Njuike sisdoaluide

Suvi West ráhkadii Eatnameamet-filmma badjelmearálaš materiálain oanehisfilmmaid: "Ii leat riekta doallat materiála garradiskkain, dan ferte máhcahit"

Suvi West oanehisfilbmaráidu Sámi AssimiNation čájehuvvo Ohcejoga ealligovvateáhter Davvenásttis borgemánu 12. beaivvi.

Suvi West ovttas guimmiinis Anssi Kömiin leaba ráhkadan gávcci oanehis filmmaža Eatnameamet-filmma badjelmearálaš materiálain. Govva: Vesa Toppari / Yle
Guldal dá maid Suvi West muitala ođđa oanehisfilbmaráiddu birra. Doaimmaheaddji Anni-Saara Paltto jearahallá.

Bagadalli Suvi West ođđa oanehisfilbmaráidu Sámi AssimiNation oažžu vuosttaš eahkeda dán vahku bearjadaga Ohcejogas.

West ovttas guimmiinis Anssi Kömiin leaba ráhkadan gávcci oanehis filmmaža Eatnameamet-filmma badjelmearálaš materiálain.

– Mishan lei hui olu materiála, de mii smiehtaimet, ahte ii leat riekta doallat dán materiála garradiskkain, ahte mii fertet mo nu láhkai máhcahit, muitala West.

Oanehisfilmmat sisttisdollet iešguđetlágan fáttaid, mat čiekŋudit jagis 2021 almmustuvvan Eatnameamet-dokumeantafilmma temáide ja olbmuide.

– Muhtun filmmažat leat portreahtat ja muhtumat fas gieđahallet muhtin dihto fáttá, dego sámi siidda hálddašanmálle dahje oktasaš traumaid. Dat šaddá hui gelddolaš oaidnit, ahte mo olbmot váldet dán vuostá ja boahtágo giige, smiehtada West.

Oanehisfilmmaid vuođđun jurdda ehtalašvuođas

Jurdda oanehisfilmmaid ráhkadeapmái ja materiálaid máhcaheapmái vulggii das, go West gárvii iežas magisttarbarggu. Son guorahalai vugiid ráhkadit sámi filmmaid ja maiddái ehtalašvuođa, ahte mo sámiid birra leat ráhkadan filmmaid ovdal.

West čilge, ahte Eatnameamet-filmma govvedettiin olbmot adde hui olu iežaset áiggi, vaikko ledje hoahpuid siste.

– De mus bođii dakkár dovdu, ahte mun in sáhte doaibmat seamma láhkai, go muhtun olggo beale filbmadahkkit, geat beare bohtet ja goaridit, váldet ja eai atte maidege ruovttoluotta. De dat orui, ahte dat lea measta dego bággu máhcahit dan materiála, muitala West.

Oanehisfilmmaid West guovttos Kömiin leaba bargan badjelmearálaš bargun iežaska áiggis ja nuvttá. Hui hárve filbmamáilmmis dokumeantafilmmas ráhkaduvvojit vel oanehisfilmmažat, dadjá West.

– Don fertet ráhkadit ja govvet dan ráiddu áibbas eará láhkai go filmma. Lea hui váttis sihke teknihkalaččat ja dáiddalaččat ráhkadit filbmamateriálas fáhkka tv-ráiddu. Nubbi lea fas dat ruhtadeapmi, ahte gii vuolgá dasto ruhtadit. Dat leage várra okta sivva, manne filbmadahkkit eai nagot dan dahkat. Inge dieđe nagodango mun nuppes dákkára dahkatge, smiehtada West.

Ii vel diehtu, gos ja goas filmmaid beassá oaidnit čuovvovaččat

Suvi West oanehisfilbmaráidu Sámi AssimiNation čájehuvvo Ohcejoga ealligovvateáhter Davvenásttis bearjadaga borgemánu 12. beaivve diibmu 18. Filbmačájáhus lea nuvttá.

Bagadalli ii vel vuos dieđe, ahte gos filmmaid beassá čuovvovaš háve oaidnit. Jáhkkimis filmmažat leat goit oaidnimis boahttevaš Skábmagovain. Ovdal dan filbmadahkki goit sávvá gávdnat eará vejolašvuođaid čájehit oanehisfilmmaid sámeálbmogii.

– Gal dat lea leamašan jurddan, ahte sámiide vuosttamužžan, ahte sámit besset oaidnit. Sávvamis dat dáhpáhuvvá, ahte olbmot besset maid eará guovlluin oaidnit nu mo Vuohčus, Eanodagas, Anáris ja Gáregasnjárggas, muhto dasa dárbbašuvvojit dalle searvvit dahje eará ordnejeaddjit, mat dalle daid ordnejit, dadjá bagadalli Suvi West.

Beaivvi ságaid ja Yle Ođđasiid Sámis sáhtát maid guldalit Yle Areenas.