Uusimmat artikkelit
”Ráhkistan! Heivešii Eurovišuvnnaid lávddi ala!” – suopmelaš Eurovision-aššedovdi Mikko Silvennoinen árvvoštallá Sámi Grand Prix bihtáid
Eurovišuvnnaid suomagiel láidesteaddji Mikko Silvennoinen guldalii Yle Sámi bivdagis Sámi Grand Prix -lávlunoasi bihtáid. Son gávnnai bihtáin favorihtaid iežas guldalanlisttuide ja movttáskii maid dánsut.
Heahtá Márjjábeaivvit čohkke sámiid oktii máŋgga jagi bottu maŋŋá – ”Juohke ahkebulvii lea prográmmas juoidá”, lohpidit lágideaddjit
Lágideaddjit vurdet olu olbmuid searvat dán jagáš doaluide. Vaikko árbevirolaš heargegilvvut eai šatta dánge háve, de njoarostangilvvu sávvet hohkahit suohpangieđaid Heahttái.
Oulus álggaha boahtte čavčča guovttegielat davvisáme-suoma skuvlaluohkká – dál ohcet gelbbolaš oahpaheaddji
Guovttegielat luohká oahpahus lágiduvvo nu, ahte unnimustá njealjátoassi oahpahusas lea davvisámegillii.
Aimo Aikio juátká anarâš- já nuorttâlâškielâlii muusik rähtim – Sämitige kulttuurtorjuuh láá juohhum
Aimo Aikio juátká anarâš- já nuorttâlâškielâlii muusikrähtim
Párnáid já nuoráid uárnejuvvoo čäällimkišto – váldupalhâšume 400 eurod
Párnáid já nuoráid uárnejuvvoo čäällimkišto
Anarâškielâlâš lostâfalâldâh vijđán: Anarâš aavisist puáhtá luuhâđ uđđâsijd neetist
Anarâškielâlâš lostâfalâldah vijđán
Olmmošriekteáššedovdi Scheinin: Riikabeivviin livččii ain vejolašvuohta dohkkehit sámediggelága
Olmmošriekteáššedovdi Martin Scheinin oaivvilda, ahte sámediggelága bisáneapmi dagaha stuorra eahpeluohttámuša ja váikkuha sápmelaččaid ja Suoma servodaga gaskavuhtii.
Sámediggeláhka bisánii politihkalaš vuostálastimii – láhkaevttohusas eai lean vuođđolágalaš čuolmmat
Láhkaevttohusa meannudanvuogis vuođđoláhkaváljagottis leat maŋemuš beivviid áigge čielgan ođđa bealit.
Saamelaisten toivo paremmista oikeuksista kaatui: Kyse on ollut tietoisesta viivyttelystä, sanoo saamelaiskäräjien puheenjohtaja
Saamelaisten edustajat vetosivat vielä torstaina lakimietinnön hyväksymiseen eduskunnassa.
Vuođđoláhkaváljagoddi evttoha nuppástusaid sámediggeláhkii – Sámedikki stivra čoahkkana duorastaga gieđahallat daid
Vuođđoláhkaváljagoddi gieđahallá Sámedikki vástaga nuppástusevttohusaide bearjadaga.
Ustit, rádná, verdde ja lávežat, burežat, skihpáraččat – dán vuoro Sátnegihpu sánit govvidit ustitvuođa
Dárkkis dás leatgo dutnje oahppásat dát gohčodansánit ja dilit sihke vearbbat numo eahccit ja áibbašit.
2023 kevät: saame
Tällä sivulla pääset joko katselemaan Ylioppilastutkintolautakunnan laatimaa koetta (katseluversio) tai harjoittelemaan tekemällä sen itse (harjoittelukoe).
Studeanttat ledje guhká sávvan ovttastallama Oulus – studeantasearvi álggahii duodjekaféa
Duodjekaféain fállet searvvušlašvuođa Oulu sámegiela ja kultuvrra studeanttaide.
Etyj vehádatáittardeaddji boahtá Sámedikki guossin dán vahkus – ulbmilin čielggadit sámediggelága dagahan dili servodagas
Sámedikki ságadoalli Tuomas Aslak Juuso mielas lea buorre, go Etyj vuoruha sámiid áššiid.
Roavvenjárgga sámegieloahppit váldet vuostá allaárvosaš gussiid – mánát áigot oahpahit presidentii moadde sáni sámegillii
Vuođđoskuvlla sámegiela lohkkiid joavku beassá deaivvadit Suoma dásseválddi presideanttain ja Kanáda generálakuvernevrrain duorastaga Roavvenjárggas.
Mistä tunnistaa sinkun kolttasaamelaistytön? Kaventavatko sukulaissuhteet deittimarkkinoita? Näitä kolmea asiaa et ehkä tiennyt saamelaisista
Tänään helmikuun 6. päivä vietetään saamelaisten kansallispäivää. Kansallispäivän kunniaksi Yle on koonnut kolme yllättävää faktaa saamelaisista.
Veli-Pekka Lehtola nostaa rohkeasti saamelaisnäkökulmaa esille tutkijamaailmassa – ”Jos olen puolueellinen saamelaisten suhteen, se sopii minulle”
Oulun yliopiston Giellagas-instituutin pitkäaikainen saamenkulttuurin professori Veli-Pekka Lehtola jää eläkkeelle.
Sámevuoigŋa lea čuvvon Veli-Pekka Lehtola dieđamáilbmái – ”Jus mun lean bealálaš sámiid ektui, dat heive munnje”
Oulu universitehta Giellagas-instituhta guhkesáigásaš sámekultuvrra professor Veli-Pekka Lehtola báhcá ealáhahkii.
Sámi filmmain leat dávjá lossa fáttát – dál olbmot háliidit beassat reaškit
Olbmot váillahit komediija, muhto dan ii leat álki dahkat, oaivvilda Skábmagovaid dáiddalaš jođiheaddji.
Sámegielat neavttárat leat vánis ja eandalit nuortalašgielat neavttárat váilot – filbmakomissára mielas Sámi ásahusat sáhtášedje skuvlet neavttáriid
Sámi filbmabarggu hehtte dat, ahte sámegielat neavttárat leat vánis. Filbmadahkki Katja Gauriloff lea čoavdán dili nu, ahte son ordne govvenbáikái workshop-skuvlema filmmas neakti olbmuide, muhto ámmátolbmuid váilun goahcá.
Muumilaakson kolmannen tuotantokauden dubbaukset ovat käynnissä – dubbausstudio on tällä kertaa rakennettu Inariin
Muumilaakson uusi kolmas tuotantokausi dubataan kolmelle saamen kielelle. Tällä kertaa dubbausstudio on järjestetty Inariin, jotta ääninäyttelijöiden ei tarvitse matkustaa pitkiä matkoja etelään.
Mumenvággi-ráiddu goalmmát sesoŋŋa dubbemat leat dál jođus – dubbenstudio lea dál Sámis
Mumenvággi-ráiddu ođđa, goalmmát sesoŋŋa dubbejuvvo fas golmma sámegillii. Dán háve dubbenstudio lea Anáris, eaige jietnaneavttárat dárbbat mátkkoštit lulás.
Nákkosdutkamuš: Ruovttuguovlu, bearaš ja báikkálaš historjá leat dehálaččat sámeguovllu nieiddaide
Filosofiija magisttar Helena Ristaniemi lea čielggadan nákkosdutkamušastis, makkár mearkkašupmi ruovttuguovllus ja báikkálaš historjjás lea davimus Sámi nieiddaide.
Kielâtrauma puáhtá leđe soro, ilo já vaje, já tom lii feerim meid Iiris Kangas – ääšist savâstâllâm lii algâttum já toos oro lemin tárbu
Nuorttâlâškielâ kielâtraumast láá savâstâllâm kyehti eehid, mutâ meid anarâš- já tavesämikielân lii tárbu savâstâllâđ ääšist.
UMK láidestuvvo sámegillii maiddái dán jagi – láidesteaddji sávvá dan šaddat árbevierrun
Ođđa musihka gilvu UMK:s válljejuvvo Suoma ovddasteaddji Eurovision-lávlungilvvohallamii.
Sámegielat árrabajásgeassimii váttis gávdnat bargiid – vánhen morašta go Čeavetjávrri giellabeasi doaibma bisánii
Anára ja Eanodaga gielddas stuorra váttisvuohtan lea maid gávdnat sadjásaččaid sámegielat dikšobáikkiide.
Poškâpottâ, alggmeer da báddebahá – Täʹst kuvddleeiǩeâšttõõttmõõžž puäđõõzz! Taa kuldâleijeekišto puátuseh! Dá guldaleaddjigilvvu bohtosat!
Yle Sääʹmm kõõjji kuvddleei sääʹmǩiõl hääʹsǩmõs sääʹnest. Yle Säämi koijâdij kuldâleijein sämikielâ suottâsumos säänijd. Yle Sápmi jearai guldaleaddjiin sámegiela suohttasamos sániid.
Biisit vai porot, pohjoinen vai etelä? Pohjoissaameksi räppäävän Mihkku Laitin, 20, pitää päättää, jäädäkö juurilleen vai etsiä uusi alku
Kulttuurivieras, rap-artisti Yungmiqun elämä yhden pubin Utsjoella on hyvää, mutta etelän vetovoima vahva.
Koltansaamen yliopisto-opinnot avautuvat kaikille: ensi syksystä lähtien opinnot lähtevät alkeista eikä pohjaosaamista enää vaadita
Oulun yliopiston koltansaamen pääaineopintojen opintosuunnitelma on uudistumassa. Tavoitteena on vastata koltansaamen opinnoista kiinnostuneiden tarpeisiin paremmin.
Dát leat jagi 2022 eanemus lohkkojuvvon davvisámegiel artihkkalat: sámediggeláhka, koronavirus sihke duohtavuođa- ja soabadankomišuvdna geasuhedje
Dása leat čohkken buot eanemus geasuhan davvisámegiel artihkkaliid, maid Yle Sápmi lea almmustahttán jagis 2022.
Saamelaislasten lempijoululaulussa pelottava staalo uhkaa imaista veret – saamenkielisillä joululauluilla on melko lyhyt historia
Vaikka käännettyjä joululauluja onkin paljon, silti laulu pelottavasta ja verta imevästä saamen staalosta on vuosikymmenestä toiseen lasten ja nuorten suosikkijoululaulu.
Sámi jiellat juovlalávlagiin muittašit dološ juovllaid ja stállu áitá šlubistit vara – daid bokte sáhttá oahppat sámi árbevieruin
Sámi juovlalávlagiin ii leat guhkes historjá. Vaiko olu leat jorgaluvvon juovlalávlagat, de muitalus balddihahtti sámi stálus geasuha sihke nuorat ja boarraset buolvvaid.
Ulpu Mattus-Kumpunen opâttâlâi suuvâs kielâ rävisolmožin – uđđâ dokumentfilmâ muštâl suu kielâpálgást
Dokumentfiilmâ vuosâeehid lii máhđulávt jo taan ive Skammâkoveh-filmâfestivaalist.
Saamen kielen ja kulttuurin tuntemusta halutaan lisätä sote-alalla – koulutuksen järjestämiseen miljoonarahoitus
Koulutusta järjestetään yhdessä saamelaisalueen toimijoiden kanssa ja opinnot alkavat ensi syksynä.
Oahppolágádusat fidnejit masá guokte miljon euro sode-suorggi bargiid ja studeanttaid sámegiela ja -kultuvrra oahpahussii
Sode-bargiid sámegiela- ja kultuvrra oahpahus álgá Giellagas-instituhtas boahtte jagi áigge ja dat bistá jahkái 2026. Lappi ámmátallaskuvlages fállagoahtá kulturoahpuid rabas ámmátallaskuvllas.
Dál lea vuot áigi lávlut čábbámus juovlalávlagiid – ovdalávlu Maria Aikio: Somá go fas beassá ovttas olbmuiguin lávlut
Čábbámus juovlalávlagiid lávlot sámegillii nu Sámis go maiddái gávpogiin Turkus, Helssegis, Tamperes ja Oulus.
Kahden saamen kielen tilanne on huono, jos väestörekisteriä on uskominen – äidinkielenään puhuvia yhteensä vain 73
Inarin- ja koltansaamea äidinkielenään puhuvia ihmisiä on väestörekisterissä vain noin 70 ihmistä. Todellisuus kielten puhujien määrästä on kuitenkin suurempi, sillä harvat ihmiset ilmoittavat äidinkieltään väestörekisteriin.
Contested Sámi Parliament law heading to parliament following Centre pushback
After ministers voted 11 to 3, Justice Minister Anna-Maja Henriksson, who drafted the bill, said she regretted the decision was not unanimous.
Sámebiras geasuhii máhccat gávpogis Deatnogáddái – Leena Niittyvuopio-Jämsä: "Mii eat leat gártan luohpat mastege"
Vaiko Ohcejoga gielddas leatge guhkes gaskkat ja maiddái Deanu dilli fuolastuhttá máŋgasiid, de varas gažadeami mielde gielddas lea buorre beaggin.

"Ovdal go mii sáhttit soabadallat, mii dárbbašat gullat duohtavuođa", dadjá Máret Iŋgá Länsman – Girku ja sámiid soabadanfidnu álgá
Guovttejahkásaš soabadanfidnu guovddážis galget leat sápmelaččat, sámegielat ja sámekultuvra.
Sámi parliament law delayed again as Centre takes more time
Attempts to pass the law have spanned three parliamentary terms — so far.
Pohjoissaamen opetusta sisältävä perusopetusryhmä voidaan järjestää neljällä oppilaalla Oulussa
Vanhemmat toivovat pohjoissaami-suomi-yhdysluokan vihdoin toteutuvan, kun ryhmäkokoa laskettiin. Myös mahdollisuus järjestää opetus Lintulammen koulun tiloissa on plussaa.
Maailman ensimmäinen koltansaamenkielinen podcast julkaistiin – kuka saa kutsua koltansaamea omaksi äidinkielekseen?
Mâʹst jiõm mainsteʹče ääkkain -podcastin (Mistä en puhuisi mummon kanssa), ensimmäisessä jaksossa keskustellaan äidinkielen hankalasta tilanteesta ja siitä, kuka saa kutsua koltansaamen kieltä äidinkielekseen.
Kuvddâl podcaast: Lij iʹlla päärnaž jieʹnnǩiõllsaž? Tõt iʹlla jijstes čiõlgg äʹšš – jieʹnnǩiõllsa nuõrttsäʹmmla lie 32
Ođđ sääʹmǩiõllsaž podcaast, Mâʹst jiõm mainsteʹče ääkkain, vuõssmõs programm lij iʹlmstõõvvâm täʹbbe. Jååʹđteei Janica Gauriloff da kueʹss Terhi Harju smiõʹtte vasttõõzzid kõõččmõʹšše, ǩii lij jieʹnnǩiõllsaž.
Aanaar käävpist uáinojeh taan oho ääigi viđâlov täävvir nommâ kuulmâ sämikielân – "Tasthân mij pyehtip oppâđ siämmást uđđâ saanijd", illood äššigâs
Aanaar markkân Sale-käävpist kávnojeh viđâlov täävvir nommâ kuulmâ sämikielân sämikielâi oho kunnen. Kävppijâs mielâst kaavpijn puávtáččij lasettiđ sämikielâ kullum tieđeetmist já máinumijn.
Miten sanot pohjoissaameksi heipat tai koltansaameksi kiitos? Tee Ylen kielitesti ja opi samalla jotain myös saamelaiskulttuurista
Buorre sámi giellavahkku! Hyvää saamen kielten viikkoa! Suomessa puhutaan kolmea saamen kieltä, mutta millaisia ne ovat? Tutustu niihin tämän testin kautta.
Guldal jiena: Aage Solbakkii lei illuboddu, go fidnii giellaloktenbálkkašumi
Sotnabeaivve 24.10. rahpe Sámi giellavahku ja dan olis Aage Solbakkii geigejuvvui dán jagáš giellaloktenbálkkašupmi.
Nyt vietetään saamen kielten viikkoa – kuningas Harald osallistui kieliviikon avajaisjuhlallisuuksiin Norjassa
Teemaviikon tarkoitus on lisätä tietoisuutta saamen kielistä. Saamen kielten viikon tapahtumia järjestetään ympäri Saamenmaata ja myös saamelaisalueen ulkopuolella.
Dál ávvudit Sámi giellavahku – loga dás, makkár dáhpáhusaid giellavahkus lágidit
Giellavahkus lágidit earret eará deaivvademiid, giellakafeaid ja rabas sámegiel oahppodiimmuid.
Muštospellâkoortah, tobdošoddâdemkirje já ennuv eres – Sämitigge lii pyevtittâm ennuv uđđâ arâšoddâdemmateriaal sämikieláid
Kieskâd almostum muštospellâ já tobdošoddâdemmateriaal lii juohhum škovláid já tipšosoojijd ubâ Suomâst. Materiaal lii rahtum kielâpiervâl išeruuđáin.