Skip to main content

Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

Postâalmai Unto Aikio.

Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.

Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis

Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.

Ánná Márjá Sarre, 79 ihheed, lâi Sämiradio toimâtteijee Ella Sarre sahhiittâlmist ive 1983. Ánná Márjá Sarre eelij ohtuunis Koldemjäävri aldasijn, kost lâi meiddei suu pärnivuođâ päikki. Ánná Márjá Sarre lâi meddâl Anarist Koldemjäävri riddoost. Sust lijjii kyehti uábi, enni já eeči. Sarre lâi uáinám maaŋgâlágán aaigijd, nuuvt espanjataavdâ ko evakkoääigi-uv.

Antero Sarre čaittâlij ergijdiskuin Lönnrot-elleekooveest

Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.

Ivveest 1985 šoodâi 150 ihheed tast, ko Elias Lönnrot lâi almostittâm syemmilij aalmugeepos Kalevala. Juhleive kunnen Lönnrot elimist kovvejui elleekove, mast uási Säämist. Njellimlâš Antero Sarre lâi kuvviimijn čaittâleijen ergijnisguin já mainâstij tábáhtuumeest. Elias Lönnrot juuđij Säämist ennuv, já sunjin sämikielah lijjii teháliih.

Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti

Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.

Njellimlâš Sáárá Márjá Sarre mainâstij Cálkku Aantist, Antti Länsmanist Anarâš saavâin ivveest 1984. Sáárá Márjá Sarre (j.s. Saijets) lâi jieš Tuurunjaargâst meddâl já suu enni lâi Taažâ peln puáttám Cálkku Aanti ja Aanti eemeed Pirgit mieldi Anarân. Tondiet Sáárá Márjá lâi kuullâm ennuv mainâsijd Cálkku Aantist. Sarre muuštâš, ete Cálkku Antti lâi stuorrâ perruu nuorâmus alge.

Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3

Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.

Ellee Arkkâduvâst lii álgám uđđâ ráiđu, kielâminutteh. Mij almostittep Kuobžâ-Saammâl Maati, Matti Morottaja rähtim puáris kielâminuttijd ive 1991 rääjist. Taan uásist Morottaja juátká vala ucânjáhháá suhâsaanij čielgim, ko toh láá sämikielâst nuuvt valjees. – Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu.

Ellee arkkâdâh lii sämikielâg vuárkkáohjelmfalâldâh. Täin siijđoin almostittojeh 6.2.2017, sämmilij aalmugpeeivi rääjist Sämiradio päddivuárhá radiosaavah. Vuárhást Anarist láá valjeest sämikielâg ohjelmeh: uđâsfáádáh, savâstâlmeh já mainâseh eromâšávt 1970-lovo aalgâ rääjist, muáddi puárrásub-uv radio-ohjelm.

Yle Säämi já Ellee arkkâdâh almostitteh juovlâohhoost muáddi Ellee arkkâdâh –saavâ. Lep valjim juovlâi ááigán hiäivulijd vuárkkásaavâid. Ulmen lii meid keččâliđ taam Ellee arkkâdâh –palvâlus, mii álgá kuovâmáánust.

Vorrâsumos siskáldâs - Ellee arkkâdâh

  • Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl

    Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.

    Riitta Valpu Sarre rievdâi puásuihomáigijn Paččvei riidon, Vaggatem siijdân, tave Taažân. 15 ihásâžžân sun moonâi vuosmuu keerdi puásuimiäcán. Taažâst asâdem ääigist Riitta Valpu lii lam meid kuáláástmin meerâst, páldáid, luosâid já torske. Tovle koolgâi poollâđ keeđhijn já kuobžâin já kuumpijn. Sun lii paččaam áálduid já ráhtám poccuu mielhist vuástá.

  • Tovle varriistâllii kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán

    Kesi- já tälvipääihi koskâsâš varrimmätki puovtij leđe 20 km

    Varriistâllâmmääđhih sattii leđe muáddlov kilomeetterid-uv. Kiđđuv vuolgii ovdil Jonsahpeeivi kesipááikán já čohčâmáánust tälvipááikán. Lahja Paltto eelij sahhiittâlmin Pärtiilijd Aune Kaarret já Elli Palto čohčuv 1984. Aune Kaarret muštá maht sun ohtii varriistâllâmmääđhist teeivâi vuávsá. Lai čohčâ já sij lijjii varriimin tälvipááikán. Sun lâi talle 20 ihásâš.

  • Unto Aikio áásá Aanaarjäävri riddoost Jolnivuonâst já tiävdá luudijd

    Unto Aikio tiävdá luudijd já hirmástâl puásuipargoid.

    Jo nuorrân Unto lâi kiddiistum luudij tevdimist. Tääl sun tiävdá taid já vuábdá. Jieš sun ij likkuu koddeđ taid, sun uástá taid. Unto smiättá älgiđ rähtiđ meid muorâ- já tähtituoijijd. Ovdilgo ko piäsá tevdiđ luudijd já elleid, te näähki kalga poossâđ, kuškâdiđ já mirkkâdiđ. Tevdum luudijd uástih enâmustáá mätkimuštokävppijâsah.

  • Mari Aikio muštâl suu vuosmuu markkânmááđhist já maggaar lâi eellim suu nuorâvuođâst, 1900-lovo aalgâst

    Mari Aikio päikki, eellim já vuosmuš markkân mätki.

    Päärtihlâš Mari Aikio lâi käävci-ihásâš ko eelij vuosmuu keerdi Aanaar markkânist. Talle juttii purjâskárbáin. Mii lii eerhim? Máárjá vuosmuš päikki lâi Varaginjaargâst, Aanaarjäävri riddoost uccâ tuuváást. Máárjá peesâi sii táálu pijgáin, Aila Vááboin, vyelgiđ vuosmuu keerdi markkânân. Vuolgâ lai ehidist já iho vuoššii käähvi já Máárjá uážui kyehti koopâ käähvi já tast sun lâi mielâmield.

  • Maht Pelsa Juhháánist šoodâi eidu Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi

    Pelsa Juhháán lâi Högman ovdilgo suu nommâ muttui Pelsan.

    Pelsa Juhháán muštâl suu šoddâmist, elimist, puásuihomáin, kuáláástmist já maht sust šoodâi Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi. Pelsa Juhháán šoodâi Aarninjaargâst, Čevetjäävri kuávlust. Suu eeni pärnivuođâ pääihist, kost talle värrejii Suuprun. Jo nuorrân sun lâi mieldi puásui homáin tiänáámin. Puásuihommáin sáttojii maŋgâ fiäráán nuorâ kaandân. Meid kuálástus lâi Juhháán perruu pargon.

  • Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv

    Hans Paltto lii muorâčeppi.

    Pärttih Čivtjuvnjäälmist ässee Hans Paltto lii päkkityejičeppi. Maiden škoovlâid sun ij lah taan várás jottáám, peic jieš lii oppâm porgâmáin. Lahja Paltto eelij suu sahhiittâlmin algâivveest 1985. Muorâid kalga hommáđ kiđđuv njale ääigi, čääsist käsittiđ, salttiđ, kuškiđ já talle iäskán älgiđ rähtiđ. Hanssâ lii ráhtám peevdijd, laampuid, spejâlijd já rasijáid.

  • Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd

    Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.

    Päärtihlâš Aune Kaarret muštâl maht tovle rahtii kievđâid já jáhálid kosostii. Auni tiätá meid maht Ruávuposâlâmjävri uážui noomâs. Kievđâi rähtim aalgij tast ko peciviäddáid viežžii meecist, tuoldâttii kulmâ peeivi kunnâčääsist. Talle algii panneeđ kievđâ, mast šoodâi nanos já tággáár mii ij vuáju.

  • Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid

    Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.

    Päärtihlâš Aino Siiri muštâl, maggaar suu ellim lâi tovle. Sun lâi ennuv ohtuu párnáidiskuin. Keesijd sij assii Njižžjäävri riddoost Kivikumpust já taalvijd tälvipääihist Pärttihist. Iššeed ko moonâi miäcán, te Aino paasij ohtuu pááikán. Kuusah lijjii navittist, poccuuh meecist já párnááh pääihist. Aino šoddâdij 12 pärnid já puohah šoddii pääihist.

  • Aili Maarit Valle jođettij poostâ 14 ihheed, tom maŋa aalgij tuoijuđ

    Aili Maarit Aikio lâi 60-lovo postâ-almajin.

    Aili-Maarit Aikio jođettij poostâ Väävli Värigâšnjaargân, Aanaarjäävri riidon, ton ääigi ko juttii val čuoigân. Sun lii meid kietâtyejičeppi. Puoh eres kietâtuoijijd sun lii tuoijum, eereeb revkkee já peeskâ. 1967 sun aalgij jođettiđ poostâ čuoigân, vääzin já talle maŋeláá Skidooin, ko taah pottii. Mätki lâi ohtsis 24 km. Taat pargo piištij 14 ihheed.

  • Aila Holmberg lii šoddâm keeđgi oolâ Ševzjäävri riddoost.

    Kielâ muttui anarâškielâst tavekielân ko varrij Ucjuuhân.

    Aila Holmberg áásá tääl Nuorgamist. Sun naajâi Uccjuvlii te anarâškielâ-uv muttui tavekielân. Sust lijjii ohtsis 10 pärnid. Ohtâ sist jaamij já ohtâ lâi piämukandâ. Aila osko et anarâškielâ láppoo ko tom iä sáárnu pääihist innig. Ko Ella Sarre eelij suu sahhiittâlmin ive 1984, sun lâi aassâm nelji ive Nuorgamist, kaandâs pääihist. Tađe ovdil aasâi Puálmágjäävrist.

  • Jolnivuonâ postâalmai Unto Aikio joođeet moddii ohhoost poostâ viiđâ pááikán keessiv kárbáin já tälviv moottorkiälháin

    Postâalmai Unto Aikio.

    Aikio Unto Jolnivuonâst jođettij 1980 lovvoost poostâ. Jolnivuonân ij lam talle luoddâ já postâ-auto juuđij 8 km keejist. Tälviv Unto jođettij poostâ moottorkiälháin já keessiv kárbáin. Postâalmai lâi vuordum kyessi. Aanaarjäävri Jolnivuonân ij lah luoddâ. Nuuvtpa Unto Aikio joođeet poostâ kuohtii ohhoost kuávlu tááloid.

  • Stellanjaargâ oovdiš ässee, Aili Karisaari muštoost lii tovláš äigi

    Kuáđist assii vistig.

    Aanaar Pappâlnjaargâ ráiđutáálust áásá tääl Aili Karisaari, Vihtor leskâ, oovdiš Stellanjaargâ ässee. Ella Sarre eelij sahhiittâlmin Aaila keessiv 1994. Aila Karisaari muštâl tovláá ääigist , maht sun tuoijui sovskammuid, kistuid já kamâspilttoid. Tääl sun tuše kođá já vuábdá taid. Pärnin sun aasâi Nijáŋŋujäävrist.

  • Matti Kuuva eellimpargo lâi kuáivuđ kärbisjotteem väävli Pišternjaargân, Pišter-kanava

    Pišter-kanava uáneed kärbismääđhi.

    Kuuva kanava lii Aanaarjäävri Kálbáájoorŋâ taavaakeččin, Pišternjaargâst. Onni Kuuva muštâl maht suu eeči, Matti Kuuva kuáivuškuođij kanava, mii uánidičij kärbismääđhi 15 kilomeetterid. Ella Sarre eelij sahhiittâlmin Onni Kuuva keessiv 1984. Onni Kuuva lâi 7-ihásâš ko suu eeči aalgij kuáivuđ taam kanava. Sun oro muštemin, et ihe taaiđij leđe 1920. Kuáivum piištij suullân 10 ihheed.

  • Valpu Aikio sorolâš äigi elimist – Espanja-tavdâ, nelgi-ihe já suátiäigi

    Valpu Aikio muštâl lusis aaigijn.

    Valpu Aikio pärnivuođâst láá pááccám sorolâš muštoh. Sun lâi áinoo perruu párnáin, kii selvânij Espanja-taavdâst. Sun muštá meid nelgi-ive, ko kuolijdgin iä koddám, veik jäävrist kal kyeleh lijjii. Sii peerâ lâi meid evakkost. Iššeed ko val lâi suáđist, te Válpu hoittái pääihi ohtuu.