Nuorra ohcejohkalaš duojára, Rita Nurmenrinta, muhtumat dovdet juo gáktečeahppin. Mannan giđa sus lei issoras hoahppu: lei áigi geargat skuvllas ja seammás goarrunláhkái ledje juoba logi Ohcejot málle gávtti.
Nurmenrinta áhkku lávii duddjot olu. Dan dihtii maiddái Nurmenrinta movttáskii čađahit artesána ámmátdutkosa Sámi oahpahusguovddážis. Eallinagis áigge Nurmenrinta lea juo duddjon 70–80 almmái- ja nissonolbmo gávtti sihke čorpma dievva eará árbevirolaš dujiid.
– Duddjon Ohcejot málle gávttiid, gahpiriid, riesun liinniid, goarun sistedujiid ja goikkehiid ja maiddái čuoldindujiid dagan. Juohke jagi mus leat olu barggut. Duddjon olu earáide ja miessemánnu lea dat hohpolamos, muitala Nurmenrinta.
Ollesbeaivválaš duojárin ii šat birge Sámis?
Duodji ii leat goittotge Rita Nurmenrinta váldodienas, vaikko dasa livččege sus vejolašvuođat. Mannan giđa son válmmaštuvai fysioterapevtan ja bargá dál Ohcejoga gielddas.
– In jáhke gal, ahte barggašin duojárin. Moadde mánu jagis livčče barggut. Lean smiehttan, ahte duddjon ii livčče nu somá dahje in návddašivčče das seammaláhkai, jos dat livččii ollesáigásaš bargu munnje, smiehtada Nurmenrinta.
Dán áššis maiddái Sámi Duodji -searvi lea leamašan fuolas juo guhká. Lea boahtán ovdán, ahte váldooassi daid sámeduojáriin, geaid váldobargu lea duodji, leat juo badjel 60-jahkásaččat.
Suoma bealde stuorámus oassi duojáriin leat ealáhatagis ja duddjon lea dušše muhtun duojáriid váldoealáhus.
– Suoma bealde duojárat leat áhkkuluvvan ja áddjáluvvan. Persovnnalaččat oainnán, ahte dákkár árbevirolaš duodjemáhttu ii šat sirdašuva ruovttus vai nuorat oahpašedje dan, muitala Sámi Duodji -searvvi ságadoalli Marjaana Aikio.
Golaheaddjit eai šat duostta oastit duoji kultuvrralaš ávkkástallama geažil
Sámi Duodji -searvvis leat fuomášan, ahte gávpi ii jođe nu bures mo ovdal. Searvi bajásdoallá Anára girkosiiddas Duodji Shop -buvdda, gos vuvdet iešguđetlágan sámedujiid ja duodjebuktagiid. Searvi ballá dál, ahte jus eai boađe eambbo duojárat, ii leat farga maid vuovdit.
Maiddái ságastallan kultuvrralaš ávkkástallamis lea váikkuhan. Ságadoalli Marjaana Aikio muitala, ahte golaheaddjit ja turisttat leat eahpesihkkarat das, sáhttetgo sii oastit ja geavahit sámebuktagiid ja gálvvuid.
– Turisttat smihttet olu, ahte sáhttágoson obalohkái daid geavahit, go almmolaččat dies leat leamašan garra ságastallamat. Mii dárbbašit dál servodaga siskkáldas ságastallama justa dies, ahte sáhtášeimmet ovddidit dakkár bistevaš ja kultursensitiivvalaš fitnodatdoaibmamálle, mii doarju sámi árvvuid, iige dušše gieldit.
Sámi Duodji -searvvi oainnu mielde gieldima sadjái lea dárbu guorahallat dan, maid vásttolaš ja kultuvrralaš bistevašvuohta sámi duodjesuorggis dárkkuha.
"Duojis ii báze olu gihtii"
Sámi Duodji oaččui dál oahpahus- ja kulturministeriijas 70 000 euro ruhtadeami sámi duoji doaibmaneavttuid sihkkarastimii. Sámi Duodji illuda, go fidnii doarjaga sámi duodjesuorggi ovddideapmái.
Dáid áššiid birra lea ságastallojuvvon juo guhká duodjeservošis ja searvvi čoahkkimiin. Ságadoalli dál sávvá, ahte nuorat buolvva duojárat maiddái servet dasa.
Vaikko áiggit leat rievdan ja duojára bargogovva lea ođđalágan, eai Sámi Duojis jáhke, ahte duddjon jávkkašii oalát. Nuorat leat beroštuvvan ja hálidit oahppat máttuideaset árbbi ja váldit das váldoealáhusa.
Nu maiddái ohcejohkalaš Rita Numenrinta oaidná, ahte duodji lea seailluhan árvvus sámeservošis. Son mielas barggašii eanet duodjesuorggis, muhto das ii vel oaččo doarvái dietnasa. Duddjon lea sutnje oassi boađuin.
– Leahan dat somá, ahte das boahtá vehá lasseruhta, muhto goittotge olbmot eai mávsse dain nu olu, go galggašii. Das manná goittotge olu áigi ja das manná vearru 24 proseantta, iige das báze olu gihtii, dadjá Nurmenrinta.
Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.
