Njuike sisdoaluide

Kuvddâl jiõn: “Peʹccelvuõtt, rääʹǩǩesvuõtt, jõõskâsvuõtt, rämm, puk tobddmõõžž pueʹtte” – koumm vuäʹmm sääʹmpokoineeʹǩǩ ruõʹǩǩeš Njeäʹllmest

Vuõssaarǥ Njeäʹllem ortodookslaž ruõkkâmsâjja ruõʹǩǩeš kooum sääʹmpokoineeʹǩǩ paaʒʒtõõzzid, kook äigga nääʹllbiologia di -tuʹtǩǩummši diõtt lie viiggum.

Hanna-Maaria Kiprianoff da Tauno Haltta luõʹštte ǩiõmrdõõzz ääuʹd ool. Govva: Janica Gauriloff / Yle

Vuõssaarǥ kooum sääʹmpokoineeʹǩǩ paaʒʒtõõzzid ruõʹǩǩeš blouslõvvum maddu Njeäʹllem ortodookslaž ruõkkâmsâjja.

Tän ruõkkâmpoodd plaaneemjooukâst leʹjje mieʹldd Hanna-Maaria Kiprianoff da Tauno Haltta. Oʹđđest ruõkkmõõžž mâŋŋa Kiprianoff leäi sääʹntem.

– Kâʹl tõt leäi… peʹccel, rääʹǩǩesvuõtt, jõõskâsvuõtt, rämm, puk tobddmõõžž pueʹtte täʹst tän peeiʹv ääiʹj. Leäm leklvaž, što vueiʹnnem da pieʹssem mieʹldd, Kiprianoff maainast.

Ceerkav ruõkkâmpoodd mâŋŋa oummu jueʹtǩǩe mainstummuž Njeäʹllem kruuggpõõrtâst. Oummu pieʹsse vaajted jurddjid kaaʹffkoopp peällsest. Täʹst kuâsttji Kiprianooff miõlâst õhtt tääʹrǩmõs aaʹššin.

– Teʹl ǥu mij tueʹjjeep aaʹššid õõutâst, de nuʹt mij kâʹl piʹrǧǧeep da meeʹst lij šiõǥǥ jieʹlled õõutâst.

Kiprianoff jordd, što oummu leʹčče haaʹlääm pueʹtted võl jeänab, jõs tät ij leʹčče leämmaž vuõssaarǥ. Tuâj lie älggam, da oummu lie tuâjast.

Hanna-Maaria Kiprianoff rämmaš, ǥu ruõkkâmpodd leäi mijnallšem.

Čeʹvetjäuʹrrneǩ Leena Wessliin miõlâst še tät leäi tääʹrǩes äʹšš da suʹnne leäi vääžnai piâssâd mieʹldd. Puk oummu jie ni teâttam nääiʹt vuäʹmm aaʹššid.

– Ǥu mon kuʹllem, što tiiʹǩ peäss, nuʹt tâʹlles smiõʹttem, što haaʹlääm pueʹtted, Wesslin mušttal.

Wesslin leäi mieʹldd pâi Njeäʹllem ruõkkâmpooddâst, ǥu tät leäi suʹnne vääžnmõs.

Leena Wessliiʹne leäi tääʹrǩes äʹšš piâssâd seuʹrrjed Njeäʹllem oʹđđest ruõkkmõõžž.

Aanrest, Uccjooǥǥâst da Njeäʹllmest leʹjje Tauno Haltta miõlâst mooččâs da lääʹđes oʹđđest ruõkkmõõžž.

– Lij strääšnai, što lie riõʹvvjam pokoiniiʹǩǩi paaʒʒtõõzzid. Tuäiv mieʹldd sij vuåǯǯu ååʹn vuâŋŋad rääuhast, Haltta tuâtt.

Tauno Haltta leäi mieʹldd puk kooum oʹđđest ruõkkmõõžžâst. Son leäi ǩiõččmen Aanrest, Uʹccjooǥǥâst da Njeäʹllmest mooččâs da lääʹđes šõddmõõzzid.
Riistâst lij sǩiâŋkkân vuåǯǯum kaavâs. Govva: Sara Kelemeny / Yle

Pokoiniiʹǩǩi paaʒʒtõõzzid lie 1930-lååǥǥast kuäivvam

Njeäʹllem äuʹddriist raʹjje Ahti Vuoti da Lati Feodoroff. Riistâst lij sǩiâŋkkân vuåǯǯum kaavâs.

Kooum sääʹmpokoineeʹǩǩ paaʒʒtõõzz lie valddum jeeʹres paaiʹǩin mõõntum Peäccam vuuʹdest nääʹllbiologia di -tuʹtǩǩummši diõtt 1930-lååǥǥast.

Õhtt täin pokoiniiʹǩǩin lij kuåivvum Peäccam Pommaivuõnâst da nuʹbb Paaččjooǥǥ Kuʹǩesjääuʹr Meʹnekõs-siidâst. Õhtt seeʹst lij käunnʼjam Paaččjooǥǥ čäccõõzzâst.