Njuike sisdoaluide

Psykososiálalaš doarjjaovttadaga doaibma joatkašuvvá geavaš kommišuvnnain mo fal – fállá háleštanveahki buot Suoma sápmelaččaide

Doarjja lea oaivvilduvvon maiddái sidjiide, geat eai hálit searvat sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna gullamiidda. Doarjjaovttadaga doaibma lea sierra kommišuvnna barggus, vaikke bargetge raddálagaid.

Doavttir Heidi Eriksen ii vel dieđe, mii lea vuordimis aiddo johtui duolmmastuvvon sápmelaččaid psykososiálalaš bargguin. Govva: Kirsti Länsman / Yle
Guldal dás Heidi Eriksena jurdagiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna dálá dilis.

Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna olis leat duolmmastan psykososiálalaš doarjjaovttadaga johtui. Ovttadat fállá doarjaga anáraš-, davvisáme-, nuortalaš- ja suomagillii buot Suoma beale sápmelaččaide.

Doarjjaovttadaga bargun lea johtit duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna mielde ja fállat álbmoga gullamiid oktavuođas vuollegaš šielmmá doarjaga báikki alde.

Vaikke doarjjaovttadat laktása nannosit kommišuvdnii, de liikká dat lea iehčanas orgána dán bihttáspealus. Oassi ovttadaga ruhtadeamis boahtá seamma bušeahtas, mii lea várrejuvvon kommišuvnna bargui, muhto stáhtas lea maid sierra ruhtadeapmi namalassii psykososiálalaš doarjaga várás.

Psykososiálalaš doarjjaovttadaga hoavda, doavttir Heidi Eriksen muitala, ahte ovttadat bálvala maid sin, geat eai hálit searvat kommišuvnna gullamiidda.

– Jus leat ovdamearkka dihte nu rašes áššit, maid ii duostta dahje hálit muitalit kommišuvdnii, de sáhttá liikká váldit oktavuođa midjiide, jus dovdá dárbbu háleštit daid rašes áššiin ámmátolbmuiguin, čilge Eriksen.

Eriksen duohtavuođa- ja soabadanproseassas: dál galgá bisánit

Sámiid duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna lahttu, komissára Miina Seurujärvi almmuhii vuossárgga, ahte son earrána kommišuvnnas. Seurujärvi oainnu mielde olles kommišuvnna galggašii gaskkalduhttit ja plánet ođđasit. Maiddái kommišuvnna čállingoddi eahpida, nákcego kommišuvdna čađahit dasa addon barggu daiguin resurssaiguin, mat sis leat.

Jus kommišuvnna bargu ii joatkašuva, de psykososiálalaš doarjjaovttadat bastá goittotge joatkit iežas barggu, dasgo das lea sierra ruhtadeapmi. Ovttadaga hoavda Heidi Eriksen lea goittotge ovttaoaivilis das, ahte dál galgá bisánit ja geahččat, mo dás ovddosguvlui.

– Komissárat leat álggahan bargguset jo árat, čállingoddi álggahii dán giđa ja dál maŋimužžan min joavku. Okta dehálaš bargu min jovkui lea bagadallan. Ieš oainnán dákko dárbbu dasa, ahte mii ovttas komissáraiguin, čállingottiin ja vejolaččat maiddái Sámedikkiin smiehttat, mii dás dáhpáhuvai ja mo mii sáhttit joatkit ovddosguvlui.

Plánan terapiija ovttaskas olbmuide, muhto mo buoridit servodaga dili?

Heidi Eriksen ii vel máhte vuordit, ahte maid doarjjaovttadat sáhttá mielddisbuktit. Son goittotge sávvá, ahte sápmelaččat gávnnašedje doarjjaovttadaga ja sidjiide livččii álki váldit oktavuođa.

– Dál mis lea plánan ovttaskas olbmui oaivvilduvvon terapiija, muhto mis lea vel smiehttat daid servodatdási vugiid, ahte mo mii buoridit servodaga dili. Dat lea hui olu politihkkii čadnon, muhto ahte mii basttášeimmet iežamet oasi bargat, ahte sámi servodat livččii buorre ovttaskas sápmelažžii ja olles álbmogii, lohká Heidi Eriksen.

Sámiid psykososiálalaš doarjjaovttadahkii sáhttá riŋget nummirii 0406638882. Nummirii vástidit juohke árgabeaivve diibmu 8–16.

Bálvalannummiris sáhttet ofelaštit ságastallat muhtin dihto bargiin. Bargin leat Leena Fofonoff, Kaarin West ja Lahja Eriksen. Lassin leat rekryteren Henna Lehtola anárašgiela ja -kultuvrra dulkan.

Divvojuvvon 11.5.2022 dii 14.57: Telefonnummir divvojuvvon.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.