Profiili: Anja Kaarret
Artikkelit
Njellim Jovnâ Aikio ij halidiččii innig varriđ Čurnâvuonân, suu pärnivuođâ pááikán
Njellimlii Jovnâ Aikio paasij ohtuu párnáidiskijn, ko kálgu
Keđgijäävri kirkko puolij siämmáá peeivi ko Avveel kirkko vihkui
Keđgijäävri rukkoosviste lâi máđhálij orostempäikkin.
Njellimlâs Sáárá Valle pijgui ennuv elimis äigin, oopâi ennuv tuoijuumist já määlistmist
Valle Sáárá pijgui ennuv elimis äigin.
Kuobžâjäävri riddoost pajasšoddâm Uula Paadar, muštá maht suu ákku já äijih rahtijn kievđâid
Ucc Paadaráá Uulá muštâl tovláin aaigijn.
Siiri Auvinen kuálástij ovdil evakko já talle moonâi Ruošân paargon
Siiri Auvinen kuálástij, tom maŋa moonâi Ruošân paargon.
Puhelin ko poođij Valle Aila pááikán, te oroi tego ličij almeväldikoodán peessâm
Aili Valle muštâl ko tekniik poođij Jormokuoškân.
Juhán Antt Máárjá vuolgij tom maŋa pijguđ, ko peesâi rippâškoovlâst
Máárjá Mattus tuoijui ennuv säämituoijijd.
Aarninjaargâ Matti Aikio ráhtá kulmâ kárbá keesist, tälviv pivdá riävskáid já riämnjáid
Aarninjaargâ Matti Aikio iälá luándust.
Eero Pekka Aikio lii lamaš áimutotken 1990-lovo aalgâst Čevetjäävrist
Eero Piäkká Aikio lii áimutotken Čevetjäävri kuávlust.
Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid siämmást ko opâttává anarâškielâ
Elsa já Tuomas Valle muštâlává tovláid.
Nävt šaddeh sovskammuuh já kamâspidoh
Kaisa Musta rävvee tuoijuđ kammuid já kamâspiddoid.
Tovle poođij škovlâ párnái pááikán, ige pištám kuhháá
Kierdoškovlâ poođij ulmui pááikán.
Kommetáálu
Párnái jieijâs keksim párnáimainâs .
Meccivaavtâ stuárráámus pargon lâi muorâi vyebdim ulmuid 1900-lovo pelimuddoost
Sammeli Valle kiergânij leđe 36 ihheed meccivahtân.
Saijets Uulá varrij 8-ihásâžžân Angelist Pärtihân, oroi tego ličij varrim olgoenâmân
Päärtihlii Olli Saijets eellimpäälgis 1900-lovo aalgâst.
Máánu jienâ aalgij kullui Anarâš saavâin 90-lovo aalgâst
Anarâš saavâin 1991 algii kullui máánu luándujienâ.
Tovle sierâdii páccáigijn, keđgijgijn já tavdijgijn, tääl láá sierah jo liijkás ennuv mast valjiđ
Morottaja perruu tovlá já táálááh sierah.
Máárjá Kitti ij ostâm ige lijkkum leđe kansaškoovlâst
Máárjá Kitti ij lijkkum škoovlâst.
Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâ vuosmuš čorgejeijee
Kokkárii Iŋgá lâi Päärtih škoovlâst pargoost ivveest 1954.
Inga Maarit Sietiö lâi Sämimuseo Siidast pargoost 20 ihheed
Inka Maarit Sietiö ooinij immâš Kuhmost.
Solojäävrist ässee Matti Valle muštâl kumâttâsâin
Matti Valle ooinij keessiv tažâligijd moh iä lam olmâ elleeh
Riitta Valpu Sarrest lijjii ennuv poccuuh, mut viljâ Marttin ko jaamij, te vuobdij puoh meddâl
Riitta Valpu Sarre varrij jo nuorrân Taažân.
Tovle varriistâllii kiđđuv kesipááikán já čohčuv tälvipááikán
Kesi- já tälvipääihi koskâsâš varrimmätki puovtij leđe 20 km
Unto Aikio áásá Aanaarjäävri riddoost Jolnivuonâst já tiävdá luudijd
Unto Aikio tiävdá luudijd já hirmástâl puásuipargoid.
Mari Aikio muštâl suu vuosmuu markkânmááđhist já maggaar lâi eellim suu nuorâvuođâst, 1900-lovo aalgâst
Mari Aikio päikki, eellim já vuosmuš markkân mätki.
Maht Pelsa Juhháánist šoodâi eidu Pelsa já maht Supru-nommâ šoodâi
Pelsa Juhháán lâi Högman ovdilgo suu nommâ muttui Pelsan.
Päärtihlâš Hans Paltto ráhtá muorâst nuuvt čiiŋâid, ko kevttimkáálvuid-uv
Hans Paltto lii muorâčeppi.
Auni Kaarret lii jieš-uv ráhtám nyettikievđâ já koccoon jáhálijd
Kaarret Auni muštá maht tovle rahtii kievđâ.
Aino Siiri lii kuárrum päärnis suormâid oohtân já váldám naharist ryevdiruuđâid
Aino Siiri kaartâi leđe motomijn meid tuáhtárin.
Aili Maarit Valle jođettij poostâ 14 ihheed, tom maŋa aalgij tuoijuđ
Aili Maarit Aikio lâi 60-lovo postâ-almajin.
Aila Holmberg lii šoddâm keeđgi oolâ Ševzjäävri riddoost.
Kielâ muttui anarâškielâst tavekielân ko varrij Ucjuuhân.
Stellanjaargâ oovdiš ässee, Aili Karisaari muštoost lii tovláš äigi
Kuáđist assii vistig.
Matti Kuuva eellimpargo lâi kuáivuđ kärbisjotteem väävli Pišternjaargân, Pišter-kanava
Pišter-kanava uáneed kärbismääđhi.
Valpu Aikio sorolâš äigi elimist – Espanja-tavdâ, nelgi-ihe já suátiäigi
Valpu Aikio muštâl lusis aaigijn.
Reissvuonâ kävppimätki piištij ohhoid puásuiráiđoin
Reissvuonâ kävppimääđhi muštoh.
Anna-Mari Sarre lii aassâm ubâ ellim avvees Paavisjäävri kuávlust
Anna- Maija päikki lii Aanaar já Avveel kooskâst.
Lusme-Issá maainâst: Suáđi majemuuh ääigih
Iisakki Paadar muštâl suáđi ääigist.