Njuike sisdoaluide

Kuldâl jienâ: Aanaarliih vuáđuškovlâliih čaalijn ohtâsii tihtâkirje eellimtoskeest – iävá liččii oskom, ete tot ličij sunnuid máhđulâš

Kaisla Suominen já Emma Saari lává čáállám tiivtâid jo muáddi ive äigin. Sunnuu eenikielâ máttáátteijee movtijdittiđ kyvetis čäälliđ ohtâsii tihtâkirje.

Emma Saari já Kaisla Suominen lává eidu peessâm Aanaar vuáđuškoovlâst. Govva: Sáárákáisá Seurujärvi / Yle
Návt Saari já Suominen muštâlává tiivtâi čälimist já kost suoi uážžuv inspiraatio.

Tihtâkirje čáállim sáttá leđe maaŋgâ nuorâ syeligâs tuáivu, mut Kaisla SuomisânEmma Saaren tot ij pááccám tuše tuáivun. Suoi lává čáállám ohtâsii tihtâkirje Leggistâm soroidân lyeniliitân – Tiivtah tobdoin.

– Mun jiem lah kuássin smiettâm, ete tot ličij ubâ máhđulâš. Kirje rähtim oroi hirmâd vaigâdin, ete tom ij pyevti rähtiđ olmooš kote lii vuáđuškoovlâst, Suominen muštâl suu jurduin.

Tihtâčällee kyevtis lává eidu peessâm Aanaar vuáđuškoovlâst, já čohčuv suoi algâttává uđđâ eellimpaje luvâttuvvâst.

Suominen já Saari lává čáállám tiivtâid jo muádi ive äigin. Eenikielâ tijmeest lâi pargopittán čäälliđ tiivtâid, já máttáátteijee olâttui ennuv ko suoi lijkkuin čäälliđ taid. Máttáátteijee iävtuttij čuávuvâžžân nuorâid, ete jis suoi ráhtáččáin ohtâsii kirje.

Saari já Suominen lává čáállám algâalgâlijd tiivtâid suomâkielân já jurgâlâm taid talle anarâškielân. Suoi mainâstává, ete mohnii tiivtah tuáimih jiešalnees pyerebeht anarâškielân ko algâalgâlii kielân.

Suomisest já Saarest ličij tuáivu, ete tiivtâkirje puávtáččii kuásnii almostittiđ olmâ kirje háámán. Govva: Sáárákáisá Seurujärvi / Yle

Tiivtah kieđâvuššeh kieŋâlis tobdoid: soro, vaje, ilo já moive

Tiivtah, maid Kaisla Suominen já Emma Saari lává čáállám, kieđávušeh eellimtoske já tom eres oosijd. Kirje lii juohhum jieškote-uvlágán tobdoi mield: soro, vaje, moive já ilo. Tiivtah moh kieđâvušeh ilo, láá Suomisâ mield mielâkiddiiviih. Suoi lává kiävttám ennuv čapis huumor tiivtâin.

– Tobbeen láá ennuv tagareh kieŋâlis fáádáh, mut muoi tuše povvusteen taid, Suominen muštâl.

Ko suoi lává čáállám sunnuu kieŋâlis tobdoin já jurduin, te tiivtah láá sunnuid hirmâd persovnliih. Sunnust lii lamaš uccâ palo čäälliđ jieijâs persovnlijd jurduid ulmuid luuhâmnáál.

– Munjin aainâs-uv lii lamaš hirmâd vaigâd čäälliđ, ko ulmuuh šaddeh uáiniđ taid muu tiivtâid, Emma Saari čielgee.

Tiivtâin lii kevttum ennuv kovekielâ, já lohhee puáhtá tulkkuđ taid maht haalijd.

– Lohhee ij veltihánnáá äälgi jurdâččiđ, ete “Hmm Kaislast já Emmast láá tágáreh jurduuh!”, mut sun álgá smiettâđ suu jieijâs eellim, já ete toh teevstah láá identifisistojeijeeh/ samaistuttavia, Suominen muštâl.

Kyevtis lává jieijah ráhtám kiirjijd kieđâin, já tot lii lamaš korrâ pargo. Sunnust ličij tuáivu, ete kirje almostittuuččij kuásnii virgálâvt, tast ličij olmâ kirje häämi já tot puáđáččij vyebdimnáál.

Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.

Ođđasamosat