Uuccâmäigi Säämi máttááttâskuávdáá ive pištee sämikielâ já -kulttuur škovliittâssáid nohá onne vuossaargâ. Taan tove tuše anarâš- já tavesämikielâ piäsá luuhâđ ive verd aldamáttááttâsâst Anarist.
Säämi máttááttâskuávdáá rehtor Eeva-Liisa Rasmus-Moilanen muštâl, ete tavesämikielâ škovliittâsân láá puáttám paijeel kyehtlov ucâmuššâd. Anarâškielâ liinján čááhá val, ko taan räi ucâmušah láá puáttám käävci.
– Škovliittâsâst lii saje 12 uáppei já mun ain tuáivum, ete toh škovliittâsah liččii tievâ. Tiäđust-uv tot lii meid ton kielân tehálâš, ete tobbeen láá nuuvt ennuv uáppeeh ko máhđulâš, iätá Rasmus-Moilanen
Veikkâ virgálávt uuccâmäigi nohá vuossaargâ 16. peeivi vyesimáánu, te meid uuccâmääigi maŋa puáhtá koijâdâllâđ, jis škovliittâsâst liččii val saje.
Anarâškielâ já tavesämikielâ škovliittâsah älgih čohčuv aldamáttááttâsâst. Nuorttâlâškielâ uápuh-uv älgih, mutâ váhá eres häämist.
– Mist lii puátimin nuorttâlâš- já tavesämikielâ vuáđutääsi škovliittâs virtuaalškoovlâst káidusin. Tot lii 15 uáppučuággá škovliittâs já lii tondiet pyeri, ko talle occeeh láá pirrâ Suomâ, já škovliittâs lii vissásávt talle tievâ, muštâl rehtor.
Rasmus-Moilanen arvâl, ete vuáđutääsi uápui maŋa maŋgâseh halijdeh val juátkiđ kielâ luuhâm já talle oceh puátteevuođâst Säämi máttááttâskuávdán aldamáttááttâsân. Sun illood tast, ete nuorttâlâškielâ lii máhđulâš luuhâđ meid taan ive.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.
