Anarist uárnejuvvojeh oholoopâ kielâpiervâltooimâ ovdedempeeivih. Peeivij ulmen lii finniđ puoh kielâpiervâl pargeid pirrâ Suomâ oovtâ sajan savâstâllâđ já uásálistiđ škovliittâsân.
Peeivih láá táválávt kuohtii ivveest, já peeivijd uárnee Sämitige kielâpiervâlstivrejeijee Niina Aikio-Siltala.
– Taan oholoopâ teeman lii muusikpedagogiik, já Jessika Lampi puátá škovliittiđ pargeid.
Kielâpiervâltoimâ lii vijđánâm majemui iivij ennuv. Kielâpiervâljuávhuh láá tääl ohtsis 12, main kyehti láá nuorttâlâškielâliih, kulmâ anarâškielâliih já čiččâm orjâlâškielâliih. Tavemus saje kost kielâpiervâl tuáimá lii Njuárgám já mädimus vuot Oulu.
Ovdedempeeivijn finnee kolleeglâš torjuu eres pargein
Kielâpiervâlij pedagogiik já tooimâi ovdedem oovtâst pargeigijn lii Niina Aikio-Siltala mielâst tehálâš. Kielâpiervâlij pargeeh finnejeh ovdedempeeivijn meid kolleeglâš torjuu. Kielâpiervâleh láá uceh já táválávt pargosaajeest kávnoo tuše ohtâ, enâmustáá kyehti, pargoskippáár.
– Lii hirmâd tehálâš peessâđ eres-uv kielâpiervâlpargeigijn teivâđ, savâstâllâđ já jyehiđ fiäránijd já jurduid pargoost.
Ruttâdem keežild ovdedempeeivih láá tárguttum tuše kielâpiervâlij pargeid, mutâ ulmen já tuoivân liččii orniđ taid puátteevuođâst puoh sämmilâš arâšoddâdempargeid, muštâl Aikio-Siltala.
Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.