Njuike sisdoaluide

Skábmagovat-tipsa nummár 3: Sámit nálledutkamušain 1930-logu Ruoŧas

Skábmagovaid buvttadeaddji Ánne Kirste Aikio tipsii guldaleaddjiid gaskavahku dokumeantafilmmas, mii muitala nálledutki, professor Herman Lundborgis, guhte jođihii máilmmi vuosttas rássa- dahje nállebiologalaš dutkanlágádusa Uppsalas jagiin 1922–1935. Son mihtidii ja govvii maid sámiid Davvi-Ruoŧas.

Dokumeanta Hur gör man för att rädda ett folk? – Mo gáddjut olles álbmoga? muitala professor, nálledutki Herman Lundborg barggus, go son geahččalii seailluhit ruoŧŧelaš náli buhtisin "fuonet" ávdnasiin, dego sámiin. Govva: SVT

Eamiálbmogiid filbmafestivála Skábmagovat lahkona. Beakkán filbmafestivála álgá dán vahku duorastaga jo 17. háve Anáris.

Festivála buvttadeaddji Ánne Kirste Aikio cavgila dán vahkus Yle Sámi Buorre iđit Sápmi -sáddagiin (juohke beaivve diibmu 8.30 ođđasiid maŋŋá) guldaleaddjiid das, maid erenoamažit gánneha fitnat geahččamin ja mii eará dáhpáhuvvá Skábmagovaid oktavuođas dán jagi.

Gaskavahku tipsa: "Mo gáddjut olles álbmoga?"

Nálledutki, professor Herman Lundborg mihtidanvugiin válde málle maid 1930-logu Duiskkas. Govva: Skábmagovat

Hur gör man för att rädda ett folk? – Mo gáddjut olles álbmoga? lea jagis 2014 buvttaduvvon dokumeantafilbma, man lea bagadallan Maja Hagerman. Filmmas gullo Frode Fjellheim ja Ulla Pirttijärvi-Länsman musihkka.

Čájánas filmmas Hur man gör för att rädda ett folk SVT-siidduin (siirryt toiseen palveluun)

Professor Herman Lundborg jođihii máilmmi vuosttas rássa- dahje nállebiologalaš dutkanlágádusa Uppsalas jagiin 1922–1935. Govva: SVT

"Dát lea hui beroštahtti, go historjjá lea buorre dovdat. Dieđusge dat bajilčálla jo čujuha dan temái, mii lei dalle, go nálledutkit ledje fámus: Mo gáddjut Ruoŧa álbmoga vai dan várra seailu buhtisin. Ulbmil lei, ahte eai fal seahkanivčče vuolitarvosaš sápmelaččaide, ja mii vel vearrát, suopmelaččaide. "

"Dan dokumentárafilmmas čuvvot professor Herman Lundborg ja jearahallet maid dutkojuvvon sámiid maŋisboahttiid. Lundborg jođihii san stuorimus nálledutkaninstituhta Ruoŧas ja son čađahii moanaid mátkkiid Davvi-Ruŧŧii. Dat mii doppe dáhpáhuvai lea várra máŋgasiidda oahpis, ovdamearkka dihte Áillohačča girjjis leat oaidnán daid govaid. Eat oba daid vearrámus govaid, go daid ii sáhte oba almmolaččat čájehitge. Olbmothan leat govviduvvon álásin, sii leat mihttiduvvon ja nu ain."

"Mo dat vejolaš, dieđusge boahtá otná beaivve olbmos millii. Pohjolan Sanomat artihkkalis muitaluvvo, ahte dát Lundborg lei hirbmat allaárvosaš olmmoš. Ovdamearkka dihte báhpat válde buriin mielain davás su vuostá. Go oahpaheaddjit ja báhpat ožžo sápmelaččaid luohttamuša beallái, nu mihttideapmi ja govvideapmi álggii."

"Dán filmmas lea gažaldat olmmošárvvus ja dat lea hui dehalaš muitit, ahte dát ii dáhpáhuvvan dušše Ruoŧas. Lundborg barggut ledje málles ja ovdamearkan earet eará natsi-Duiskkii. Sullasaš doaimmat ledje buot Davviriikkain. Dat mii lei dan Lundborgis, vel miellagiddevaš, nu vaikke su anii sámiid fuonet olmmošjoavkun, nu son gávnnai loahpaloahpas sámi nieidda, gii lei mealgat nuorat go son ja dohppestii su vel fárrui. Gal daid olbmuid etihkka ja logihkka leamašan miellagiddevaš."

Mo gáddjut olles álbmoga? -filmmas jearahallet maid dutkojuvvon sámiid maŋisboahttiid. Govva: SVT

"Filbmadahkki lea doaimmaheaddji ja lea vudjon hui čiekŋalit dán fáddái. Son lea gieskat čállán ovdamearkka dihte ruoŧŧademokráhtain ja sishan leat vehá seammalágan jurdagat, go muhtin radikalaseamos vuođđosuopmelaččain Suomas. Ahte Suopma dušše suopmelaččaide, ii earáide. Ruoŧas lea oalle garra digáštallan dál, ahte mii lea rivttes kultuvra, mo Ruoŧa eakti kultuvrra seailluhit."

Hur man gör för att rädda folk -filmma beassá oaidnit Sápmi IV: Olbmo árvu -čájáhusas bearjadaga 23.1.2015 diibmu 17.00 Sajosis.

Go speadjalgovva gielista -filbma muitala sámi transolbmos, guhte lea hálidan molsut iežas sohkabeali. Govva: Skábmagovat

Dán čájáhusa nubbi filbma, Når speilbildet lyver dahje Go speadjalgovva gielista, muitala sámi transolbmos, guhte lea hálidan molsut iežas sohkabeali.

Filmmas čuvvot Chris Nikolas, gii riegádii bárdnin nieidda gorudii ja gohčoduvvui ovdal Kinen. Sohkabeali molsun lea mátki, mii nuppástuhtá su bissovaččat. Lagamuš olbmuide ja sámi servošii áššii ii leat áibba seamma oktageardán.

Skábmagovaid olles prográmma gávdno festiválaneahttasiiddus (siirryt toiseen palveluun). Prográmmagihppagiid sáhttá viežžat nuvttá sihke Sajosis ja Siiddas. Olles prográmma gávdno maiddái gaskavahku almmustuvvi Inarilainen-aviissas.