Aineisto: FI – Inarinsaame, lyhyt oppimäärä

1.A Tekstâ: Nuorâi luuhâmtáiđu lii huánánâm – kirjij sajan puátih speelah

Syemmilij nuorâi luuhâmtáiđu lii čielgâsávt huánánâm majemui ivij. 1.1 Liijká sij piergejeh pyereest almugijkoskâsijn luuhâmtááiđu viärdádâlmijn. Huolâ lii styeres eromâšávt kaandâi luuhâmtááiđust. Suomâst nieidâi já kaandâi koskâsâš iäru luuhâmtááiđust lii OECD-enâmij stuárráámus.

Eenikielá já kirjálâšvuođâ máttáátteijee Antti Klemi uáinu škovlâmaailmist lii siämmáámuđusâš ko tutkâmušâin. 1.2 Persovnliih iäruh nuorâi luuhâmtááiđust láá stuárráh.

1.3 Motomeh nuorah loheh ennuv, mut motomeh iä luuvâ ollágin. 1.4 Ain eenâb láá tagareh uáppeeh, kiäid oovtâ-uv kirje luuhâm lii korrâ pargo, sun muštâl.

Sun muštâl meiddei, et 1.5 eromâšávt kaandâin láá vädisvuođah luhâmist, Ohtân suijân sun noomât speelâid já sosiaallii media kiävtu lasanem.

– Čaabâkirjálâšvuođáin puáhtá uuccâđ váhá tego patârem tuotâelimist. Tääl tot puátá ovdâmerkkân speelâi peht. 1.6 Talle kiirjijd ij vaarâ taarbâškin luuhâđ siämmáá ennuv.

Tuš luhâmáin uáppá luuhâđ

Tampere ollâopâttuv eenikielâ já kirjálâšvuođâ didaktiik ollâopâttâhlehtor Pirjo Kulju škuávlee pargostis luokamáttáátteijeid. Sun iätá:

1.7 Párnáid já nuorâid kolgâččij movtijdittiđ luuhâđ tagarijd teevstâid, moh kiäsutteh sii. Meiddei kielâlávt čepis uáppeid kolgâččij huámášiđ sierâ. 1.8 Sist kolgâččij luvâttiđ teevstâid aaibâs sii tááiđui pajemuu tääsist.

Luuhâmtáiđu ovdán luhâmáin. Jis nuorâ šoddâmpiirâs ávžoo luuhâđ já taha luuhâm máhđulâžžân jo tooláá, te tot uáinoo maŋeláá meiddei luuhâmtááiđust.

1.9 Pääihi malli já arâpärnivuođâ feeriimeh merhâšeh ennuv, Kulju čielgee.

Suu mielâst luuhâmtáiđu lii kuávdáš táiđu tááláá ohtsâškoddeest. 1.10 Luhâmáin olmooš feeree aašijd mut meiddei uáppá uđđâ aašijd.

2.A Tekstâ: Pissoin ráávhu turviđ

Kuva: YTL

Ilmari Mattus muštâl kirjestis Pissoin ráávhu turviđ jieijâs määđhist Kyprosist Ovtâstittum aalmug (OA) suáldáttin. Kirjeest lii pittá, mast čällee muštâl tast ko suu juávkku eelij uápásmuumin páihálii kasinon:

2.1
Mijjân lâi uárnejum eehidohjelm Casino du Libanân. Toho ij lamaš maggaargin siisâpeessâmmáksu, mut piävdán ko čokánij, te lâi pággu tiiláđ maidnii juhâmušâid já ton hadde lâi viehâ sálttáá. Tiäđust-uv jis lase halijdij tiiláđ, te nuuvt-uv puovtij porgâđ, mut toi-uv hadde lâi tot siämmáš. Ohjelm uážui keččâđ nuuvt-uv, et tiilái já maavsij tuše oovtâ juhâmuš, tego mij poorgâim.

2.2
Stuorrâ spellâkasinost iä oinum olgopusseer- teikkâ päiđipajalist ulmuuh ollágin. Iänááš uási ulmuin lijjii juhlepihtâsijguin, mii uáivildij tom, et sist lijjii smokki- já frakkipihtâseh pajalist já ruseteh čiäpáttist. Nisonijn lijjii kuhes hamitteh pajalist.

2.3
Ucemus vátámâš almaiulmuid lâi tot, et kalga leđe taggaar “lädipiivtâs” pajalist, mast lii kraavaat teikkâ russeet. Mist lijjii puohâin Ovtâstittum Aalmug -suáldát luámupihtâseh pajalist, moos kuulâi meiddei kraavaat já pajaldâspusseer. Pivtâskerdi lâi liijkás-uv liegâs, mut ereskin rääđi ij lamaš.

2.4
Maŋeláá ehidist mij peesâim uápásmuđ meiddei jieš kasino spellâmuásádâhân. Tobbeen lijjii páihálij miljonáárij lasseen meid sii kollegah pirrâ maailm. Spelleeh kevttii spellâmeerhâid, ko sij stellejii monnii numerân jieijâs “piäijus”. Toi áárvust must kale ij lamaš tiätu.

2.5
Mii juávhust kihheen ij tuostâm riemmâđ spellâđ ovdâmerkkân ruuleet tanen ko vissâ lâi taggaar ucemus ruttâmeeri, mii ličij lamaš makaš maaŋgâid luuvijd Libanon pundáid, já mist lâi mätkibudjet rekinistum nuuvt tärkkilávt, er ij lamaš ennustkin máhđulâšvuotâ moonnâđ tast paijeel. Spellâmerkkâuástimsaajeest ko fakšuustellim ulmui lonottem vuáituid ruttân, teikâ nubijkulij, te ruttâ kale oroi liihâdmin.

3.A Tekstâ: Anarâškielâlâš Wikipedia láláttuvvâst

Ive 2020 Anarâškielâ seervi Čyeti čälled -proojeekt ooleest lii álgám uđđâ haahâ, mon ulmen lii vuáđudiđ Wikipedia anarâškielân. 3.1 Yhdistys on järjestänyt Wikipedia-iltoja, vâi čälleeh pyehtih čäälliđ oovtâst já siämmást moonnâđ čoođâ puoh teknisijd aašijd, tegu maht rähtiđ uđđâ artikkâl, maht rähtiđ já kevttiđ uđđâ myenster já maht artikkâlij noomâ puáhtá mutteđ. 3.2 Ensimmäinen ilta oli helmikuun 21. päivänä Anarist. Njuhčâmáánu loopâst Wikipedia-artikkâleh lijjii masa 200. 3.3 Aiheena olivat muun muassa eläimet ja Suomen kunnat. Anarâškielâlâš Wikipedia lii nuuvt kočodum “láláttâh”-muddoost. Vâi tast šodâččij olmâ Wikipedia, kalga čäälliđ vala ennuv. 3.4 Nyt aktiivisia kirjoittajia on noin kymmenen, mut sist tuše kyehti čäälliv viššâlávt jyehi peeivi. Uđđâ čällei tárbu lii ain.

3.5 Kuka tahansa voi kirjoittaa Wikipediaan. Jis halijdah vyelgiđ fáárun, te tot lii älkkee. Hommáá kevtteetubdâlduv, čáládât siisâ já čäliškyeđe!