Profiili: Jouni Aikio
Artikkelit
Biibbala heiveheapmi davvisámegiela dálá čállinvuohkái álggii 1990-logus
Biibbaljorgaleaddjit barggus.
Inkermárjá Hetta lea čohkken boares govaid dulvaduvvon eatnamiin ja daid olbmuin
Dulvaduvvon guovlluid govat
Luobbal-Sámmola rávvagat reagaid, gerresiid ja fatnasiid ráhkadeapmái
Muora ii galgga sojahit eambbo go gierdá
Sire-Elle čáppa muittut mánnávuođa Veahčakis
Stohkosat, skuvlavázzin ja rihppaskuvla
Čálkko-Ovllá Inggá muittut Anár Basejávrris ja Lismmás
Son liikui liđiide ja duddjomii.
Spánskadávda dagahii gillámuša ja mearihis morraša - oppa bearrašat jápme, vánhemat masse mánáid dahje mánát báhce oarbbisin
Muitalusat das makkár lei spánskadávda jagiin 1918-1920.
Eallin oahpahii Peđar-Ánne birget vaikko makkár diliin
Peđar-Ánne muittaša.
Orbosat johte oarjjil nuorttas ja ásaiduvve Soađegili davviguovlluide
Paulus ja Anni Magga muitaleaba.
Ella Tanhua muittaša skuvlavázzimiid ja eváhkoáiggi
Uhca-Ellá, Ella Tanhua muittut mánnávuođas.
Nuoraidsearvvit sámevuoiŋŋa bajideaddjin 1900-logu álggu rájes
Sámenuoraidservviid historjá
Ole Samuel Rasmus lei okta váldogáldu cukcasiid ja máidnasiid čohkkemis
Ovllá-Sámmol muitalan árbediehtu vuorkkáin
Jompá-Niillas Ándde goaivvui golli Suohpášávžžis
Antti Niilaspoika Jomppanen lei gollealmmái.
Hilddá-Márjá muittaša skuvlavázzima ja dálu bargguide oahppama
Mari Kitti, is. Valle muittaša, 1986
Bikko-Jusse dovddai eatnama ja vuođđobávtti
Johan Högman čilge Sámi eatnanvouđu historjjá, 1998
Bikko-Jusse čuovui dulvadeami vuostálastimiid Álttás ja Oslos, jienat jagiin 1979 - 1981
Johan Högman reporterin Álttás ja Oslos
Bikko-Jusse lei reporter ja servodatberošteaddji
Johan Högman, doaimmaheaddji, 1925 - 2018
Sámemánáid oahpahusáššit ja iežasgielat oahpahusa ordnen 1970-logus
Ságastallamat sámeoahpahusa ordnemis
Luonddugáhttenguovllut heivejit dihto eavttuiguin boazoealáhusain oktii
Luonddugáhtten ja boazodoallu
Ná šattai giellamet dálá čállinvuohki
Čállinvuogi hutkan lei guhkálaš bargu
Almmái gohčoduvvui Kultur-Ásllagin eallinbarggus dihte
Aslak Niittyvuopio muitalusat 1990-logus
Sámiid IX konfereansa Anáris lei sámepolitihkalaš čoahkkin
Geassemánus 1976 sámit čoahkkanedje Anáris
Lars Johannes Ponka eallin boazosápmelažžan - gávpot lei sutnje vieris biras
Lars Johannes Ponka, Nearva 1992
Goddesáhpánat, sávlagat, geatkkit ja giđđalodden ledje luonddufáttat Sámi radios 1970-logus
Luonddufáttat Sámi radios 1970-logus
Ándde-Jon Piera berošta historjjálaš dáhpáhusain ja muitá fearániid
Piera K. Guttorm máinnasta
Skuvlla-Ánne muitalusat katekehta barggus
Anni Kitti máinnasta - davvisámegillii ja anárašgillii
Gánddaš-Sámmol Márjá muittaša nuorravuođa, náitaleami, dállodoalu ja eváhko
Maarit Valle, is. Saijets, máinnasta
Cuvccas giđđačuonjábivddus, Ovlina-Issát máinnasta
Fearánat Lismás ja Anáris, Iisko Sara máinnasta
Anni Maria Jomppanen muittaša eallima Anárjogas ja Leammis
Rántel Ánne-márjá muittaša
Oivoš-Johána, Johan M. Nuorgam radioságat 1970 - 1975
Johan M. Nuorgam lei musea- ja mediaolmmoš
Luonddu dálkasiiguin dikšo nu bohccuid go olbmuidge
Sápmelaččat muitalit luonddudálkkodanvugiin
Bienni-Juhán lei diehtti - su ádjut muitala
Marku Syväjärvi máinnasta
Goneš-Máhte máidnasiin ledje gopmit, spiret ja noaiddit
Goneš-Máhtte, Matti Valle máinnasta
Luonddudálkkodeamis leat geavahan cubbuid, dihkiid, bihka, lávcca ja sierralágan šattuid
Luonddudálkkas lei máŋgii lagabus go doavttir ja apteaika
Oula Sara muittut nuorravuođas ja oaivilat boazodoalus
Ovlina-Ánná Ovllá jearahallan jagis 1993
Nikke-Biehtára Káren máinnasta - goađis ássama ii báljo hálit muittašit
Kaarina Labba mánnávuođafearánat
Uhca-Čálkku luonddu- ja dálkemearkkat, 1982
Ná muitalii Uula Länsman Ohcejogas jagis 1982
Poles-Ovllá Ristena mánnávuođamuitu das go unna oabbá riegádii
Poles-Ovllá Risten, Kristiina Guttorm máinnasta
Ealloravdii juo bártnážin - skuvllavázzin bázii gaskan
Čálkko-Pier Ásllat-Ánde máinnasta
Dákkár lea máinnas Áhkubiebmu
Káren-Ánne Proksi máinnasta
Bohcco namahusat agi, guolgga ja čorvviid mielde
Niiles Aslak Niittyvuopio čilge bohcco namahusaid
Elle-Per-Ovllá Ánde, Antti Porsanger dovddai Deanu leagi gávpealbmáid
Antti Porsanger máinnasta
Vieljažat Jovnna ja Olavi Guhturis máinnasteaba
Bivdofearánat ja eallin Guhturis
Olavi Magga čáppa guođohanmuitu ja eará máidnasat
Olavi Magga meahccefearánat
Ija fámut, háldit leat jođus eandalii skábmavuođu áigge
Kerttu muitala háldiin ja eará vuoiŋŋain
Stálut, juovlastálut, Rásttigáisa ja Bealljášduottar
Samuli Aikio muitala juovllaid árbevieruin
Maria Labba juovlamáinnas jagis 1970
Durkkihanvári juovllat ja Nieida geas lei stállu irgin
Guovdageainnu stuibmi skábmamánus 1852
Nilla Outakoski muitala Guovdageainnu 1852 stuimmi birra
Ville Järvensivu fievrredii poastta Deanuleagis jagis 1919 gitta 1940-logu álgui
Poastaalbmá stroaŋgás mátkkis Deanuleagis
Kátarin-Áile vásihii nealgejagiid ja állosa
Aili Länsman, is. Granroth máinnasta
Vilho Pohjanrinne álggahii ámmátvuoddjin 1940-logu loahpas
Ánderea-Ville máínnasta