Njuike sisdoaluide

Vehádat vehádaga siste: Sunna Siilasjoki lea šaddan duođaštit iežas dáidduid go válljii elrávdnjebargguid ja bohccuid

Vehádat vehádaga siste -dokumeantaráiddu ođđasamos oassi muitala Sunna Siilasjoki birra, guhte lea cuvken ovdagáttuid nuorra nissoniid birra.

Sunna Siilasjoki 16:9
Dokumeantaráidu Vehádat vehádaga siste joatkašuvvá. Ođđasamos oasis oahpásmuvvat Sunna Siilasjokii.

Skábmaiđida vuordit ahte beaivi čuvggodišgoahtá. Diibmu lea jo badjel logi ja olgun lea ain seavdnjat, muhto dál de ferte vuolgit biebmat bohccuid, lohká Sunna Siilasjoki ja stárte mohtorgielkká.

Sunna Siilasjoki Berit-siesá šilljus Gulddámis leat boazoáiddit. Áiddiid olggobealde leat olu luovos bohccot ja Sunna dohppe gitta ovtta vuotnjala. Vuotnjalis lea gps-bággi, mii almmuha oamasteaddjái jus boazu jápmá. Nuorra boazu ii dakkára dárbbaš, dadjá son go gálgala bákki luovus.

Sunna Siilasjoki dahjege Ergona Duommá Ándde Duommá Sunná lea 19-jahkásaš badjenisu. Son gullá Ergona siidii Giehtaruohttasa bálgosis ja ássá Gárasavvonis.

Son bargá boazobargguid lassin elrávdnjebargin áhčis elrávdnjefitnodagas. Doppe son sáhttá heivehit iežas bargguid boazodoalu mielde.

– Go áhčis lea fitnodat, de sáhttá leat nu ahte ihttin mun manan bohccuiguin bargat ja dán beaivve mun manan elrávdnjebargguide.

Siilasjoki bearraša golbma beatnaga leat skihpárin Sunnai boazomeahcis. Govva: Xia Torikka / Yle

Siilasjoki ákkastallá iežas ámmátválljemiid dainna, ahte dál son sáhttá bargat bohccuiguin seamma áigge. Son maid berošta teknihkas ja su mielas elrávdnjebargu lea miellagiddevaš.

– Mu mielas das ii leat makkárge mearkkašupmi maid don barggat, go beare háliidat dan bargat.

Bearaš lea dorjon su ja su vielja válljejumiid. Viellja vázzá universitehta Helssegis, muitala Siilasjoki.

– Sus ii lean bággu báhcit bargat bohccuiguin, nu mo láve leat muhtin bearrašiin, ahte bártnit galget báhcit ja nieiddat galget vuolgit. Min bearrašis ii leat leamašan nu.

Vearrámus lea jus nissonatge vealahit

Veháš maŋŋelabbos olles čora lea jo čoahkkanan Siilasjoki bearraša ruovttuáiddi olggobeallái. Sunna geahčada bohccuid ja gávdná máŋga vieris mearkka. Son siesáinis coggá bohccuid áidái, vai sáhttiba rátkkašit vierrobohccuid eret. Siessá lea gávdnan vel moadde vieris bohcco lasi, go vuojašii stobu lahkosiin.

Sunna Siilasjoki bearrašis leatge nana nissonat čájeheamen sutnje ovdamearkka ja doarjumin su. Sin doarjagiin son nagoda váldit vuostá maid eahpádusaid iežas dáidduin ja válljejumiin danin go lea nissonolmmoš.

– Oktii go mannen bargat ovtta olbmo lusa elrávdnjebargguid, de son jearai ahte manne lean ná válljen, ahte manne in leat vaikke divššár dahje vuoktačuohppi, go su nieiddat leat válljen dieid bargguid. Mun de jurddašin, ahte manne mun galggašin válljet nie. Galhan dan birra olu gullá, muhtimat jerret ahte manne ná.

Sunna Siilasjoki siessá Berit Siilasjoki lea dehálaš ovdagovva Sunnai. Berit Siilasjoki bargá ollesáigge boazodoallin. Govva: Tomi Lampinen / Yle

Go de elrávdnjeoahpuid maŋŋá mearridii vuolgit boazodoalloskuvlii Sámi oahpahusguovddážii, de vuosttas ášši maid olggobealolbmot sutnje lohke, lei ahte son vuolgá dohko dušše ruđa dihte. Siilasjoki boagusta, ahte son gal ruđa dinešii elrávdnjebargguinge.

– Mu mielas álo go nissonat meidnejit álgit boazobargin, de galget hui ollu duođaštit ahte máhttá buot. Jus lea bárdni, de ii dárbbat duođaštit buohkaide ahte mun máhtán dien ja dán, muitala Siilasjoki vásáhusaidis birra.

Unohas kommeanttaid son lea oahppan diktit mannat nuppi bealljis sisa ja nuppis fas olggos, nu mo lávejit lohkat. Kommeanttat sáhttet goit bohciidahttit váivves dovdduid.

– Šaddá hui váivves dovdu, go mun lean álo jurddašan ahte dušše dievdoolbmot dadjet nie, muhto go dat leat boares áhkut ja nissonat, ja nuorátge nissonat, geat eahpidit ahte máhtátgo don. Dat orru hui váivi, manne dat nissonatge eai jáhke, ahte mun sáhtášin bargat bohccuiguin.

Siilasjoki dadjá, ahte jus fal lea oktage olmmoš jáhkkimin sutnje ja doarjumin su, de son sáhttá bargat maid beare. Sutnje dát olmmoš lea su áhkku. Su áhku sánit addet sutnje fámu ja movttiidahttá joatkit.

– Áhkku álo dadjá ahte gal don leat garra boazobiigá. Das šaddá dovdu ahte na nu leange. Gal dat áhkku goit jáhkká ahte mun sáhtán bargat, moddjesta son.

Boahttevuođas ii šatta álki, muhto háliida goit iskat

Sunna Siilasjoki lea siiddainis ballan ruvkeplánain sin guovllus Jiehtáčearus. Siilasjoki mielde boazodoalu dálá stuorimus uhkit leat dálkkádatrievdan ja eará eanangeavaheapmi. Lea maiddái olu, maid sáhttá bargat doarjun dihte namalassii nuorra nissoniid boazodoalus.

– Jus háliida máná, de dat lea vehá váttis ahte mo mun barggan bohccuiguin seamma áigge jus mun vaikke lean okto. Galhan datge livččii, jus mu irgi lea mánáiguin dahje barggašii bohccuiguin, muhto eambbo mun vuorddán ahte boađášii sadjásašveahkki nissoniidda, geat leat ráhkadeamen bearraša.

Son maid vuordá, ahte nissona árvu boazodoalus loktanivččii ja sáhtášii hutkat ođđa vugiid bargat, mat álkidahtášedje nissoniid boazobargguid.

– Nu ahte eai livčče vuosttaš jurdagat, ahte mo don sáhtát ja birgetgo don, ja ahte galggat duođaštit ahte máhtátgo don. Jus muhtin nieida dadjá, ahte áigu bohccuiguin bargat, de oktage ii dajašii ahte na it don sáhte, it sihkkarit máhte ja galgá máhttit buot, muhto baicca doarjut ahte dieđusge jus fal háliida, de sáhttá bargat bohccuiguin.

Vaikko boazodoalu boahttevuođas ii goassige dieđe, Sunna Siilasjoki mielas lea dehálaš goittot geahččalit dasgo dat lea su eallin. Govva: Tomi Lampinen / Yle

Sunna siesáinis leaba geargan njoarostallamis ja siessá manná riŋget vierrobohccuid oamasteddjiid viežžat daid. Sunna čohkkeda áidegurrii ja báhcá geahččat bohccuid, maid belljiin oidnojit oahpes mearkkat.

Vaikko boazodoalus leat olu máŋggalágan hástalusat, de son háliida goittot iskat boazodoaluin eallima dasgo dainna son lea bajásšaddan.

– Mun muitalin ovtta olbmui, ahte áiggun bargat bohccuiguin ja de mun dadjen, ahte in dieđe leatgo 20 jagi geažes bohccot šat. Dat olmmoš jearai, ahte mot mun jur dakkár bargui meidnen álgit jus ii dieđe, ahte gánnehago dat. De mun dadjen, ahte mun háliidan, dat lea mu eallin ja mun áiggun goit iskat jus dat vaikko manašii bures.

Vehádat vehádaga siste -dokumeantaráiddus almmustuvvet guokte ođđa oasi. Vuosttas oassi almmustuvai čakčat 2021. Vuosttas oassi muitalii sohkabeallevehádagain Sámis. Goalmmát oassi almmustuvvá Sámi álbmotbeaivve 6.2.2022. Goalmmát oasis guorahallat sápmelaš identitehta, go lea adopterejuvvon sámebearrašii.

Ođđasamosat