Njuike sisdoaluide

Kuldâl jienâ: Kulâtteijeeh iä tuostâ uástiđ sämityeje kulttuurlâš ávhástâlmân kyeskee korrâ savâstâlmij tiet

Neeta Jääskö mielâst tot lii šiev ovdánem, et kulâtteijeeh smiettih maid uážžu uástiđ. Maire Saijets äddee pyereest, et kulâtteijeeh iä innig tuostâ uástiđ tuojijd. Suu mielâst sämmiliih iä kolgâččii väldiđ tuojijd tuše olssis.

Oovdiš tuáijár Neeta Jääskö mielâst lii šiev ovdánem, et kulâtteijeeh smiettih mii lii olmânáál. Govva: Xia Torikka / Yle Sápmi

Savâstâllâm kulttuurlâš avhâstâlmist lii tovâttâm tom, et kulâtteijeeh já turisteh láá epivissáseh, et pyehtih-uv sij uástiđ já kevttiđ sämipyevtittâsâid já káálvuid. Äšši čielgâi Sámi duodji -seervi tiäđáttâsâst.

– Kale mun lam kuullâm, et motomeh láá váhá polâškuáttám, et tuástá-uv uástiđ. Mij ferttiiččijm sämityejeest-uv váhá čielgiđ, et taah puoh mii tobbeen lii vyebdimnáál lii kale aaibâs olmânáál uástimnáál meiddei, iätá oovdiš tuájár Neeta Jääskö.

Jääskö mielâst áášán lahtoo tot, et sämmiliih láá kuhháá porgâm mađhâšemsyergi sämmilâškove vuástá já tot puáhtá imâštâttâđ kulâtteijeid.

– Tääl ko sämmiliih iä haalijd leđe, iäge oinuu innig tuše taggaar ivnáás juovlâstáálu išedeijen, te vissásávt tot toovvât kulâtteijeid taggaar tobdo, et ij-uv taat puoh sämikulttuur já -tyeji lekken muu makkuuttâssân já illoon, hundâruš Jääskö.

Jääskö mielâst tot lii šiev ovdánem, et kulâtteijeeh smiettih mii lii olmânáál. Sun osko, et tuájáreh še pyehtih tain ávhástâllâđ já tuoijuđ uđđâ mainâs toos, et mii sämityeji lii já mađe várás.

Tuájár Maire Saijets äddee mondiet kulâtteijeeh iä innig tuostâ uástiđ sämityeje. Govva: Xia Torikka / Yle

Tuájár Maire Saijets äddee pyereest mondiet kulâtteijeeh iä tuostâ uástiđ sämityeje.

– Nuuvt korrâ savâstâllâm, et ij kolgâččii já uážuččii uástiđ, mutâ sämmiliihhân láá tovláá rääjist jieš álgám turistijd kavpâšiđ kietâtuojijd kiäinukuorâin. Tot lii lamaš tiänás talle já tääl meid motomáid.

– Mun jiem kale addii, et meendu älgih muiviđ tienuuvt radikaallávt, et maid uážžu uástiđ, sun iätá.

Magarijd tuojijd ij-sämmilâš uážžu uástiđ?

Neeta Jääskö mielâst ij lah tađe komálub rääji toos, maid ij-sämmilâš kulâtteijeeh pyehtih uástiđ. Mááccuh já ton uásih iä kuittâg kuulâ iärrásáid.

– Mááccuh, ko tot lii nuuvt persovnlâš já tot lahtoo suuhân nuuvt čielgâsávt. Tagareh káálvuh, moin láá siste toh tiäđuh, te toh sättih leđe muu mielâst tagareh, moh iä kuulâ iärásáid.

– Jiem mun kale uáini tađe komálub raajijd, et kii uážžu veik kuvse uástiđ tâi kevttiđ, teikkâ niijbijn vuollâđ já čiiŋâid-uv cuggâđ, Jääskö smiättá.

Maire Saijets lii oovtâ uáivilist Jääsköin tast, magarijd tuojijd ij-sämmiliih pyehtih uástiđ. Suu mielâst oro imâšlâžžân, et sämmiliih láá meid silbâčiiŋâid rähtiškuáttám.

– Iähân sämmiliih lah lamaš silbâtuájáreh. Taan ääigihân sämmiliih láá eskân álgám tuoijuđ siilbâst káálvuid. Muu mielâst kale uážžuh uástiđ kii peri taid já čuárvituojijd, päkkikoopâid, kuuvsijd já niijbijd, Saijets iätá.

Saijets uáinu mield taan ääigi ulmuuh kale tietih, et mááccuh iä koolgâ uástiđ.

Neeta Jääskö mielâst tagareh káálvuh já tyejeh moi siste láá tiäđuh ovdâmerkkân suuvâst, iä kuulâ iärrásáid ko sämmiláid. Govva: Yle / Rasmus Tåg

Saijets: “Ep mij sämmiliih pyevti puoh väldiđ tuše olssân”

Neeta Jääskö osko, et meid taan ääšist čuávdus ličij tiäđu levâttem. Sun arvâl, et ko ulmuuh iä tieđe ennuvgis sämmilijn, te tot puáhtá tovâttiđ tom, et ulmuuh iä huámmáš já tuostâ uástiđ.

– Lii väädis ettâđ, et maid kolgâččij porgâđ. Muu mielâst tot lii tuájárij jieijâs tyehin maggaar tyeje sij halijdeh tuoijuđ já keđe já mađe várás. Láá-uv toh puohâi uástimnáál vâi láá-uv toh tuše sämmiláid, arvâl sun.

Maire Saijets muštoot et peljičiiŋah já silbâtyejeh láá aanoost pirrâ maailm.

– Ep mij sämmiliih pyevti puoh väldiđ tuše olssân. Ovdâmerkkân soljo, tothân lii Suomâ já Taažâ aalmugpihtsiijn. Muu-uv vaanhimijn lii taažâ rähtim soljoh já must meid, Maire Saijets muštâl.

Neeta Jääskö já Maire Saijets lává kuohtuuh tom uáivilist, et kii peri uážžu uástiđ ovdâmerkkân polloid, niijbijd, päkkikoopâid já silbâčiiŋâid. Govva: Yle

Jääskö: tuájárij já eres irâtteijei hiäjus sosiaaltorvon kolgâččij porgâđ maidnii

Neeta Jääskö mield meid irâtteijee sosiaaltorvo lii hiäju já iäláttâs lii epivises. Taan áášán suu mielâst kolgâččij porgâđ maidnii.

– Tothân lii tiäđust-uv stuorrâ koččâmuš nuorâ ulmui kii váhá smiättá, et maid sun halijdičij elimáin porgâđ.

Neeta Jääskö muštoot, et tyejisyergi ij lah áinoo ärbivuáválâš iäláttâs mii killáá tast, et ulmuuh iä riemâ toos. Taah ääših čyecih vijđásubbooht sämmilâš ärbivuáválâš iäláttâssáid.

– Toh láá čanosist koskânis, ko tyejiamnâseh puátih kuáláástmist, meccipivdoost, nurâmist já poccuin tiäđust-uv stuorrâ uási. Te meiddei, et maht tuárjuđ puoh taid ubâlâšvuottân, tot ličij muu mielâst tot koččâmuš, Jääskö iätá.

Kuldâl maid Neeta Jääskö muštâl ääšist.

Maire Saijets mielâst Sämitigge kolgâččij tuárjuđ tuájárijd eenâb.

– Ij čyeti eurod tuohu teehin. Váhá eenâb, ovdâmerkkân nuuvt, et taan ive tuárjuččii tuájárijd, puáttee ive taidârijd já talle kirječälleid. Et ij vigâččii meendu ennuv ulmuid tuárjuđ ohtân.

– Já ovdâmerkkân starttiruttâ ličij pyeri algâ, et ulmuuh pyehtih algâttiđ tuoijum, sun hundâruš

Kuldâl maid Maire Saijets muštâl ääšist.

Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.