Skip to main content

Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

Terms: inarinsaame

Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

Terms: inarinsaame

"Aanaar kieldâ styeredemlaasâ vyeln" – kieldâ ässeid uárnejii škovliittâsâid ivveest 1984

Aanaar kieldâ ääših ivveest 1984.

Aanaar kundá tooimah lijjii fáddán Anarâš saavâin Ivveest 1984. Kieldâ ornij talle ässeidis kuursâid, main máttááttui lase kieldâ miärádâstohamist já kieldâ tooimâi vuáváámist. Siämmáá ive meiddei Aanaar uđđa kieldâtáálu vihkui anon. – Maid mij táváliih kundáliih tiettip Aanaar kundáást já ton tooimâin? Toimâtteijee Ella Sarre koijâdij Anarâš saavah -vuolgâttâsâst ive 1984.

Terms: inarinsaame

Lusme-Issá maainâst: “Lismá minister” nuurâi ulmui ruuđâid já juovij enâmijd

Lismá minister fillij ulmuid suáđi maŋa.

Tállân suáđi maŋa poođij ohtâ läddilâš Liismán já skelmušij ulmui ruuđâid. Talle Suomâst lijjii čuoppâmin ruuđâi nommaáárvu nuuvt, ete toi tuođâlâš árvu pajaničij. Te poođij ohtâ läddilâš Liismán soođij maŋa. Sun vist koijâdâlai puohláán aašijd já polâttâlâi ulmuid, ete sij kolgâččii tuálvuđ ruđâidis ruttâpuátkumân paankin, mudoi ruuđah tuššâduveh.

Terms: Iisakki Paadar

Ellee arkkâdâh lii sämikielâg vuárkkáohjelmfalâldâh. Täin siijđoin almostittojeh 6.2.2017, sämmilij aalmugpeeivi rääjist Sämiradio päddivuárhá radiosaavah. Vuárhást Anarist láá valjeest sämikielâg ohjelmeh: uđâsfáádáh, savâstâlmeh já mainâseh eromâšávt 1970-lovo aalgâ rääjist, muáddi puárrásub-uv radio-ohjelm.

Yle Säämi já Ellee arkkâdâh almostitteh juovlâohhoost muáddi Ellee arkkâdâh –saavâ. Lep valjim juovlâi ááigán hiäivulijd vuárkkásaavâid. Ulmen lii meid keččâliđ taam Ellee arkkâdâh –palvâlus, mii álgá kuovâmáánust.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

    Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

    Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

    Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 2

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl hyelkkisaanijn, nubbe uási.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Morottaja juátká hyelkkisanijguin, ko toh láá sämikielâst nuuvt ennuv, ete toi čielgiimân ij ohtâ kielâmiinut keelijd. – Taat suhâsääniviermi juátkoo vala toin lain, ete láá tagareh jo viljâpeeli já uárbinpeeli.

  • “Kufittâreh čiččâm kirho rähten”

    Lahja Paltto maainâst kufittârijn.

    Lahja Paltto luuvâi mainâs “Kufittâreh čiččâm kirho rähten” Sämiradiost ive 1984. – Mottoom ulmust lâi lonottum kietkâpärni nubbijn. Toh vuottuu tom kufittârpäärni mottoom äigipaje, tassaaš ko vuámmášii, ete taat ij lekken rievtis pärni, ko mälispääti ain kuorrân ton paje, ko pärni páácá ohtuu tupán, Lahja Paltto maainâst. Ulmuuh halijdii selvâttiđ, lii-uv pärni tuođâi kufittârpärni.

  • Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 1

    Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist.

  • "Aanaar kieldâ styeredemlaasâ vyeln" – kieldâ ässeid uárnejii škovliittâsâid ivveest 1984

    Aanaar kieldâ ääših ivveest 1984.

    Aanaar kundá tooimah lijjii fáddán Anarâš saavâin Ivveest 1984. Kieldâ ornij talle ässeidis kuursâid, main máttááttui lase kieldâ miärádâstohamist já kieldâ tooimâi vuáváámist. Siämmáá ive meiddei Aanaar uđđa kieldâtáálu vihkui anon. – Maid mij táváliih kundáliih tiettip Aanaar kundáást já ton tooimâin? Toimâtteijee Ella Sarre koijâdij Anarâš saavah -vuolgâttâsâst ive 1984.

  • Kielâmiinut: Juuvâ oosij noomah

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl juuvâ oosij noomâin.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Morottaja juátká luándusaanijguin já muštâl juuvâ oosij noomâin. Juuvâ oosijn láá jieškote-uv nomâttâsah táválávt tađe mield mon korrâ virde lii, mon kieŋŋâl, já mudoi-uv maggaar juuhâ lii.

  • Kielâmiinut: Jaavrij oosij noomah

    Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl jaavrij oosij noomâin.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan tove Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl luándusaanijn, já nomâlâsân jaavrij oosij noomâin. – Jáávrán kyeskih tiäđust-uv ennuv säänih já toh iä šoodâ täst puoh, mutâ kuittâg tagareh säänih ko jorŋâ já ääpi.

  • Kielâmiinut: Šoŋŋâsäänih

    Kuobžâ-Saammâl Matti maainâst šoŋŋâsaanijn.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu niäljád uásist Morottaja čielgee sämikielâ riges luándusánáduv. – Luándusäänihhân láá tagareh, et tast láá ennuv iäruh sanij kooskâst já meiddei láá hirmâd ennuv luándusäänih.

  • Kielâmiinut: Sijvosäänih

    Kuobžâ-Saammâl Matti maainâst sijvosaanijn.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu kuálmád uásist Morottaja sárnu sijvosaanijn. – Sijvo puáhtá leđe maaŋgâlágán.

  • Kielâmiinut: Epičielgâ säänih

    Matti Morottaja koijâdâl ulmuin epičielga saanijd.

    Ellee Arkkâduvâst lii álgám tääl uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Rááiđu nube uásist Morottaja koijâdâl kuldaleijein epičielgâ saanijd, main ij lah vises. – Anarâškielâ kevtteeh tarbâšiččii sänikirje toin, ko oovdiš lii nuuhâm já Erkki Itkos sänikirjeest čielgiittâsah láá saksakielân.

  • Kielâmiinut: Väzziđ

    Väzziđ-sääni suorgiittem.

    Ellee Arkkâduvâst álgá tääl uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Vuossâmuu uásist Morottaja čielgee veerbâi suijâm já suorgiittem väzziđ-ovdâmerháin. – Taan tovváá mun halijdâm čielgiđ sääni suijâm váhá já ovdâmerkkâsäännin lii väzziđ.

  • Niiles Valle kaartâi roossâđ kuobžâiguin maŋgii puásuimeeccist

    Kuobžâpiivdost.

    Niiles Valle mainâstâlâi kuobžâpiivdost Anarâš saavâin ivveest 1984. Sust lijjii ennuv muštoh kuobžâin, maht toiguin koolgâi puásuikeččen roossâđ já maht kuobžapiivdost keevâi. Vallest lâi uáli hitruus vyehi kuvviđ aašijd já mainâstâllâđ.

  • Lusme-Issá maainâst: “Lismá minister” nuurâi ulmui ruuđâid já juovij enâmijd

    Lismá minister fillij ulmuid suáđi maŋa.

    Tállân suáđi maŋa poođij ohtâ läddilâš Liismán já skelmušij ulmui ruuđâid. Talle Suomâst lijjii čuoppâmin ruuđâi nommaáárvu nuuvt, ete toi tuođâlâš árvu pajaničij. Te poođij ohtâ läddilâš Liismán soođij maŋa. Sun vist koijâdâlai puohláán aašijd já polâttâlâi ulmuid, ete sij kolgâččii tuálvuđ ruđâidis ruttâpuátkumân paankin, mudoi ruuđah tuššâduveh.