Njuike sisdoaluide

Guldal jiena: Sámesearvvit ealáskahttet luođi ja digitaliserejit sámiid kulturárbbi Musealágádusa ruhtadoarjagiin

Sámi Duodji ja Sámi Árvvut -searvvit leat ožžon ruhtadoarjaga Musealágádusas. Sámiid kulturárbbi oamasteapmi ja suddjen lea ságastahttán olu maŋimus áiggiid.

Petra Biret Magga-Vars illuda ahte Musealágádus lea oaidnán dehálažžan luohteárbevieru ealáskahttima ja suddjema. Govva: Linnea Rasmus / Yle
Guldal maid Sámi Árvvut -searvvi ságadoalli Petra Biret Magga-Vars muitala sin plánain luođi ealáskahttimii.

Musealágádus lea juohkán oktiibuot 160 000 euro ovddas ruhtadoarjagiid sámiid- ja románakulturfidnuide já máilmmiárbečuozáhagaid ovddideapmái. Sámi Duodji ja Sámi Árvvut -searvvit ožžo maid ruhtadoarjaga Musealágádusas.

Musealágádus juolludii Sámi Árvvut searvái 10 000 euro doarjaga luohtefidnu ollašuhttimii. Dat lea stuorra ášši searvái, muitala ságadoalli Petra Biret Magga-Vars.

– Mii ozaimet Musealágádusas ruhtadeami luohteárbevieru ealáskahttimii ja dan suddjemii. Oaččuimet ruhtadeami bargobájiid hábmemii ja plánemii. Gal dat orru buorre ahte ruhtadeaddji lea oaidnán dan dehálažžan.

Magga-Vars muitala, ahte konkrehta diŋggaid máhcaheami lassin sin searvvis oidnet dehálažžan máhcahit maid immateriála kulturárbbi ruovttoluotta sámiide. Son oaidná ahte bargobájit viesuin ja luohkkálanjain livčče álkes vuohki oahpásmuvvat ja oahpahallat luđiid.

– Don it dárbbaš boahtit nie albma juoigin gii manná lávddi ala ja juoigá musihkkariiguin. Dat lea eambbo ofelastit sápmelaččaid fas dohko, ja namalassii mii leat deattuhan ja jurdilan báikkálaš juoiganárbevieru

Searvi lea ohcan ruhtadeami maid eará gálduin. Fidnu čađahuvvo dan viidodagas mii ruhtadeami dáfus lea vejolaš. Fidnu ollašuhttojuvvo goittotge dán jagi áigge, muhto koronadili ferte áinnas váldit vuhtii, muittuha Magga-Vars.

Sámi Duodji govve buot searvvi oamastan dujiid ja jearahallá duojáriid

Sámi Duodji -searvi oažžu Musealágádusas 23 113 euro ruhtadoarjaga immateriála sámi kulturárbbi ja sámeduoji digitaliserema várás. Sin ulbmilin lea govvet buot searvvi oamastan dujiid ja jearahallat ja govvet daid duddjon duojáriid.

– Juohke duodjái čállojuvvo teaksta mas leat dieđut duoji válmmašteamis, materiálain ja duddjonvugiin. Teavsttat čállojuvvojit suoma ja sámegillii ná álggus, muitala searvvi ságadoalli Marjaana Aikio.

Sámi Duodji -searvvi oktan doaibman leat maiddái čájáhusat. Searvi lea skáhppon searvvi lahtuin dujiid mat leat oktiibuot sullii 200.

– Min ulbmilin leage boahtteáiggis ovddidit kursadoaimmaid lassin maid čájáhusdoaimma ja skáhppot lasi čájáhusdujiid.

Sámi Duodji -searvvi ságadoalli Marjaana Aikio illuda Musealágádusa ruhtadoarjjagis mainna sii sáhttet dokumenteret sin dujiid. Govva: Maiju Saijets / Yle

Digitaliseren ja dokumenteren veahkeha skuvlejumiid ja čájáhusaid ordnemis. Dokumenteren veahkeha luoikkahanprošeavtta ja museat ja eará lágádusat sáhttet katalogas geahččat makkár dujiid sii háliidit čájáhusaide.

– Dat lea hirbmat dehálaš ahte unnitlogu kultuvra maiddái bukto ovdán. Galhan dat lea duohta, ahte sápmelaččat oamastit ieža dan kulturárbbi ja dan galgá bargat, ahte dat seailluhuvvo maiddái boahtte buolvvaide.

Prošeakta álgá njukčamánu álggus já bistá jagi 2022 lohppii. Jahkebeallái bálkkáhuvvo olmmoš guhte bargá prošeavttain. Marjaana Aikio illuda ruhtadoarjagis ja háliida giitit Musealágádusa ruđain.

Guldal maid Sámi Duodji -searvvi ságadoalli Marjaana Aikio muitala sin plánain.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.