Uusimmat artikkelit
Kuldâl jienâ: Marko Tervaniemi vuájá majemuu ergikištoos kunâgâskištoin Anarist – máátkán láá kuullâm pyereh fiäráneh, mutâ meid pettâšumeh
Kyevti ive puudâ maŋa eergih já vyeijeeh láá peessâm maassâd kištoroođijd. Marko Tervaniemi vuájá majemuu keerdi oholoopâ kunâgâskištoin Anarist já osko, ete vyeittim-uv lii máhđulâš Kollečuárvi-ergijn.
Kuldâl jienâ: Anarâškielâ servi lii monâttâm nyevt 14 000 eurod mävsihánnáá jeessânmáávsui tiet
Anarâškielâ servi meridij ihečuákkimstis, et jis tääl ij kyevti ihán máávsi jeessânmáávsu, te ij lah innig jeessân. Servi pyevtit tääl kiirjijd ja loostâid, ko kielâpiervâleh láá vuálgám, ige tot innig juurât pelimiljovn euro budjet.
Anarâškielâ seervist liijkás ennuv puáris kirjeh – tanen servi uárnee kirjemarkkânijd ihečuákkim ohtâvuođâst
Anarâškielâ servi vuábdá taan oho tuorâstuv puáris kiirjijd kirjemarkkânijn peelijn hoddijn. Puáris kirjeh láá čoggum tom ääigist, ko teddilškuottii ennuv kiirjijd, vâi šodâččii hälbibân.
Kuldâl jienâ: Anarâškielâ- já kulttuurlinje taarbâš lase occeid: taan räi tuše käävcis láá uuccâm
Anarâškielâ- já kulttuurlinjeest láá algâttemsajeh ohtsis 12. Jis uáppeeh iä lah tuárvi, te láá kyehti muulsâiävtu: jo-uv juátkiđ uuccâmääigi, teikkâ kevttiđ máttááttâsâst nuuvt kočodum hybridimaali. Virgálâš uuccâmäigi nohá onne.
Lappiin muuttaneen tanssijan Auri Aholan mielestä taiteen kentällä on äänessä elitistinen joukko
Tanssitaiteilija, kulttuurivieras Auri Ahola ihmettelee, mihin olemme kadottaneet kyvyn olla rakentavasti eri mieltä.
Njellim Jovnâ Aikio ij halidiččii innig varriđ Čurnâvuonân, suu pärnivuođâ pááikán
Njellimlii Jovnâ Aikio paasij ohtuu párnáidiskijn, ko kálgu
Njellimlâs Sáárá Valle pijgui ennuv elimis äigin, oopâi ennuv tuoijuumist já määlistmist
Valle Sáárá pijgui ennuv elimis äigin.
Kuobžâjäävri riddoost pajasšoddâm Uula Paadar, muštá maht suu ákku já äijih rahtijn kievđâid
Ucc Paadaráá Uulá muštâl tovláin aaigijn.
Siiri Auvinen kuálástij ovdil evakko já talle moonâi Ruošân paargon
Siiri Auvinen kuálástij, tom maŋa moonâi Ruošân paargon.
Puhelin ko poođij Valle Aila pááikán, te oroi tego ličij almeväldikoodán peessâm
Aili Valle muštâl ko tekniik poođij Jormokuoškân.
Juhán Antt Máárjá vuolgij tom maŋa pijguđ, ko peesâi rippâškoovlâst
Máárjá Mattus tuoijui ennuv säämituoijijd.
Aarninjaargâ Matti Aikio ráhtá kulmâ kárbá keesist, tälviv pivdá riävskáid já riämnjáid
Aarninjaargâ Matti Aikio iälá luándust.
Eero Pekka Aikio lii lamaš áimutotken 1990-lovo aalgâst Čevetjäävrist
Eero Piäkká Aikio lii áimutotken Čevetjäävri kuávlust.
Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid siämmást ko opâttává anarâškielâ
Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid.
Nävt šaddeh sovskammuuh já kamâspidoh
Kaisa Musta rävvee tuoijuđ kammuid já kamâspiddoid.
Tovle poođij škovlâ párnái pááikán, ige pištám kuhháá
Kierdoškovlâ poođij ulmui pááikán.
Meccivaavtâ stuárráámus pargon lâi muorâi vyebdim ulmuid 1900-lovo pelimuddoost
Sammeli Valle kiergânij leđe 36 ihheed meccivahtân.
Saijets Uulá varrij 8-ihásâžžân Angelist Pärtihân, oroi tego ličij varrim olgoenâmân
Päärtihlii Olli Saijets eellimpäälgis 1900-lovo aalgâst.
Máánu jienâ aalgij kullui Anarâš saavâin 90-lovo aalgâst
Anarâš saavâin 1991 algii kullui máánu luándujienâ.
Tovle sierâdii páccáigijn, keđgijgijn já tavdijgijn, tääl láá sierah jo liijkás ennuv mast valjiđ
Morottaja perruu tovlá já táálááh sierah.
Máárjá Kitti ij ostâm ige lijkkum leđe kansaškoovlâst
Máárjá Kitti ij lijkkum škoovlâst.
Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâ vuosmuš čorgejeijee
Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâst pargoost ivveest 1954.
Inga Maarit Sietiö lâi Sämimuseo Siidast pargoost 20 ihheed
Inka Maarit Sietiö ooinij immâš Kuhmost.
Solojäävrist ässee Matti Valle muštâl kumâttâsâin
Matti Valle ooinij keessiv tažâligijd moh iä lam olmâ elleeh
Spánskadávda dagahii gillámuša ja mearihis morraša - oppa bearrašat jápme, vánhemat masse mánáid dahje mánát báhce oarbbisin
Muitalusat das makkár lei spánskadávda jagiin 1918-1920.
Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl
Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.
Unto Aikio áásá Aanaarjäävri riddoost Jolnivuonâst já tiävdá luudijd
Unto Aikio tiävdá luudijd já hirmástâl puásuipargoid.
Mari Aikio muštâl suu vuosmuu markkânmááđhist já maggaar lâi eellim suu nuorâvuođâst, 1900-lovo aalgâst
Mari Aikio päikki, eellim já vuosmuš markkân mätki.
Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv
Hans Paltto lii muorâčeppi.
Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd
Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.
Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid
Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.
Aila Holmberg lii šoddâm keeđgi oolâ Ševzjäävri riddoost.
Kielâ muttui anarâškielâst tavekielân ko varrij Ucjuuhân.
Stellanjaargâ oovdiš ässee, Aili Karisaari muštoost lii tovláš äigi
Kuáđist assii vistig.
Valpu Aikio sorolâš äigi elimist – Espanja-tavdâ, nelgi-ihe já suátiäigi
Valpu Aikio muštâl lusis aaigijn.
Anna-Mari Sarre lii aassâm ubâ ellim avvees Paavisjäävri kuávlust
Anna- Maija päikki lii Aanaar já Avveel kooskâst.
Lusme-Issá maainâst: Suáđi majemuuh ääigih
Iisakki Paadar muštâl suáđi ääigist.
Elli Paltto juuđij rippâškoovlâ kulmâ oho já kierdoškoovlâ nelji oho
Elli Paltto škovlâmuštoh.
Ánná Márjá Sarre vuolgij raseš jieŋâi oolâ varriistâldijnis
Anna Mari Sarre maainâst jieijâs elimist.
Jouni Veskoniemi keesij puhelinlinjáid Anarân
Jouni Veskoniemi muštâl jieijâs pargoost.
Antero Sarre čaittâlij ergijdiskuin Lönnrot-elleekooveest
Antero Sarre muštâl Elias Lönnrot -elleekooveest.
Sáárá Márjá Sarre muuštâš Cálkku Aanti
Sáárá Márjá Sarre muštâl Cálkku-Aantist.
Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 3
Kuobžâ-Saammâl Matti čielgee hyelkkisaanijd, uási 3.
Kielâmiinut: Hyelkkisäänih, uási 2
Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl hyelkkisaanijn, nubbe uási.
“Kufittâreh čiččâm kirho rähten”
Lahja Paltto maainâst kufittârijn.
"Aanaar kieldâ styeredemlaasâ vyeln" – kieldâ ässeid uárnejii škovliittâsâid ivveest 1984
Aanaar kieldâ ääših ivveest 1984.
Kielâmiinut: Juuvâ oosij noomah
Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl juuvâ oosij noomâin.
Kielâmiinut: Jaavrij oosij noomah
Kuobžâ-Saammâl Matti muštâl jaavrij oosij noomâin.
Kielâmiinut: Šoŋŋâsäänih
Kuobžâ-Saammâl Matti maainâst šoŋŋâsaanijn.
Kielâmiinut: Sijvosäänih
Kuobžâ-Saammâl Matti maainâst sijvosaanijn.