Laa-la-la laa-laa, Meniš-Aantiš lâi jo, laa-la-la laa-laa, kuobžâid kuudij tegu.
Iäláskâm anarâšâi muusikärbivyevi, livđe, puáhtá tääl kuldâliđ meiddei CD-skiärust. Kieskâd almostui maailm vuossâmuš livđeskiärru, mast láá ohtsis 15 livđed.
Livđojeijee Kuobžâ-Piäká Ánná, Anna Morottaja illood, ete viijmâg-uv uážui valmâšin majemuid-uv pargoid, moh vuordii kyehti ive. Sun lopedij jo love ihheed tassaaš livđeskiäru rähtiđ já tääl tot lii vaalmâš.
Talle ko sun algâttij skiäru rähtim, liivđijd ij puáhtám kuldâliđ kosten. Tääl suu livđe-skiäru lasseen meid anarâš kalender liivđijd puáhtá kuldâliđ neetist, illood Morottaja.
Skiärust láá iänááš arkkâdâhlivđeh. Ovdil skiäru rähtim sun uusâi liivđijd arkkâduvâin já hárjuttâlâi taid. Pitái paddim maŋa taid koolgâi val kuldâliđ já árvuštâllâđ. Päddejum materiaaleh lijjii jo ive 2019 valmâšeh, mutâ Morottaja ij lamaš tutâvâš kyevti pittán skiärust.
– Kyevti pitá tiet taat lii hiäŋgám náávt kuhháá já loppâ loopâst iä šoddâm stuorrâ nubástusah taid. Mun oskom, ete tot smiettâm lâi tom proosees uási, veikkâ ájánij-uv.
Aaibâs puoh livđeh skiärust iä lah arkkâdâhlivđeh. Loopâst láá kulmâ livđe, moh iä lah ärbivuáváliih arkkâdâhlivđeh. Toh čäittih pálgáid puátteevuotân, uđđâ liivđijd.
– Kyehti mun lam ráhtám já majemuš lii Jussá Koskinen kyevti-ihásâžžân livđum ucc´ pittááš, mast mun valdim saanijd ja nuotâ fáárun.
Čuávuvâš lävkki lii lekkâđ nettisijđoid já almostittiđ meid digitaallávt
Veikkâ skiärru lii almostum já vaalmâš, te Anna Morottajast láá val motomeh pargoh porgâhánnáá. Sun ferttee val lekkâđ já hammiđ nettisijđoid já pieijâđ toho siskáldâs.
Tááláá ääigi CD-čuojânâs ij kavnuu innig jyehi táálust ige autoost. Tondiet artisteh kalgeh-uv hundâruššâđ meid digitaallâš muusikpalvâlusâi máhđulâšvuođâid.
– Mun koolgâm pyereest tutkâđ, ete kuus tom kannat pieijâđ já mondiet já kost ulmuuh kävnih tom. Tääl mánuppaje siste tom-uv mottoom digitaallâš sajan kalga pieijâđ še.
Morottaja juuđij livđijgijn maadâ-Suomâst ive 2019 loopâst, mutâ livđeh iä lah kullum Säämist eereeb ohtii Ijâttes Ijjâ -festivaalist. Livđojeijee lii vuávám tuálvuđ liivđijd meid Sáámán ucceeb anarâš kyláid, ovdâmerkkân Päärtihân, Njellimân já Ucjuuhân, talle ko korona addel máhđulâšvuođâ.
Materiaal čuávuváá skiäru várás ličij valmâšin
Anna Morottajast láá vuávámeh liivđijn meid täst ovdâskulij. Sust liččii materiaal valmâšin jo čuávuváá-uv skiäru várás. Tääl sun ferttee smiettâđ, maid haalijd materiaalijn porgâđ.
Materiaalij lasseen sun ferttee smiettâđ haalijd-uv oovdânpyehtiđ tai materiaalij liivđijd oovtâst čuojâtteijeigijn vâi ärbivuáválávt, tuše suu jienáin.
Sun lii meid vuávám selvâttiđ oles anarâš livđemateriaal mii arkkâduvâin lii. Tom várás sun tarbâšiččii stuorrâ išeruuđâ.
– Mun huksiiččim anarâš livđe suhâmuorâ. Kiän taat livđe lii? Kiäh láá joba maajeeldpuátteeh? Láá vuávámeh, mutâ tiäđust-uv ain ij tieđe olášuveh-uv toh já kuás toh olášuveh.
Ihe 2022 ulâttâsihe liivđij almostume tááhust
Anarâškielâlâš muusik almostuvá koskâmiärálávt uccáá, muštâl Yle Säämi muusiktoimâtteijee Pentti Kusmin. Motomin láá iveh, ete iä almostuu ollágin, motomin muáddi pittá ivveest. Ive 2021 anarâškielân almostui tuše ohtâ uđđâ pittá.
Vala ucceeb almostuveh anarâš livđeh. Ihe 2022 lii kuittâg lamaš spiekâstah. Taan ive láá almostum anarâš kalender 12 livđed já Morottaja skiäru 15 livđed ađai ohtsis 27 uđđâ livđed láá almostum jo ive aalgâst.
Morottaja kulttuurpargo liivđij oovdân lii iäláskittám livđe, sun lii máttááttâm párnáid livđuđ, keksim tääl livđekalender já ráhtám livđeskiäru. Suu mielâst stuorrâ kijttoseh kullojeh Ánná Briitta Mattusin, kii lii meid skiäru lokkekooveest Morottaja seelgi tyehin.
– Suu tiet mist láá toh livđeh seilum nuuvt ennuv, te kale taat lii suu kunnen. Suu áánsust ubâ taat materiaal lii já must lii máhđulâš pyehtiđ taid uđđâ häämist já uđđâ teknologiain ulmui peeljijd.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.
