Njuike sisdoaluide

Guldal jiena: Sunna Nousuniemi ráhkadii dokumentárafilmma iežas vásáhusain seksuála veahkaválddi maŋŋá

Njeallje jagi Sunna Nousuniemi eallimis golle rihkusproseassain seksuála veahkaválddi vásiheami maŋŋá. Dál su mátkki, dovdduid ja vásáhusaid beassá čuovvut su ođđa dokumentárafilmmas, man vuosttaščájáhus lea duorastaga Romssa filbmafestiválas.

Sunna Nousuniemi muitala, ahte filmma govven lei sutnje okta vuohki gieđahallat su vásáhusaid seksuála veahkaválddi vásiheami maŋŋá. Govva: Sáárá Seipiharju / Yle
Guldal maid filbmadahkki Sunna Nousuniemi muitala su ođđa dokumentárafilmmas Boso mu ruovttoluotta.

Dán jagi 12 sámi filmma čájehuvvojit Romssa internationála filbmafestiválas. Okta dain lea anárlaš Sunna Nousuniemi ođđa dokumentárafilbma Boso mu ruovttoluotta, man vuosttaščájáhus lea duorastaga.

Oanehis dokumentárafilbma muitala filbmadahkki mátkkis dan maŋŋá, go vásihii seksuála veahkaválddi. Filmmas son geahččala ohcat čovdosa iežas váttes dillái ja ceavzit lossa áiggiid čađa.

– Dat vulggii das johtui, go dahken rihkusalmmuhusa dan veahkaválddis, man mun ledjen vásihan. Mun álgen dokumenteret dan, čállit beaivegirjjiid ja maiddái filbmet iežan. Dat lei mu vuohki gieđahallat dan oktonasvuođa ja maiddái dan issoras dili, dadjá Nousuniemi.

Okta earenomášvuohta dokumentárafilmmas lea dat, ahte Nousuniemi ieš bagadallá dan, muhto son lea maiddái váldopersovdna, gean mátkki filmmas čuovvut.

– Ovttalahkái lei gal hui buorre, ahte ožžon ieš stivret. Mus lei dovdu ahte mus lea kontrolla, ahte mun beasan ieš muitalit iežan muitalusa.

Nousuniemi barggai iežas vuosttaš dokumentárafilmmain njeallje jagi. Su buorráneapmi seksuálaveahkaválddi vásiheami maŋŋá lea bistán goittotge measta gávcci jagi. Maiddái rihkusproseassa bisttii oktiibuot njeallje jagi.

Filbmadahkki šálloša go virtuálafestiválain ii beasa háleštit filmmas

Sunna Nousuniemi dokumentárafilbma čájehuvvo ođđajagimánus sihke Romssa internationála filbmafestiválas, muhto maiddái eamiálbmogiid filbmafestivála Skábmagovain. Filbmadahkki mielas lea dehálaš, ahte vuosttašeahkedat leat davvin ja Sámis. Ovtta ášši son goittotge šálloša.

– Mun hui olu vurden dan, ahte livčče beassan fysalaččat deaivvadit olbmuiguin ja gullat sin jurdagiid ja oažžut máhcahaga. Mun sávan, ahte muhtun muttus mii beassat háleštit filmmas ja mo seksuála veahkaváldi váikkuha sámeservodahkii.

Liselotte Wajstedt lea ráhkadan seamma fenomenas guhkkit filmma, Jávohisvuohta Sámis, mii čájehuvvo maid vuosttas háve Romssa filbmafestiválas. Nousuniemi namuhage, ahte su muitalus lea dušše okta muitalus sámi servodagas, muhto olu leat muitalusat main ii oktage šatta gullat.

– Munnje dat orui, ahte mun in sáhte beare joatkit eallima ahte in muital mii lea geavvan. Mun in ádde mo rievtti mielde sáhttá mannat ovddos guvlui, juos ii beasa man nu láhkai gieđahallat dan man lea vásihan.

Nousuniemi ja Wajstedt filmmaid lassin maid golbma eará sámi filmma leat oaidnin láhkai vuosttas háve Romssa filbmafestiválas. Dat leat Yvonne Thomassen filbma Imagine ja John Erling Utsi filbma Rádji. Dát lea vuosttaš geardde go festiválas čájehit ná olu ođđa sámefilmmaid. Áššis muitala eambo NRK Sápmi (siirryt toiseen palveluun).

Romssa internationála filbmafestivála lágiduvvo 32. geardde 17.–23.1. Filmmaid sáhttá geahččat dušše Norggas.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.