Uusimmat artikkelit
Suoma beal sámit eai dohkket jahkeviissáid bivdogildosa Detnui – geassádedje bivdonjuolggadusráđđádallamiin
Suoma Sámediggi ja Deanu guolledoalloguovlu geassádit Deanu bivdonjuolggadusráđđádallamiin, go eai dohkket Norgga eiseválddiid gáibádusa gieldit bivddu ollásit máŋgga jahkái. Suoma ministeriijas sávvet ráđđádallamiid ain joatkašuvvat.
Utsjoelle halutaan Lohikeskus kompensoimaan Tenon lohestuskieltoa – myös norjalaisia vaaditaan mukaan kalastuskieltotalkoisiin
Maa- ja metsätalousministeriö piti perjantaina Utsjoella tiedotustilaisuuden, jossa se perusteli Tenon lohenkalastuskiellon välttämättömyyttä. Paikallisten mielestä täyskielto on monella tapaa epäreilu.
Ruoššaluosat šávihit fas dievva Deanu boahtte gease – Bearralvágis leat iskan ođđa teknologiija, mii máhttá bissehit vierrošlája gorgŋema johkii
Detnui árvalit boahtte gease goargŋut badjel miljonbeale ruoššaluosa, logi geardde eanet go dán rádjái. Davvi-Norggas lea anus eastinteknihkka, mii beroštahttá maid Suoma bealde.
Vuođđoláhka- ja olmmošriekteáššedovdi: Deanu bivdogildosis leat vuostálaga dálá sámiid ja boahttevaš buolvvaid vuođđorievttit
Vuođđoláhkaáššedovdi, stáhtanjuolggadusrivttiid doseanta Pauli Rautiainen sávvá Deanu áššis viiddes servodatlaš ságastallama. Son oaidná, ahte Deanu luossabivdogielddus lei vealtameahttun, vaikko dat čuohcáge garrasit olbmo vuođđorivttiide.
Ympäristöministeriö perusti Utsjoen Tenonlaaksoon uuden maisemanhoitoalueen
Aloitteen maisemanhoitoalueen perustamisesta teki Karigasniemen kyläyhdistys ry. Uusi maisemanhoitoalue on kuudes koko Suomessa.
Yle seurasi: Korkein oikeus hylkäsi syytteet saamelaisten Tenon kalastusoikeuksia koskevassa asiassa
Korkein oikeus antoi keskiviikkoaamuna ratkaisunsa kalastusrikkomusta ja luvatonta pyyntiä koskeviin asioihin.

Sámediggi ii dohkket evttohusa Deanu bivdoráddjehusain – várreságadoalli: "Galggašii muitit, ahte sámiid guollebivddus lea vuođđolága suodji"
Sámedikki várreságadoalli Ánne Koivisto dadjá, ahte sámiid vuoigatvuođat ja luosa suodjaleapmi eai leat vuostálasat. Deanu čázádaga guolástanhálddahusa hoavda Hans-Erik Varsi lea duđavaš, ahte bivddu lihkostuvve rahpat oba juoga veardde.
Guldal ja geahča: Norgga ja Suoma sámedikkit ja Deatnogátte gielddat čoahkkanedje hábmet evttohusa ođđa Deanu soahpamušas
Norggas ja Suomas gulahallet sierra guđege riikka eiseválddiiguin. Dál ulbmilin leage fidnet sámiide nana ovttasbarggu ášši olis.
Ilmastonmuutos on vienyt suomalaisilta koteja, raanaveden ja jopa hengen – tässä 8 tarinaa tapahtuneista mullistuksista
Ilmastonmuutos ei ole tulossa Suomeen 2050, se on jo täällä.
Tenovisa – testaa tietosi Tenojoesta!
Testaa tietosi suositusta lohijoesta,Tenosta.
Sire-Elle čáppa muittut mánnávuođa Veahčakis
Stohkosat, skuvlavázzin ja rihppaskuvla
Eallin oahpahii Peđar-Ánne birget vaikko makkár diliin
Peđar-Ánne muittaša.
Ole Samuel Rasmus lei okta váldogáldu cukcasiid ja máidnasiid čohkkemis
Ovllá-Sámmol muitalan árbediehtu vuorkkáin
Bikko-Jusse dovddai eatnama ja vuođđobávtti
Johan Högman čilge Sámi eatnanvouđu historjjá, 1998
Ville Järvensivu fievrredii poastta Deanuleagis jagis 1919 gitta 1940-logu álgui
Poastaalbmá stroaŋgás mátkkis Deanuleagis
Vilho Pohjanrinne álggahii ámmátvuoddjin 1940-logu loahpas
Ánderea-Ville máínnasta
Giellaprográmma jagis 1996: Gáva-Jovnna muitala buođđumii ja luossabivdui guoskevaš sániin
Deanu bivdokultuvra eallá sániin ja namahusain
Ohcejoga, Deanu ja Kárášjoga gielddaid ovttasbargu, 1980
Rádjagielddaid gaskkas leamaš álo ovttasbargu