Keejâ já kuldâl: Uđđâ anarâškielâ sárnooh halijdeh oppâđ kielâ eereeb iärrás anarâš nieidâskippáár já njyebžilis kielâtááiđu tiet

Anarâškielâ uáppeeh pessii viijmâg-uv Kuáskimnjaargân kuálástiđ. Tot táárgut meid tom, ete tääl sij sárnuškyetih škoovlâst eenâb ja eenâb anarâškielâ.

Timos Jerri
SMK:tää anarâškielâ uáppeeh Kuáskimnjaargâst kuáláástmin já sárnumin anarâškielâ.

Taan ive Säämi máttááttâskuávdáást (SMK) láá anarâškielâ luhâmin čiččâmâs. Juáhháást sist lii mottoomlágán aggâ, manen luuhâđ anarâškielâ.

Sallalâš Jukka Vuorela lii varrim Anarân, ko rähistui anarâšnieidân ja haalijd tääl oppâđ jieijâs nieidâskippáár kielâ.

– Peesâm tääl kuullâđ já sárnuđ kielâ, mut kielâoppâ lii vaigâd, muštâl Vuorela.

Jukka Vuorela haalijd oppâđ nieidâskipáris kielâ. Govva: Anja Kaarret / Yle

Sun lii jottáám SMK medialinjá vuosmuu ive já puáttee čoovčâ áigu juátkiđ mediauápuid. Ovdil taan Vuorela tooimâi Anarist mađhâšemsyergi hommáin.

– Moonâm medialiinján maassâd, vâi finniim tođhos, muštâl Vuorela.

Ulpu Mattus-Kumpunen máttá tavesämikielâ pyereest já mottoom ive lii tääl sárnum meid anarâškielâ. Veik sun lii jo sárnum kielâ ennuv, te oroi, et suu kielâtááiđust láá val rääigih, maid taat škovliittâs puáhtá tevdiđ. Algâaalgâst sun ij áigum puáttiđ taas mieldi.

– Oinim, ete láá val kuárus sajeh já uápuh lijjii älgimin jo čuávuváá ohhoost, te talle meridim, ete kale taat lii kuittâg tot maid mun eidu tääl halijdâm porgâđ, muštâl Mattus-Kumpunen.

Ulpu Mattus-Kumpunen hoksái váhá ovdil škoovlâ älgim vyelgiđ luuhâđ anarâškielâ. Govva: Anja Kaarret / Yle

Mattus-Kumpunen lii tuđâvâš toos, et sun ij taarbâš puoh saanijd opâttâllâđ. Táválijd uápis saanijd sun jo máttá. Tanen škovlâ lii-uv váhá hiälpub já sun puáhtá tom ääigi kevttiđ suu mielâhommáid, jurgâlmân, lávlumân já lavlui rähtimân.

– Kiđđuv ko škovlâ nohá, mun tuáivum, ete muu kielâpelji lii jo nuuvt hárjánâm, ete puávtám jurgâliđ teevstâid kejâhánnáá jyehi sääni sänikirjeest, tuáivu Mattus-Kumpunen.

Kuldâl máttááttijjee Anna Morottaja já uáppeid.

Máttáátteijee illood uáppei oppâmist

Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppeeh pessii iäskán tääl skammâmáánu loopâs kuálástempeeivijd viettiđ škovlâ meccikáámpán Kuáskimnjaargân. Roovvâdmáánust jävri jiäŋui tom muddon, et ávusčääsi kuálástem ij luhostum já nuuvtpa kámppáreissu sirdii.

Taan čohčâkuálástemreeisu maŋa ooppâtmist kevttuuškuát eenâb já eenâb anarâškielâ.

Tääl uáppeeh láá peessâm opâttâllâđ kielâ kuhheeb, ja tom kal huámmáš meid máttááttijjee Ánná Morottaja, kii tääl lai uáppeigijn juoŋâstmin.

– Täst álgá lasaniđ kielâ kiävttu, uáppih eenâb, mut tääl ko mánuppaje maŋeláá lii taat kurssâ, te vala pyerebeht puáhtá eenâb sárnuškyettiđ, iätá Morottaja.

Veik Kuáskimnjaargâst opâttâleh kuálástiđ, te ij lah uáiviäšši koddeđ ennuv kuolijd, peic sárnuđ kielâ já leđe oovdâst.

Čuávuvâš Koškepuško?

Taan ive juávkku lijkkoo muusikist já ij tieđe veikkâ puáđáččij Koškepuško lágán juávkku oppeet. Koškepuško-lávlum juávkku vuáđudui talle ko vuosmuš keerdi uárnejii ive pištee anarâškielâ tievâsmittemškovliittâs lovmat ihheed tassaaš.

Veikkâ peivi ij lah innig kukke, te siste hommááh pijssájeh. Mottoom lâi puáhtám kiškum viermi já opâttâlâi tom čihtâđ, čuojâttempiergâseh lijjii mieldi já speelah.

Kielâ lasseen ive ääigi opâttâlleh meid kulttuur. Tot lii val epičielgâs lii-uv kiđđuv nubbe-uv juoŋâstemkurssâ, vai uárnejeh-uv monnii eres kuursâ tom sajan. Njähipivdo lii. Kielâmiäštár uásih láá tergâdeh já pargohárjuttâlmeh. Láá meid pargopääjih, kuárrum- já mediapaje.

Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.