Hyppää pääsisältöön

Uusimmat artikkelit

Kuldâl jienâ: Säämi kielâlávgu puohháid! -uápuh älgih sämikielâi oho kunnen

Uápui ulmen lii movtijdittiđ párnáid sämikielâid lavlui, sierâi já speelâi peht.

Kuobžâ-Saammâl tuoivâ Säämi jiešhaaldâšmist ij olášum reiváin ijge president Kekkonen teivâdmáin – maajeeldpuátteid paccii kuittâg muštâlusah

Kuobžâ-Saammâl lâi tutâmettum toos, ko sämmiliih iä peesâm meridiđ jieijâs aašijn. Sun ij poollâm ovdediđ jurduidis kidâ Suomâ hovdáid.

Anarâškielâ seervi mediapargee čaalij jyehi peeivi anarâškielâlâš Wikipedian – puáttee ohhoost almostuvá olmâ anarâškielâlâš Wikipedia

Anarâškielâlâš Wikipediast puáhtá luuhâđ ovdâmerkkân Suomâ kieldâin já Säämi ellein.

Kuldâl jienâ: Sämmilâšnurâlduv Aanaar kuávlu tiŋgáid puáhtá uápásmuđ kuuvij peht tuorâstuv anarâš ehidist

Sämimuseo áigu orniđ eenâb-uv káidustábáhtusâid, moin ulmuuh pyehtih savâstâllâđ museotiiŋgâin, moh láá maccâmin Sáámán.

Kuldâl jienâ: 400 nommâd čuággám adres váátá demokratia Sämitiigán

Adres keigejui riehtiministeriön majebaargâ 22.9.

Kuldâl jienâ: Tääl puáhtá iävtuttiđ noomâ anarâškielâ viereskielâ oppâkiirján

Noomâ puáhtá iävtuttiđ Facebookist Anarâškielâ orroomviste -juávhust.

Anarâškielâlâš Muumileehi ilosmit já movtigumoseh láá keččâm vuossâmuu uási maŋgii

Vanhimeh ilodeh ko párnái eenikielâ kulloo televisiost, kielâtotkee vuot illood mon pyereest nubben kiellân sárnooh láá ráhtám ohjelmrááiđu. Párnáá mielâst taah láá maailm pyeremuuh muumih.

Tääl lii kuobârulmui tuoivâčohčâ, meecih láá tievâ kuobbârijn – taat movtáskijd puurrâđ, nuurrâđ já ivniđ veik laaigijd

Kirsi Ukkonen ij taarbâš moonnâđ kuhás olgouuvsâst ko kuobbâreh kávnojeh. Irma Majander lii tääl iiloost ko viijmâg-uv piäsá vuoššâđ kuobârliemâ.

Anarâškielâ servi meridij sirdeđ kielâpiervâlijd kuundán – Olthuis: "Mun oskom, et seervist šadda tääl pehtilub"

Piervâlij sirdem tiet seervist lii tääl eenâb asto porgâđ kirjálâštoimâiguin.

Avveel uđđâ 500 uáppee škovlâkuávdáš valmâštuvá 2022 – háástuh šaddeh ko vyeliškovlâ juátkoo ain táválávt varâlâš huksimsaje paaldâst

Huksimpargoh láá álgám taan keesi já uđđâ, ohtsis suullân 500 uáppee škovlâ ceggân tááláš škoovlâ paaldân Avveeljuuvâ riidon.

Nipso jienâčaittâleijee perruinis vuárdá, et anarâškielâlâš muumih älgih vuossaargâ – keejâ smakkâpittáá

Puáttee vuossaargâ puávtáh kuullâđ aanaarlâš Marko Tervaniemi jienâ Nipso roolist.

Kost kozzsäpligeh láá? Taan keesi uáinám tuše motomijd kozzsäpligijd Uccjuuvâst já Kietâruotâsist

Kozzsäpligeh iä lah valjeest taan keesi. Ohtâ suijâ lii moonnâm täälvi šoŋŋâtile.

Säämi tyeji -seervi toimâtáálun lii saje uđđâ sajattâhkaavaiävtuttâsâst – čuávuvâžžân äšši kieđâvuššoo kieldâstiivrâst

Säämi tyeji -seervi toimâtáálu já sierâdemkieddi láá paldâluvâi Aanaar markkân uđđâ sajattâhkaavaiävtuttâsâst.

Poccuuh kiksen Avveel markkânist – vuoijâmrido aiđuu, vâi poccuuh iä monâččii tohon

Avveelpalgâs puásuiiššeed tuáivu, et forgâ poccuuh vyelgih kuobbârij maajeeld meddâl siijdâst.

Puškoi vihelem lii kuálástemvyehi mon hárvi innig máttá – keejâ já kuldâl maggaar tot lii

Tovle vihelii syeinimáánust, ko talle puškoid lii älkkee suoinâlmijn uážžuđ, iäge eres kyeleh liihâd.

Čohčuv almostuveh uđđâ oppâmateriaaleh anarâš- já pajekielân – “Pargoh kale liččii veikkâ mon ennuv, mutâ ruttâ piäjá raajijd”

Čohčuv ovdâmerkkân tavesämikielâ eenikielâ lohheeh peessih kevttiđ uđđâ oppâmateriaalijd.

Vandârdeijei kolleäigi lii keesi, mutâ tulve puáhtá kiddiđ pálgáid tego Kevo-pálgá – Ucjuuhân puátá uđđâ Äigivandârdempäälgis

Toovláš Anarâš-päälgis lii ain uáinusist, mut Meccihaldâttâs ij huolâd tađe eenâb tast.

Ravviittuvah iä ain tuárju sämikielâ kevttim – Enni: "Ohtii lii rävvejum, ete ličij pyeri sárnuđ tuše oovtâ uáivikielâ pääihist"

Tego Taažâst, meid Suomâst vanhimeh láá uážžum tagarijd ravvuid kielâvaljiimân, moh iä tuárju sämikielâi iäláskittem.

"Ohtâ páárnáš lâi seelgist, nubbe soolâst já kuálmád laiđij kieđâst" – Koskinen, Paltto ja Kangasniemi muštâleh sii varriistâllâmmuštoid

Anarâšâi varriistâllâm kesi- já tälvipaaihijd lii nuvâškuáttám, mutâ motomijn láá kuittâg pyereh muštoh varriistâlmist

Huovinen: "Jiem lah ovdil lamaš fáárust tagarijn vuáituin!" – Säämi-cree ooppera vuoitij palhâšume Kanadast

Čaittâleijee Heli Huovinen já kietâčällee Rawdna Carita Eira ilodává palhâšuumeest.

Kyehti uđđâ kirje almostuumin anarâškielân! – “Sáttá joba keesi ääigi puáttiđ”

Anarâškielâ servi almostit čohčuv kyehti uđđâ kirje. Matti Morottaja kirje Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi já Lee Rodgers Saammâl-kirjerááiđu čiččâd uási Saammâl já puoidâ.

Suomâst smiettih Eskimo-lahcâjieŋâ noomâ muttem - "Puoh lahcâjieŋah moin láá raasistliih noomah, kolgâččii mutteđ nomâidis"

"Eskimo-termâ piäjá mij puohâid siämmáá juávkun já parga mist olmoošmettumijd. "

Kuldâl jienâ: Uđđâ muusik nuorttâlâškielân – Heidi Gauriloff máttááttâlâi nuorttâlâškielâ já tääl sust almostuvá skiärru

Onne 22. peeivi kesimáánu almostuvá Spotifyst já iTunesist U'lljan & Saauj Cool Band vuossâmuš muusikalbum.

Forgâ muumih sárnuh anarâškielâ – roolijn eereeb iärrás anarâš parâkodde

Anarâškielâlâš muumij jienâčaittâleijeeh láá väljejum. Ulmen lii almostittiđ ohjelm čohčâmáánu aalgâst.

Uđđâ saanij keksim ij lah älkkee, puáhtá moonnâđ ihepeeli-uv ovdil ko toh puátih virgálávt anon – "Kale taat lii muu mielâst tehálâš pargo"

Kielâkäldee pargee Henna Lehtola muštâl maggaar lii uđđâ sääni mätki ulmuu koččâmušâst, sänikiirján. Máttáátteijee Emilia Nieminen taarbâš pargostis piäiválávt saanijd, moh iä lah jurgâlum sämikielân.

Avelân huksiiškyetih uđđâ škovlâkuávdáá, Anarist škovlâliih ferttejeh val vyerdiđ – “Vissásávt alda iivijn álgá meid Aanaar škovlâhaavâ olášuttem”

Čohčuv Aanaar kieldâ álgá vuot vuáijuđ Aanaar uđđâ škovlâ vuáváámân. Meid škovlâlijn, páihálijn já vanhimijn lii máhđulâšvuotâ vaiguttiđ maggaar uđđâ škoovlâst šadda.

Säämi muusikkuávdáš uárnee nelji live stream -konsert kesimáánust – Wimme Saari: “Liihân tot váhá komálâš, ko keččeeh iä lah pääihi alne"

Säämi muusikkuávdáá live stream -konsertijd puáhtá čuávvuđ neetist liiŋkâ peht, kost peri.

Jussa Seurujärvi kolumni: Korrâ puásui-ive maŋa koččâmušah láá ennuv já tiätu puátteevuođâst lii hiäjus

Mii tábáhtuvá, jis tágárijn taalvijn puátá táválâš, koijâd Yle Säämi kolumnist Jussa Seurujärvi.

Sukkaršokki: anarâškielân lii puátimin podcast, mii kieđâvuš aašijd, moin ij lah mudoi saahâ

Sukkâršokkist lii taan oho fáárust Niina Aikio-Siltala. Sun maainâst uđđâ anarâškielâ podcastist, mii kieđâvuš anarâšâid äigikyevdilis aašijd.

Säämimuseo Siida lekkâs koronakiiđâ maŋa: láá kieđâi desinfistempääihih, äššigâspeevdist pleksi ja uuvsah maneh jo viiđâ äigi kiddâ

Museo lii tääl tiijme uánehub ääigi áávus ko táválávt keessiv. Kolliittâllâm lii tohhum torvolažžân já torvokooskah láá uárnejum.

Luuvâ maht anarâškielâ oppâm lii muttám ulmui eellim – Kielâtotkee: “Kielâiäláskitmist ij lah kuássin saahâ tuše kielâst”

Säämi máttááttâskuávdáš uárnee oovtâ ive pištee kuursâ anarâškielâst já kulttuurist. Taan kuursâ peht ulmuuh láá uážžum suuvâs kielâ maasâd, nonnim jieijâs identiteet já peessâm porgâđ anarâškieláin.

Jos čääci ij lieggân, te vejehááh jäämih niälgán – kuhes kolmâ kiđđâ ij lah čohčâkođđee kuolijd pyerrin

Suávvil kođá Eerki peeivi, šapšâ váátá 12 aaste čääsi, et álgá lihâdiđ.

Koronatestam lii onnáá peivi älkkee – Suáđekylä lii tavemus päikki, kost teestân puáttee ij taarbâs autoskin pajaniđ meddâl

Teestân lii pyeri moonnâđ tállán ko tavdâmeerhah puátih, taavdâ levâttem estim tet.

Ereslágán enijpeivi korona tet – teivâm áhuigin já enijgin káidusin, motomeh peesih teivâđ meid njunáluvâi

Táválávt Stefanie Sarre ja suu ákku laaviv teivâđ njunáluvâi, mut tääl korona äigin taat ij lah máđhulâš. Avveelliih irâtteijeeh láá hoksám orniđ tááluid, kost rävisulmuuh pyehtih aldasumosijkijn teivâđ torvolávt.

Laila Aikio lii šiäštám jo 400–500 eurod, ko lii karttâm káiduspaargon – Jotolâh lii spiekâstâhtile ääigi kiäppánâm joba peelijn

Säämist lii kiđđuv táválávt valjaas kiđđâjotolâh, mut tääl kiäinui alne lii čielgâsávt rávhálub.

Artisteh pyehtih spiekâstahtiileest orniđ nettikonsertijd – “Tot lii nuuvt älkkee, tuše čokkáđ pääihist teikkâ ustev kulen”

Elle Kokkonen já Heli Aikio kalendereh láá kuáruseh. Nettikonserteh išedeh, ko ij lah máhđulâš toollâđ táválijd konsertijd.

Taah vuorâseh iä poolâ koronavirusist, mutâ pääihist lii tulkkâdijjee – Elsa Väisänen: “Ij taarbâš kuittâg poollâđ, ete poomih puátih niiskán”

Elsa Väisänen já Eeva Seurujärvi kulluv kuohtuuh koronavirus riskâjuávkun. Sunnuu mielâst taat lii uáli jo eromâš tile.

Näytä lisää Olet sivulla 1, siirry seuraavalle sivulle