeest čielgiittâsah láá saksakielân.

Terms: inarinsaame

Nuuvdi-Saammâl mainâstâl šoŋŋâmeerhâin

Nuuvdi-Saammâl maainâst šoŋŋâmeerhâin.

Nuuvdi-Saammâl, Sammeli Valle, laavij tuoddârist keččâđ almemeerhâin, ete maggaar šoŋŋâ lii puátimin. Lahja Paltto sahhiittâlâi suu ive 1984. Nuuvdi-Saammâl lâi tovle puásuipargon mieldi. Pievlân vuolgii miäcán čokkiđ poccuid, já meeccist šooŋâ koolgâi aiccâđ já ennustiđ almemeerhâin. – Iähân toh kal puoh tiäivás toh tovlááh meerhah toollâm maid toh tovlááh ulmuuh ettii.

Terms:

Eero Pekka Aikio muuštâš Taažâ pele puásuipargoid

Eero Pekka Aikio lâi puásuikeččen Taažâ peln.

Eero Pekka Aikio Aarninjaargâst mainâstij Sämiradio toimâtteijee Lahja Palton ivveest 1984. Eero Pekka Aikio algâttij jieijâs puásuitáálu, já poorgâi meiddei Taažâ peln puásuikeččen. Suu mielâst Suomâ peln puásuialmaah lijjii vájáldittám tovláá puásuituálu, mast poccuuh láá ubâ paje kiäjust. Aikio lâi meiddei huolâst räjiaaiđij vaikuttâsâin.

Čáháligvääri vâi Čiähádâttâmvääri? – Päikkinoomáid lohtâs ennuv tehálâš ärbitiätu

Saahâ lii Njellim päikkinoomâin.

1983 Anarâš saavâin savâstâllii anarâš päikkinoomâin. Elsa Valle, Sammeli Kuuva já Antti Paadar muštâččii Njellim kuávlu päikkinoomâi historjá. Sämikielâlävdikodde ceelhij jo 1980-lovvoost, ete sämmilâš päikkinoomâid kalga čäälliđ olmâ čäällimvuovijn já ton kuávlu sämikielân, kost päikki lii. Sämmilij ärbitiätu kolgâččij meiddei leđe vuáđđun paaihij noomâtmist.

Ellee arkkâdâh lii sämikielâg vuárkkáohjelmfalâldâh. Täin siijđoin almostittojeh 6.2.2017, sämmilij aalmugpeeivi rääjist Sämiradio päddivuárhá radiosaavah. Vuárhást Anarist láá valjeest sämikielâg ohjelmeh: uđâsfáádáh, savâstâlmeh já mainâseh eromâšávt 1970-lovo aalgâ rääjist, muáddi puárrásub-uv radio-ohjelm.

Yle Säämi já Ellee arkkâdâh almostitteh juovlâohhoost muáddi Ellee arkkâdâh –saavâ. Lep valjim juovlâi ááigán hiäivulijd vuárkkásaavâid. Ulmen lii meid keččâliđ taam Ellee arkkâdâh –palvâlus, mii álgá kuovâmáánust.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Kielâmiinut: Epičielgâ säänih

    Matti Morottaja koijâdâl ulmuin epičielga saanijd.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám tääl uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu nube uásist Morottaja koijâdâl kuldaleijein epičielgâ saanijd, main ij lah vises. – Anarâškielâ kevtteeh tarbâšiččii sänikirje toin, ko oovdiš lii nuuhâm já Erkki Itkos sänikirjeest čielgiittâsah láá saksakielân.

  • Kielâmiinut: Väzziđ

    Väzziđ-sääni suorgiittem.

    Ellee Arkkâduvâst álgá tääl uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Vuossâmuu uásist Morottaja čielgee veerbâi suijâm já suorgiittem väzziđ-ovdâmerháin. – Taan tovváá mun halijdâm čielgiđ sääni suijâm váhá já ovdâmerkkâsäännin lii väzziđ.

  • Niiles Valle kaartâi roossâđ kuobžâiguin maŋgii puásuimeeccist

    Kuobžâpiivdost.

    Niiles Valle mainâstâlâi kuobžâpiivdost Anarâš saavâin ivveest 1984. Sust lijjii ennuv muštoh kuobžâin, maht toiguin koolgâi puásuikeččen roossâđ já maht kuobžapiivdost keevâi. Vallest lâi uáli hitruus vyehi kuvviđ aašijd já mainâstâllâđ.

  • Lusme-Issá maainâst: “Lismá minister” nuurâi ulmui ruuđâid já juovij enâmijd

    Lismá minister fillij ulmuid suáđi maŋa.

    Tállân suáđi maŋa poođij ohtâ läddilâš Liismán já skelmušij ulmui ruuđâid. Talle Suomâst lijjii čuoppâmin ruuđâi nommaáárvu nuuvt, ete toi tuođâlâš árvu pajaničij. Te poođij ohtâ läddilâš Liismán soođij maŋa. Sun vist koijâdâlai puohláán aašijd já polâttâlâi ulmuid, ete sij kolgâččii tuálvuđ ruđâidis ruttâpuátkumân paankin, mudoi ruuđah tuššâduveh.

  • Lusme-Issá maainâst: Kähteemäälis irgeamnâsân

    Lusme-Issá maainâst.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar, muuštâš Rivdul párnáipääihi hoovdâ irgástâllâm. Rivdul párnáipääihist lâi tovle ohtâ rivgoo hovdân. Sun lâi ohtuunis olmooš, mutâ sust lai irgeaamnâs, kii lâi puátimin tavas Rivdulân.

  • Lusme-Issá maainâst: Ođđâmijd ko puurâi suátivievâst, nobdui olmoošporren

    Lusme-Issá muštâl suátivievâst.

    Ivveest 1946 Lusme-Issá, Iisakki Paadar, kaartai suátiviehân Oulun. Tot lâi vuossâmuš tohe ko sun eelij olgoláá mäddin ko Avelist. Suátivievâst Lusme-Issa nobdui olmoošporren, ko sun čooskij ákšoin ođđâmijd já puurâi. Syemmilâš suátihovdâ val finnij luččâtaavdâ, ko smakkij ođđâmijd.

  • Olli Saijets lâi kijttevâš ulmuid, kiäh valdii sii páikkásis evakkoääigi

    Olli Saijets mainâstâl.

    Päärtihlâš Olli Saijets muštâččij nuorâvuođâs Sämiradion ive 1983. Olli Saijets kiergânij uáiniđ maaŋgâlágán aaigijd. Sun puosâi espanjataavdâ, mutâ ceevzij. Evakkoaaigijd sun smiättá kijttevâšvuođáin. Suu mielâst ulmuuh kiäh valdii sii páikkásis lijjii ustevliih ko išedii vieres ulmuid.

  • Aili Valpu ja Marttin Valle Solojäävrist muštâččává espanjataavdâ, juovlâkirho já puásuihomáid

    Aili Váábu já Marttin Valle mainâstává.

    Marttin já Ailâ Váábu Valle aasáin Solojäävrist, ko Ella Sarre eelij sahhiittâlmin sunnuu ive 1983. Suoi muštâččáin nuuvt espanjataavdâ, juovlâkirho ko puásuipargoid-uv. Ailâ Váábu já Marttijn muštâččáin, maht juovlâi ääigi vuolgii Aanaar markkânân, Lusmenjaargâst, Lemmest já eres soojijn pottii ulmuuh kiirkon. Ailâ Váábu muštá, maht Rivdulist ijâstillii já vuoijii tast markkânân.

  • Lusme-Issá maainâst: Suámálâš čalmelaasah

    Lusme-Issá maainâst čalmelaasâin.

    Čalmelaasah lijjii omâseh tovláid sämmiláid. Ulmuuhhân kale huámmášii jis iä uáinám, mutâ iše kale harvii ožžuu. Talle ko čalmetuáhtáreh puáđiškuottii Sáámán, iä laasah aaibâs tállân lamaš tagareh ko lâi kolgâđ. Čalmelasâiguin tábáhtuvvii-uv suámáliih ääših, mahtsun eemeed lâi fakkist káávvud tuuveest? Lusme-Issá, Iisakki Paadar, mainâstâl.

  • Kaisa Musta poorgâi ton oovdân, ete anarâškielâ kulluuškuáđáččij radiost

    Kaisa Musta maainâst sämikielâst já Rivdul škoovlâst.

    Kaisa Musta asâstâlâi kálláinis Uulain Mudusjäävri riddoost, ko Ella Sarre sahhiittâlâi suu ivveest 1983. Musta tooimâi jieijâs ääigist anarâškielâ piälušteijen Sämiradio ohjelmrääđist já poorgâi meiddei Rivdul škoovlâst. Motomin Kaisa Mustast lâi taggaar tobdo škoovlâst, ete sun lâi mahte enni uáppeid, ko išedij já ravvij sämikielân párnáid.

  • Lusme-Issá maainâst: Postâ-Martti škovlij kome

    Lusme-Issá muštâl Postâ-Maartist.

    Lusme-Issá, Iisakki Paadar mainâstij maŋgii kommemainâsijd Sämiradion. Sun mainâstij meiddei Martti Mattusist, kii jođettij poostâ Kittâlist já kaartâi maŋgii kumijguin roossâđ. Postâ-Martti jođettij poostâ Kittâlân, já lâi šoddâm kumijguin tuárruđ maŋgii ko meccikámpáin ijâstâlâi. Ohtii keevâi val nuuvt, ete komme aalgij Postâ-Marttijn tuárruđ siämmáá riäŋku alne.

  • Nuuvdi-Saammâl mainâstâl šoŋŋâmeerhâin

    Nuuvdi-Saammâl maainâst šoŋŋâmeerhâin.

    Nuuvdi-Saammâl, Sammeli Valle, laavij tuoddârist keččâđ almemeerhâin, ete maggaar šoŋŋâ lii puátimin. Lahja Paltto sahhiittâlâi suu ive 1984. Nuuvdi-Saammâl lâi tovle puásuipargon mieldi. Pievlân vuolgii miäcán čokkiđ poccuid, já meeccist šooŋâ koolgâi aiccâđ já ennustiđ almemeerhâin. – Iähân toh kal puoh tiäivás toh tovlááh meerhah toollâm maid toh tovlááh ulmuuh ettii.

  • Eero Pekka Aikio muuštâš Taažâ pele puásuipargoid

    Eero Pekka Aikio lâi puásuikeččen Taažâ peln.

    Eero Pekka Aikio Aarninjaargâst mainâstij Sämiradio toimâtteijee Lahja Palton ivveest 1984. Eero Pekka Aikio algâttij jieijâs puásuitáálu, já poorgâi meiddei Taažâ peln puásuikeččen. Suu mielâst Suomâ peln puásuialmaah lijjii vájáldittám tovláá puásuituálu, mast poccuuh láá ubâ paje kiäjust. Aikio lâi meiddei huolâst räjiaaiđij vaikuttâsâin.