Uusimmat artikkelit
Alkuperäiskansojen festari, Ijahis Idja tarjoaa musiikin ohella myös tanssitaidetta – katso tunnelmia festivaalin alkuillasta
Lauantain yksi pääesiintyjistä on norjalainen Felgen Orkester, joka on lähtöisin Karasjoelta. Bändin motto on lyhyesti Joik’n’roll.
Yle Sámis álgá dálveáigi: Yle Ođđasat ja Yle Sámi iđit máhccet prográmmii
Sámi tv-ođđasat ja radio iđitsátta sáddejuvvojit fas vuossárgga rájes.
Kyttyrälohi voi olla tulevaisuuden arvokala Euroopassakin Alaskan tapaan – paistoimme ja maistoimme Tenosta pyydettyä vieraslajia
Heinäkuisena aamuna Tenon rantaravintolan pannulla tirisee voissa kaksi punertavaa pyrstöfilettä. Kokki testaa kyttyrälohta, koska Tenon lohta ei ole saanut vuosiin pyyntikiellon takia.
Yle Ođđasat ja Yle Sámi iđit báhcet geasseboddui – Geasseguossi máhccá fas prográmmii
Geassit šaddet rievdadusat prográmmaáiggiide tv:s ja radios. Yle Sámi geasseáigodat lea 19.6.–20.8.2023.
Yle Säämi kesipargeeh halijdeh oppâđ sámástiđ pyerebeht já rähtiđ puorijd mainâsijd
Yle Säämist láá vittâ kesipargee taan ive
40 jagi eallinbargu sámegielat doaimmaheaddjin – Ealli arkiivva áhčči Jouni Aikio báhcá ealáhahkii
Aikio lea bargoeallimis áigge geargan bargat buotlágan bargguid Yle sámegielat doaimmahusas. Dál son čáhkke saji nuorabuidda.
Kinosten keskellä, kampuksella ja kauppakeskuksessa – näin Suomi ennakkoäänestää
Ennakkoäänestys alkoi Suomessa keskiviikkona. Yle kävi tutustumassa erilaisiin äänestyspaikkoihin ja niiden äänestäjiin läpi maan.
Biisit vai porot, pohjoinen vai etelä? Pohjoissaameksi räppäävän Mihkku Laitin, 20, pitää päättää, jäädäkö juurilleen vai etsiä uusi alku
Kulttuurivieras, rap-artisti Yungmiqun elämä yhden pubin Utsjoella on hyvää, mutta etelän vetovoima vahva.

Viron entisen presidentin Kersti Kaljulaidin tasa-arvoa käsitellyt puhe päätti Aurora-tapahtuman
Auroran teemoina on tänä vuonna ollut ilmasto ja tasa-arvo. Tapahtuman kaikkia keskusteluja on voinut seurata suorana Yle Areenassa. Tähän artikkeliin on koottu tapahtuman pääpuheenaiheita.
Poromies löysi Lapista ohjuksen 38 vuotta sitten – katso videolta, kuinka ohjusta nostetaan Inarijärvestä
Lapin syrjäisestä kolkasta tuli hetkeksi koko maailman keskipiste, kun kävi ilmi, että Inarijärveen oli pudonnut Neuvostoliiton ohjus.
Oikaisu tiistain 1.11.2022 Yle ođđasat -lähetyksen uutiseen
Oikaisu koskee uutista Angelin ja Inarijokivarren puhelinyhteyksiä.
Miten sanot pohjoissaameksi heipat tai koltansaameksi kiitos? Tee Ylen kielitesti ja opi samalla jotain myös saamelaiskulttuurista
Buorre sámi giellavahkku! Hyvää saamen kielten viikkoa! Suomessa puhutaan kolmea saamen kieltä, mutta millaisia ne ovat? Tutustu niihin tämän testin kautta.
Yle aloittaa maailman ensimmäisen koltansaamenkielisen podcast-ohjelman
Yle Saame aloittaa 8.11. koltansaamenkielisen uutis- ja ajankohtaisaiheisen podcast-ohjelman Mistä en puhuisi mummon kanssa (Mâʹst jiõm mainsteʹče ääkkain).
Saamenkielisistä uutisista tuttu tv-kasvo Kaisa Aikio on tehnyt elämäntyönsä saamen kansan äänenä: "Minulla on ollut maailman paras työ"
Yle Sápmin pitkäaikainen erikoistoimittaja ja uutisankkuri Kaisa Aikio siirtyy eläkkeelle. Kokonaan Aikio ei vielä työelämää jätä, vaan lupaa tulla jatkossakin avuksi tutulle työkentälle tarvittaessa.
Mánáidprográmma Unna Junná máhccá tv:i vuossárgga
Yle sámegielat mánáidprográmma Unna Junná oidnogoahtá vuossárgga jagi 2016 prográmmaosiiguin. Sámegiel sisdoallu mánáide ihtá maiddái olles áigge lasi Yle Areenai.
Yle Sámi legendáralaš Kaisa Aikio ealáhahkii – eallinbargu sámeálbmoga jietnan: "Virggálaš viissis olmmožin in álgge, muhto friija dáiddačeahppin"
Yle Sámi guhkesáigásaš spesiáladoaimmaheaddji ja ođaslohkki Kaisa Aikio lea báhcán ealáhahkii. Kaisa Aikio ii nagot goittotge heaitit ráhkis barggus oalát, baicce veahkeha bargoguimmiidis dárbbu mielde iežas nana vásáhusain.
Geasseguossi Pedar Järvensivu ráhkista luossabivddu ja čatná dolgevuokkaid bivdogildosis fuolatkeahttá: "Das lea iežaslágan friddjavuohta"
Pedar Järvensivu lea mánnávuođa rájes johtán guollebivddus, ja dat lea sutnje ain dehálamos vuohki golahit áiggi.
Yle bargagoahtá realityráiddu badjenuoraid eallimis – ohcá nuoraid mielde prográmmii
Ráiddu ulbmilin lea buktit boazodoallinuoraid jiena gullosii. Olbmot ráidui válljejuvvojit dán čavčča áigge.
SR & SVT Sápmi: Beakkán Stuor-Stina dákterikkit gávdnojedje Karolinalaš instituhtas Ruoŧas – dál su bázahusaid gáibidit máhcahit ruovttoluotta Sápmái
Stuor-Stina nappo Stina Larsdotter lei issoras guhkes sámenisson, guhte gárttai Stockholbmii čájáhusgálvun 1800-logus. Su bázahusaid gádde duššan buollimis, muhto dál dat leat gávdnon.
Yle Sápmi festiválaguovllus: Ijahis idja joatkašuvvá – streamguossin Angelit, Anna Näkkäläjärvi-Länsman ja Erke Eriksen
Nubbi festiválabeaivi lea álgán Ijahis ijas. Yle Sápmi lei mielde festiválabeaivvi álggus.
Yle Sápmi galledii Ijahis idja -festivála: bearjadaga vuordimis olu luohti iešguđetlágan musihkkastiillaiguin
Yle Sápmi sáddii njuolggosáddaga Ijahis ija festiválaguovllus bearjadaga. Geahča sáddaga dás.
Oanehaččat Sámis: Sámegielat oahppamateriála buvttadeapmái evttohit lasi ruđa | Sámiráđi girjjálašvuođabálkkašupmi Sara Vuolabii
Dán áššái beaivádit oanehis ođđasiid.
"Jouduin käymään läpi oman perheeni traumoja", sanoo kokonaan pohjoissaameksi ääninäytellyn videopelin käsikirjoittaja Marjaana Auranen
Skábma – Snowfall -videopelin käsikirjoittaja Marjaana Auranen kertoo Ylen 8 minuuttia -ohjelmassa, millaisiin sudenkuoppiin helposti astuu, jos tekee viihdetuotteen vähemmistökulttuurista ilman kyseiseen kulttuuriin kuuluvia tekijöitä.

Dákkár lea Ijahis idja 2022: lávddi alde earret eará Emil Kárlsen, Angelit ja Bernt Mikkel Haglund juigiiguin – Talent stage fállá saji boahttevuođa násttiide
Eamiálbmogiid musihkkafestivála Ijahis idja lea almmustahttán dán jagáš prográmmas. Lávddi ala gorgŋot guhkes áigái Angelit ja vuosttaš geardde ovdamearkka dihte Emil Kárlsen.
Ánte Tenoranta oažžu skihpáris 50 euro, jus lea soahtebálvalusas Avvila rádjejeagárkompaniijas loahpa rádjái – "Dat lea viehka garra báiki"
Avvila rádjejeagárkompaniijas álggii fas ođđa áigodat, go soalddátálggut lávkejedje sisa rádjejeagárkompaniija uvssain. Okta sis lea gáregasnjárgalaš Ánte Tenoranta, geasa dehálamos lea oahppat birget hástaleaddjige birrasis.
Yle Ođđasat báhcet geasseboddui – geasi áigge radio veaigesáddagis gullat ođđa jienaid ja Johtti radio johttá fas
Tv-ođđasat báhcet lupmui ja radios sirdásit geasseprográmmaide vuossárgga 20.6.
Oanehaččat Sámis: Lappi ja Avvila bálgosiid ođđa njuovahat lea ožžon ruhtajuolludeami
Dán áššái beaivádit oanehis ođđasiid.
Ruošša daguid geažil anárlaš Hannu Kangasniemi nuppástuhtii oaivilis Nato ektui – naba maid jurddašit Yle Sámi gažadeapmái vástidan olbmot?
Anárlaš Hannu Kangasniemi guottihii guhká bealehisvuođa Ruošša ektui, muhto dál Suopma galggašii su mielas searvat Natoi. 70 proseantta Yle Sámi Nato-gažadeapmái vástidan olbmuin leat suinna ovttaoaivilis.
Stáhtaráđđi evttoha luossabivdogildosa boahtte geassái Deanu čázadahkii – alimus rievtti duomut eai rievdadan dili
Sámediggi lei gáibidan, ahte alimus rievtti duomuid ferte váldit vuhtii Deanu boahtte geasi guolástanmearrádusain.
Tukes dohkkehii ođđa guovlovárrema Eanodaga Ruoššačerrui málmma ohcama várás
Element92 Suomi -oasusfitnodat lea várren 283,72 njealjehaskilomehtera sturrosaš guovllu Eanodaga Ruoššačearus.
Sámedikki ollesčoahkkin ádjánii guvttiin áššiin olles beaivvi – gaskkas dat ii lean oba mearridanválddálašge
Sámediggi jienastii ollesčoahkkimis nu bušeahttaevttohusa sátnehámiin go maiddái sámegiela lávdegotti lahtuin.
Diehtemeahttunvuohta láhčá saji rasismii – sápmelaččaid vásihan rasisma lea iežaslágan, go das lea sáhka ovdagáttuin ja ráhkaduslaš rasismmas
Sápmelaččaide čujuhuvvo ain garra vaššiságat. Dat soaitá váikkuhit dasa, duostágo olmmoš almmolašvuođas muitalit sápmelašvuođastis. Rasismma vuostásaš vahkus geahččalit ságastallagoahtit daid áššiid birra almmolaččat.

Ruoŧa ráđđehus mieđihii lobi ásahit ruvke Gállokii – guovllu boazodoalli: "Min eallin ii dohkke masage, iige boazodoalus leat makkárge árvu"
Ráđđehusa mearrádus lea hirpmástuhttán viidát Ruoŧa beale Sámis ja dagahan fuola. Ruvke dárbbaša goit vel biraslobi ja ášši gieđahallan sáhttá ádjánit máŋga jagi.
Barentsin alueella toimiva verkkolehti näki jo kuukausia ennen sotaa muutoksen tiedonsaannissa Venäjällä: Ulkomaalaisille toimittajille ei puhuta
The Independet Barents Observer -verkkolehden päätoimittaja Thomas Nilsen kertoo, että journalismin tilanne Venäjällä on vaikea eivätkä venäläiset uskalla avata suutaan ulkomaalaisille toimittajille.
Guldal jiena: ná sáhttá fidnet sámegielat hállanveahki máilbmedili morrašiidda – psykiatriijalaš buohccedivššár: "Livččii hui dehálaš, ahte ii báze okto"
Psykiatriijalaš buohccedivššára árggas oidno čielga dárbu oažžut ságastallanveahki sámegillii, go soahtedilli fuolastuhttá ja áŧestuhttá olbmuid, muitala Kaarin West.
Guldal jiena: Petra Laiti jođihišgoahtá fas Suoma Sámi Nuoraid -searvvi
Dán jagi Suoma Sámi Nuoraid -searvvis leat olu dáhpáhusat, prošeavttat ja rájárasttildeaddji ovttasbargu. SSN galgá maid ávvudit 30–jagi bálgás.

Guldal jiena: Muitalusbivdit johtet ohcamin muitalusaid, main dahket fiktiiva filmma – Storyhunters Sápmi álgán Guovdageainnus
Storyhunters dahje muitalusbivdit lea ISFI, Yle ja NRK ovttasbargu, man leat dál ráhkadeame Guovdageainnus. Internašunála sámi filbmainstituhta jođiheaddji Ánne Lájlá Utsi lea ilus prošeavttas, go das boahtá leat sámevuohta ja sámi oaidnu viidát mielde.
Vuođđoláhkaváljagoddi galledii Sámedikki – deaivvadeamis gálle čađa sámediggeláhkaevttohusa
Vuođđoláhkaváljagottis lea vierrun galledit Sámedikki juohke válgabajis. Sihke vuođđoláhkaváljagotti ságadoalli ja Sámedikki ságadoalli leigga duđavaččat ságastallamiidda.
Tanska pyysi anteeksi inuiiteilta, jotka vietiin perheiltään 1950-luvulla – "Epäinhimillistä ja kunniatonta", luonnehtii pääministeri
Vuonna 1951 yhteensä 22 inuiittilasta vietiin perheiltään ja lähetettiin Grönlannista Tanskaan. Kokeilussa inuiittilapsista pyrittiin tekemään tanskalaisia.
Utti jeagárrykmeanta hárjehallá Avvila bálgosa guovllus soađi várás – nuorra soalddáhat ohppet seammás birget maid Sámi luonddus
Juohke jagi Utti jeagárrykmeanta hárjehallá Sámis. Soahtehárjehusaid leat plánen nu, ahte dát eai galgga hehttet guovllu bohccuid.
Danmárku ánui ándagassii inuihtain, geat gárte 1950-logus sosiálalaš iskkadeapmái – Stáhtaministtar: "Dat lei olmmošmeahttun ja gutneheapme"
Iskkadeamis inuihtamánáin galge dahkat danmárkulaččaid. Oktiibuot 22 máná váldojuvvojedje eret bearrašiin ja sáddejuvvojedje Kalaallit Nunaatas Danmárkui jagis 1951.
Diesellihtter ii leat goassege ovdal leamaš ná divrras – ohcejohkalaš ii rásken vuolgit čuoiganlupmui máddelii divrras boaldámuša dihte
"Jallas", "issoras", "jáhkkemeahttun". Ná govvidit olbmot boaldámuša hatti Ohcejogas, gos boaldámušlihtteris galgá máksit juo badjel guokte ja bealle euro.
Deanu luossabivddu evttohit dohkkehit boahtte gease dušše árbevirolaš bivdosiiguin kultuvrralaš sivaid geažil
Evttohusa mielde buođuin oaččošii bivdit njeallje jándora ja firpmiin guokte jándora. Evttohusa mielde luosa ii oaččoše bivdit ollenge stákkuin.
Perussuomalainen jäsen haastaa kielivaatimuksen aluevaltuuston saamen kielen lautakunnassa
Yrittäjä Juha-Pekka Mikkola sanoo olevansa kolttasaamelainen, mutta ei osaa saamen kieltä. Hyvinvointialueista säädetyn lain mukaan saamen kielen lautakunnan jäsenten on oltava saamenkielisiä.
Ná čuovut Ođđa musihka gilvvu sámegielat láidestemiin lávvardaga
Suoma stuorámus musihkkagilvvu lea vejolaš čuovvut anáraš- ja davvisámegielat láidestemiin Yle Areena bokte miehtá máilmmi.
Yle Sápmi čuovui: Sámediggi čoahkkanii jagi vuosttas dievasčoahkkimii – mearridii rahpat nuppi láhkačálli virggi
Sámedikki dievasčoahkkin ordnejuvvui maŋŋebárgga gáiddusoktavuođaiguin.

RKP saamen Klemetti Näkkäläjärvi arvostelee aluevaltuuston paikkajakoa
RKP saamen ainoa edustaja, Saamelaiskäräjiäkin johtanut varavaltuutettu, ei ole saamassa paikkaa hyvinvointialueen saamen kielen lautakuntaan. Hän on saamassa paikan tarkastuslautakuntaan.
Saamelaiskäräjät kritisoi saamen kielen lautakunnan kokoonpanoa
Keskustan valtuustoryhmän puheenjohtaja Markus Lohen mukaan valmistelutoimielin ei voi sopia paikkajaosta, koska siltä puuttuu poliittinen ohjaus.
Lappis mánát eai šat dárbbat geavahit máskka skuvllas – Nubbi ii áiggo dan nuollat ja nubbi illuda go beassá fas vuoigŋat álkit
Bearjadaga rájes Lappi buohccedikšunbires vuođđoskuvlaoahppit eai leat dárbbašan geavahit máskkaid. Anára skuvlla 3.–4. luohkká ohppiin oassi illuda ja oassi áigu ain geavahit máskka.