Njuike sisdoaluide

Ko leđđeemááccuh turdo, te olmâ putestemkoonstâ kavnâm sáttá leđe vaigâd – Niina Aikio-Siltala lii keččâlâm maaŋgâid koonstâid

Leđđeemááccuh putestem sáttá leđe váigâd, mut koonstah putestem várás láá ennuv.

Niina já Elle-Máárjá Aikio-Siltala mááccuheh láá šoddâm tuolvâsin, mut tuše nubbe putásmij olmanáál. Govva: Sáárákáisá Seurijärvi / Yle

Maaŋgâid iiviijd tassaaš Niina Aikio-Siltata vielgis leđđeemááccuh šoodâi tuolvâsin, ko tot turdoi suklaain. Mááccuh lii sunjin tergâd, ko tot lii suu pajeuáppee- sehe hejâmááccuh.

Aikio-Siltala lii iivij äigin keččâlâm putestiđ suklaaturde meddâl. Tom ij veltihánnáá innig uáini, jis ij tieđe maid ocá. Sun ij lah kuittâg vala tuđâvâš mááccuh tilán.

Sun lii keččâlâm putestiđ turde Marseille-saibáin, muottuin já tuálvum mááccuh olgos piäiváápááštun.

– Muu mielâst saibâ vaaldij puoh enâmustáá tom turde meddâl já jis lii hiäjub čuovâst te tom turde ij uáini, mut olgon talle tom uáiná, Aikio Siltala čielgee.

Sun ij lahgin viiššâm kevttiđ mááccuh turde tiet.

Leđđeemááccuh putestem sáttá leđe váigâd, mut koonstah putestem várás láá ennuv. Niina Aikio-Siltala já Ella Sarre muštâlává ääšist.

Lii pyeri tiettiđ mááccuh materiaal ovdil ko tom pasa

Tuájár Ella Sarre rävvee, ete vistig ferttee ain tiettiđ, mon kággást mááccuh lii rahtum, já putestiđ tom ravvui mield. Meiddei lii pyeri tiettiđ mast turde lii puáttám.

Sarrest lii lamaš lukko fáárust, sust ij lah kuássin mááccuh šoddâm nuuvt tuolvâsin, ete tom ij finniiččii putesin muottust.

– Jiem lah nuuvt tuolvâm mááccuh kuássin finnim, lam tuše muottust šluvgâm, Sarre maainâst.

Veikkâ sust ij lah kuássin tábáhtum mááccuhtäpitorme, te Ella Sarre muštá, ete suu uárbimpeeli lii kuásnii poossâm leđđeemááccuh posâldâttâmmašinist.

– Sun keevtij ullopoossâm ohjelm, já mááccuh killái tom pyereest, Sarre maainâst.

Posâlemirâttâs Rovaniemen keskuspesula Oy muštâl, ete kemiallâš poossâm lii vises vyehi finniđ mááccuh putesin. Kuittâg jis pihtâsijn ij lah poossâmraavâ, te poossâm loppâpuáđus lii äššigâs ovdâsvástádâsâst.

Kemiallâš poossâm lii Siltala majemuš konstâ

Niina Aikio-Siltala perrust tábáhtui oppeet mááccuhtäpitorme váhá äigi tassaaš. Suu nieidâ lâi čokkám enâmist já vahâgist komettâm jieŋâmuálujuhâmâš jieijâs oolâ.

– Luhhoost tot käägis lii mottoom saatiinkäägis, te tom puovtij poossâđ posâlâddâmmašinist, Aikio-Siltala muštâl.

Leđđeemáccuhist sun lii koijâdâllâm jyehi nube ulmust, jis kiiniij tiäđáččii koonstâ, maht sun vijmâg finniiččij mááccuh putesin.

Sun lii smiettâm, ete majemuš konstâ, maht mááccuh finnee putesin, lii tuálvuđ tom Ruávinjaargân kemiallâš posâlâmsajan. Teikkâ ferttee jieš máttááttâllâđ kuárruđ máccuhijd, te ain tiätá, main materiaalijn toh láá rahtum.

Kuldâl lase anarâš saavâid tääbbin.