Hyppää pääsisältöön

Uusimmat artikkelit

Saaʹmi kultturkõõskõshaʹŋǩǩõs ouddân iiʹjji mâŋŋa – Čeʹvetjäurra plaanum kultturkõõskõs raajjâd õõutsââʹjest Aanar kooʹddin škooul õhttvuõʹtte

Sääʹmkultturfondd da Aanar kååʹdd čuõvtemluʹvddkåʹdd veʹǩǩe ooudâs määŋgtuåimmsõõʹji rajjummuž Čeʹvetjäurra.

Čõõuč eunnas ǩeârõk maazzlâʹstt jååʹtted da sniimmâd Sääʹm luâđ – ǩiõčč video sniimmi tueʹles määʹtǩest Pasasjäurra

Taʹnni ǩeârõkeeuʹn lie mâʹte paccâm vueinemnalla pirr Sääʹm. Sniimmi oudd pueʹrmõs viiŋkid luâđ sniimmʼmõʹsse.

Skääʹlǯ jie leäkku šõkknam 60 ekka tâʹvv jooǥǥin – Ǩiõčč video: skaaʹlǯi suõusid noorât da šõddeet mâʹŋŋlest laboratoriost

Skääʹlǯ taarbše eeʹžžedkueʹl, luõzz šõkknummša. Pueʹtti eeʹjjest nuõrr skaaʹlǯid puuʹtet mååust Sämma.

Saaʹmi ouddoummuvaali võboršeǩ-kueiʹtes ǩeâsttâʹlle vuäʹmm tååimast – Kolttien luottamusmiesvaalin ehdokaskaksikko kisaa ikivanhasta luottamustoimesta

Looǥǥ saaʹmi ouddoummuvõboršiiʹǩǩi pirr kueʹit ǩiõʹlle. Lue kolttien luottamusmiesehdokkaista kahdella kielellä.

Nuâttmõš iʹlla teänab säʹmmlai arggpeeiʹv – nueʹtti tuâivva, što nuõri miõl ǩeäzzče še säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž šeellemvueʹjj

Äʹrbbvuõđlaž kueʹllšeellem iʹlla teänab säʹmmlai arggpeeiʹv mâʹte ouddâl. Nuâttmõõzzâst lij jõnn ärvv sääʹmkulttuurâst.

Kuvddâl jiõnn: Pââʹss Treffan peäccamneǩ prääʹzniǩ lij tän eeʹjj uuʹccab ko ouddâl

Pââʹss Treffan peäccamneeǩ prääʹzniǩ lij neäʹttel-looppâst.

Mâiʹd haaʹlääk kõõččâd Saaʹmi ouddoummuvaali võboršiiʹǩǩin?

Ǩeeʹrjat kõõččmõõžžâd vueʹlnn beäʹlnn säämas leʹbe lääddas da vuõlttâd tõn õõutårra Yle Sääʹm tuåimtõʹsse.

Čõõuč saaʹmi ouddoummuvaal riâššâd koronast huõlǩani – võboršeʹǩǩpiijjmõš poott sueʹvet

Saaʹmi ouddoummuvaalid valmštõõllâd, håʹt korona vuäitt vaaikted siõmmna vaalpeivva.

Saaʹmi ouddoummuvaali võboršiiʹǩǩi piijjmõš älgg – vaal ââʹnet čõhččmannust

Nuõrttsäʹmmla jiõnste tän čâhčča ođđ ouddoummust. Vaalpeiʹvv lij 20.9.2020.

Ǩeäʹppel liuvjlet Njauddâmjooǥǥâst jeäskka muädd neäʹttel ǩeeʹjjest

Tuʹlvv vaaikat Njauddâmjooǥǥ ǩeäʹppel-liuvjlummša tän eeʹjj.

Nuõrttsääʹmǩiõllsaž Muuʹmid taarbšet lââʹzz jiõnnčuäʹjtõõljid – jiõnnteeʹst riâššât sueiʹnnmannust Aanrest

Jiõnnteeʹst vuäitt tuejjeed ǩii pâi maainâst sääʹmǩiõl. Rool lie jiânnai, mušttal Sääʹmteeʹǧǧ fiʹlmmkõõskõõzz plaaneei Tarja Porsanger.

Yle nuõrttsääʹmǩiõllsaž tuåimteei Sara Wesslin lij eʹtǩǩuum eeʹjj 2020 nuõrr tuåimteeʹjen

One Young World -fooruum Eeʹjj tuåimteei -ciist jueʹjjet kålggmannust München-gåårdest.

Tohtti pooʒʒin da njuuč saʹppjin šõʹdde tuuʹl ǩiõtt-tuâj – ǩiõčč video vuäʹmm sääʹmlaaukin

Sääʹm-muʹzei Siida norldõõǥǥâst lie tuõđi spesiaal ǩiõtt-tuâj.

Kuvddâl jiõnn: Tv-dokumentt säʹmmlai leuuʹdi noorri pirr

Čeʹvetjääuʹr škooul päärna leʹčči še leuʹddjam jieʹllikaartest, jos koronavirus ij leʹčči puättam Lääʹddjânnma.

Sääʹmstummuž päärnže poouʹti nuʹt rämm da huõll piârjid – puärraz tuâivve lââʹzz tuärj sääʹmǩiõl seʹrddmõõžžâst

Sääʹmǩiõllsa puärraz päʹcce hiâblad õʹhttu, ko smiõʹtte seʹrdded ǩiõl päärnaid.

Sääʹmmpihttsivuiʹm čuäʹjte kuärǥ – nuõrttsääʹmneezzan raʹjje jiijj video peäglvaž Pass the Brush -kååččast

Sosiaaʹl mediast leävvan kåčč pohtt oummid õʹhtte koronaääiʹjest, mušttal sääʹmpiiutâsvideo čuõppâm Minna Moshnikoff.

Ǩiõttʼtuâj mättat ǩiõrddâmvuõđ vaiʹǧǧsõs ääiʹjin – karanteenast oummu norrâʹtte õõutsââʹjest kuärrad da tuejjeed ǩiõttʼtuâjaid

Karanteenast šâʹdde peʹssertuâjaid da ođđ ikkânsääʹveǩid puârast, ko õõutsââʹjest norrõõttâd ougglõsõhttvuõđi tuâkka.

Snimldõk maaddârääʹjj äuʹddǩieʹđjest tuõʹđsti jiijjesnallšem nõõm – Nuõrttsäʹmmlaž Anton Johannes Dormidon nõmm feʹrttješ čiõʹlǧǧeed veʹrǧǧniiʹǩǩid

Jeäʹnn Anna Lumikivi ǩiõrggni juʹn ââʹnned huõl, što maaddârääʹjj jiijjesnallšem nõmm jieʹt priimmad Lääʹddjânnmest. Ââʹn suu pärnn lij oʹdinakai Dormidon Lääʹddjânnmest.

Kääuʹc eeʹǩǩed son vuäʹmsti čâđđmes sääʹmpolitiʹǩǩe, ââʹn ouddlõs saaǥǥtuõʹll’jeei haaʹlad uʹvdded jieʹllmes mååust piârrja da puõccuid

Sääʹmteeʹǧǧ saaǥǥjååʹđteei tuâj mâŋŋa Tiina Sanila-Aikio haaʹlad ǩiõrǥted lääʹǩǩškooul da lookkâd nuõrttsääʹmǩiõl.

Jiânnai luâđ da jieʹlli, mâʹte päärna lie tuâivam – Unna Junná määcc ođđnallšem siiskõõzzin puõʹtti vuõssaarǥ

Kamppâr väʹlddkåʹdd da Unna Junná lij vueinemnalla ođđ, hääʹsǩes prograaʹmmin 9.3.2020 ääʹljeeʹl Yle TV2:st čiâss 8.35. 

Saaʹmi siidsååbbar räukk nuõrttsaaʹmin eʹtǩǩõõzzid Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio vuäzzliʹžžen

Eʹtǩǩõõzzid raaukât 3.4.2020 mõõneeʹst juʹn-a pååʹšt mieʹldd Saaʹmi siidsåbbra.

Ko teʹlfoonõhttvuõđ kåmmne, leʹčči Čeʹvetjääuʹr vaarteâđtõõzzi lookki feʹrttjam jååʹđted 100 ǩm tõid lookkâd – Vaarteâđtõõzzid lokkum juʹn čiččam eeʹjj koolm sääʹmǩiõlin

Täʹbbe mââibaarǥ lij väʹlddkåddlaž 112-peiʹvv. Tän peeiʹv ääiʹj kuulât joʹba viiđ ǩiõlin pirr Lääʹddjânnam vaarrteâđtõsteeʹstid jeeʹres mediain.

Saaʹmi spesiaalǩeʹrjjpõrtt juuhlai 30 ekksaž tuåimees taʹnni

Juʹn 30 eeʹjj ääiʹj tuåimman ǩeʹrjjpõõrtâst lie dohtid sääʹmǩiõllsaž ǩeeʹrj, tâvvriikkin jeänmõšân.

Artikkel saaʹmi määccǩin, vuõiggvuõlttõõzz radiost da Yle Areenast – Saaʹmi meersažpeeiʹv Yle Sääʹmmest spesiaalkääzzkõõzz

Yle Sääʹmm tuâivvad puk ǩiõččin, lookkjin da kuvddleejin tiõrvʼvuõđid neʹttvuõlttõõzz vääras mobiilaparaattin fiʹlmmjum videotiõrvʼvuõđid.

"Säämas läullmõš ij leämmaž vuõssân hiâlpp" – Jaakko Gauriloʹffe ǩeeiǥeet Sääʹmteeʹǧǧ cisttpäʹlǩǩõõzz

Jaakko Gaurilooff päʹlǩǩeet täʹbbe piâtnâc Aanar Sajoozzâst, koozz še säʹmmla noorrâʹtte.

Pelagia kueʹhtt čiâss nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõs kåmmni pâi kruuʹta Ruäʹvnjaarǥâst – sääʹmǩiõllmättʼtõõđi lââssan obb ääiʹj, leâša lij-a gåårdin nok resuurs?

Piârr paaʹʒʒi õʹhttu seʹlvvted sääʹmǩiõl mättʼtõõzz riâššmõõžž. Škooulneǩ Pelagia alttad mättʼtõõzzâst jeäskka ââʹn ǩeâđđa.

Vuõssmõs säämas rajjum fiktiofiiʹlmast mušttled sääʹmneezzan Jeʹvida jieʹllmest – Katja Gauriloff: "Kuʹǩes niõǥǥõs tuejjeed fiʹlmm veâl säämas"

Maainâs sääʹmneezzan Jeʹvidast puätt leeʹd vuõssmõs nuõrttsäämas rajjum fiktiofiʹlmm. Fiʹlmmjemtuâj altteed juʹn tän eeʹjjest.

Njauddâm nuõrttsäʹmmlai Äʹvv-muʹzeeja ooʒʒât jååʹđteei

Taarr Njauddmest leʹddi muʹzeei ääʹveeš ǩeässa 2017.

Jääʹmmemsaakk Leo Gaurilooʹffast ǩieʹzzi puk jeänmõsân looǥǥjid säämas – Ǩiõčč täʹst puk jeänmõšân lookkum nuõrttsääʹmǩiõllsaž ođđâz

Yle nuõrttsääʹmǩiõllsaž oođâsartikklid lookkâd miâlggad seämma meäʹrr, ko lie nuõrttsääʹmǩiõllsa Lääʹddjânnmest.

Vuõlttâd jooultiõrvʼvuõđid da musikktuåivid Yle Sääʹm Jooultiõrvvuõđ-radiovuõlttõʹsse!

Yle Sääʹm juʹn ärbbvuõʹttân šõddâm Jooultiõrvvuõđ-radiovuõlttõs vuõltteet vuõssaarǥ 23.12 čiâss 14–16.

Päärna poʹhtte Âʹvveel puärrsi põʹrtte kaʹdreel, leeuʹd da rosttovmiõl – Saaʹmi puõlvvõõǥǥ õõutâst rosttovjuuhlast

Puärrsi põõrtâst jälste jiânnai nuõrttsäʹmmla, ǩeäk lie âkkõõveeʹl feʹrttjam seʹrdded dåmmvuuʹdin Âʹvvla.

Unna Junná jooulkaʹlndar puätt vueinemnalla rosttovmannust Yle Areenast

Jooulkaʹlndrest vueiʹnet, mäʹhtt siõm puõiddi Unna Junná valmštââtt rosttvid

Nuõrttsäʹmmlai kuʹǩes tuâivv teâuddji: nuõrttsäʹmmla vuäǯǯa põõʹšši eeʹttǩeei ortodokslaž ceerkavsåbbra

Saaʹmi ouddooumaž rämmaš, ko nuõrttsäʹmmla peässe viikkâd ooudâs siʹjji ceerkavlaž jieʹllem.

Muumlieʹǩǩ -tv-räidd duʹbbjet pâi tâʹvvsäämas, nuõrttsäämas da aanrõšǩiõʹlle teeʹkstʼtõs – puärraz maantõʹtte mierrõʹsse

Yle õõlmtõsjååʹđteei Ismo Silvo mušttal, što aanrõš- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle jie kaunnu nok jiõnnčuäjtõõlli.

Nuõrttsääʹmǩiõl vueiʹvvaaunâsmättjummuš älgg iiʹjji tuâj mâŋŋa Oulu universiteeʹttâst – Giellagas jååʹđteei rämmaš: "Kaggââtt še ǩiõllsââʹj"

Puõʹtti čõõuč ääʹljeeʹl lij vueiʹtlvaž čõõʹđted nuõrttsäämas kandidaatt-, maister di näggtõsǩeʹrjjtuʹtǩǩõõzzid.

Čeʹvetjääuʹr škooulneeʹǩ ǩeeʹrjte õõutâst Hõʹppi ođđsid – čiiččad klaassneǩ Markus niõǥǥtââll tuåimteei tuâjain

Päärnai ǩeeʹrjtam sääʹmǩiõllsaž gaʹzeât pohtt päärnai jeällma ođđ vueʹjjid ââʹnned uʹcc ǩiõl.

Pääʹljes mättʼtõõttjest nuõrttsääʹmǩiõl uʹčteeʹlen – Taannâl Ljetoff mättat ââʹn jeärrsid väʹldded ǩiõles mååušt

Eeʹǩǩ nuõrttsääʹmǩiõl mättʼtõõttin ääʹvii Tauno Ljetoʹffe pälggaz ođđ tuõʹjju uʹcc ǩiõl uʹčteeʹlen.

Lappi ortodokslaž sieʹbrrkååʹdd Peäccam Mââibarggsieʹbrest jõnn prääzniǩ tän neäʹttlest – obb Čeʹvetjääuʹr škooul mieʹldd Ruäʹvnjaarǥ prääʹzneeʹǩest

Lappi ortodokslaž sieʹbrrkååʹdd Maaibarggsieʹbr prääzniǩ ciʹstten sij lie noorrâm tieʹǧǧ, nuʹt Čeʹvetjääuʹr škooulneeʹǩ piâzzče reissjed Ruäʹvnjaarǥ prääznka.

Näytä lisää Olet sivulla 1, siirry seuraavalle sivulle