Njuike sisdoaluide

Anarist álgá juovlâmáánust sämmilâš arâšoddâdemmáttáátteijee škovliittâs – uápui vuáđun lii sämmilâš pedagogiik

Sämikielâg arâšoddâdemmáttáátteijein já arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijei vänivuotâ tiättoo puoh sämikielâin. Eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâst tárbu arâšoddâdemmáttáátteijeid lii styeres.

Sämitige kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala mielâst lii tehálâš, ete sämmiliih peesih čođâldittiđ arâšoddâdemuápuid sämmilâš kulttuur uáinust. Govva: Anneli Lappalainen / Yle
Sämitige kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala illood ko ollâopâttâh tääsi škovliittâs puátá Anarân. Sun muštâl eenâb magarijn škovliittâsâin lii saahâ. Toimâtteijen Sáárá Seipiharju.

Anarist älgih juovlâmáánust kyehti škovliittâs, moi ulmen lii škovliđ ulmuid sämmilâš arâšoddâdemmáttáátteijen.

Nube škovliittâsâst škuávlejeh uđđâ sämmilâš arâšoddâdemmáttáátteijeid. Nubbeest vuod sämmilâš arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijeid.

– Uáppeeh láá Oulu ollâopâttuv uáppeeh, mutâ škovliittâsah uárnejuvvojeh maaŋgâhámásâžžân. Aldapeeivih láá enâmustáá Anarist, muštâl Sämitige kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala.

Tavemus saje kost táválávt puáhtá luuhâđ arâšoddâdemmáttáátteijen lii Oulust. Taan škovliittâsâst ij taarbâš varriđ kaavpugân, já uápui vuáđun lii sämmilâš pedagogiik já sämikielah. Aikio-Siltala mielâst škovliittâsâst lii stuorrâ merhâšume sämisiärvusân.

– Párnááhhân láá mii siärvus puátteevuotâ. Mađe eenâb totkeh ucc´párnáid já arâšoddâdem, tađe čielgâsubbon šadda, ete arâšoddâdem lii mielâttes tergâdis paje párnái elimist.

Sämikielâg arâšoddâdemmáttáátteijein vääni

Sämikielâg arâšoddâdemmáttáátteijei tile ij lah pyeri. Eromâšávt anarâš- já nuorttâlâškielâ pelni arâšoddâdemmáttáátteijeeh láá uccáá, muštâl Niina Aikio-Siltala.

– Tavesämikielâ pelni tile lii váhá pyereeb, mutâ iä sij ennuv lah. Maaŋgâin peivipaaihijn já kielâpiervâlijn lii tile, ete táálust ij lah máhđulávt ohtâgin máttáátteijee škovliittum olmooš.

Škuávlejum arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijeeh láá mottoom verd, mutâ sij iä poorgâ sierânâsmáttáátteijen. Aikio-Siltala muštoot, ete arâšoddâdemmáttáátteijee vänivuotâ ij tiettuu tuše sämmilâš arâšoddâdmist, mutâ ubâ Suomâst.

Uuccâmäigi álgá porgemáánu loopâst

Uuccâmäigi škovliittâssáid lii 31.8.–14.9.2022. Siisâpeessâmiskoseh uárnejuvvojeh skammâmáánust já juovlâmáánust škovliittâs álgá orientaatiopeeivijn.

– Avžuuttâm ulmuid kiäh smiettih, ete maid puávtáččij styeresin porgâđ, te uuccâđ. Arâšoddâdem lii ihanaa já jiem tieđe hitrub pargo, iätá Niina Aikio-Siltala.

Haahâ pištá ohtsis kulmâ ive já sun arvâl, ete tom lii máhđulâš uásild čođâldittiđ pargoin oovtfáárun, mutâ avžuut ráhtádâttâđ väldiđ uáppuriijâ.

Arâšoddâdemmáttáátteijee škovliittâs lii kandidaat totkos. Toos pyehtih uuccâđ puohah, kiäin lii pajeuáppee- teikkâ áámmátškoovlâ totkos já kiäh puávtáččii mudoi-uv uuccâđ ollâopâttâhân. Ulmen lii orniđ uási máttááttâsâst sämikielân.

Arâšoddâdem sierânâsmáttáátteijee škovliittâs lii maisterohjelm, já toos ferttejeh leđe vuáđun šoddâdemtiettui kandidaat já arâšoddâdemmáttáátteijee uápuh. Toos lasseen sierânâspedagogiik vuáđu-uápuh kalgeh leđe čođâldittum ovdil ko škovliittâs álgá.

Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.