Dán jagi sámediggeválggain leat oktiibuot 36 evttohasa.
Evttohasaid virggálaš ruoktogielddat eai leat almmustahttojuvvon, muhto Yle Sámi dálá dieđuid mielde evttohassan livčče Ohcejogas 8 olbmo, Anáris 14 olbmo, Eanodagas 6 olbmo ja Soađegilis dušše 2 olbmo sihke sámeguovllu olggobealde 6 olbmo. Válgalávdegoddi nanne dieđuid ruoktogielddain maŋŋelis oktan evttohasnummiriiguin.
Mannan válggain evttohasmearri ja báikejuohku ledje Ohcejohka 9 evttohasa ja 6 áirasa, Anár 17 evttohasa ja 8 áirasa, Eanodat 5 evttohasa ja 3 áirasa, Soađegilli 5 evttohasa ja 3 áirasa ja sámeguovllu olggobealde 4 evttohasa ja 1 áirras.
Veardádallama gielddaid gaskas dahká váddásin dat, ahte ovdamearkka dihte miehtá Suoma leat evttohasat, geain leat ohcejohkalaš máttut.
Oanehis dieđut evttohasain
Aikio Niilo Arvo Johannes **orru Espoos, muhto son lea álgoálggus Anáris eret. Aikio lea ealáhatolmmoš ja lei ovdamearkka dihte ovddit gielddaválggain RÁB evttohassan Espoos. Son lea bargan Telia Soneras. Ođđa evttohas ovddit valggaid ektui, muhto leamašan evttohassan 2007.
Aikio Jouni (Veikko Jouni Johannes)** lea ođđa evttohas, gean dovdat maid namain Haikonen. Son orru Anáris. Guolasteaddji ja badjeolmmoš. Hállá anarašgiela ja davvisámegiela.
Avaskari Anu Aino-Sisko Maarit** lea gárrenávnnasbargi ja sosionoma. Son leamašan sámedikki lahttu golbma baji ja maid stivrras guokte baji. Jagiid 2012–2015 son leamašan sámedikki lahttu ja aktiivvalaš sámedikki dán baji politihkalaš linjá kritihkar. Son lea Anára gieldda váldostivrra ságadoalli (Olgešbellodat Kokoomus) ja Anarâšah-searvvi ságadoalli. Son boahtá bearražis, mas lea guhkes historjjá váikkuheamis, daningo su áddjá lei dolin Anár njunužin. Anu Avaskari vázzii anárašgiela skuvlejumi Sámi oahpahusguovddážis jahki dassái.
Feodoroff Veikko Armas** lea nuortalaččaid ovddeš ovdaolmmoš, badjeolmmoš ja fitnodatdoalli Čeavetjávrris. Ođđa evttohas ja vuosttas háve sámedikki válggain. Dáhpii ovdaolbmo válgga sullii jahki dassái moattin jienain Tanja Sanilai. Váidán áššis ovttas guovttin earáin halddahusriektai ja alimus hálddahusriektái. Sámásta.
Guttorm Aslak Aimo **lea dikšunsuorggi olmmoš ja son orru Eanodagas.Son lea goittotge eret Bárššis, Ohcejogas. Ođđa evttohas. Sámásta.
Hetta Jouko Iisakki** lea badjeolmmoš Vuohčus. Sámedikki lahttu 2012–2015. Sihkkaris sámedikki lahttu 2016–2019, daningo Soađegili gielddas leat dušše guokte evttohasa, muhto golbma sihkkaris saji gieldaeari mielde.
Holmberg Aslak Niilonpoika **lea oahpaheaddji Njuorggámis. Aktiivvalaš nuoraid ja eamiálbmotpolitihkas. Suoma Sámi Nuorat -searvvi várreságadoalli ja Sámedikki nuoraidráđi lahttu. Ođđa evttohas. Sámásta.
Juuso Per-Oula **lea badjeolmmoš Giehtaruohttasis. Giehtaruohttasa bálgosa stivrra lahttu, Suoma Boazosámit -searvvi ságadoalli ja Eanodaga gieldda váldostivrra várrelahttu. Ođđa evttohas. Sámásta. Per Oula Juuso ja Ulla Magga leaba dáid válggaid áidna párragoddi.
Juuso Tuomas Aslak** bargá eamiálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš Gáldus Guovdageainnus, muhto lea Giehtaruohttasis eret. Guhká leamašan mielde sámepolitihkas ja maŋimuš jagiid maid riikkadási politihkas ja evttohassan ovdamearkka gieldda- ja riikkabeaiválggain RÁB listtus. Aktiivvalaš eamiálbmotpolitihkas gitta Ovttastuvvan Našuvnnain. Sámedikki várrelahttu. Sámásta.
Jääskö Neeta Inari **lea studeanta ja duojár. Aktiivvalaš nuoraid politihkas. Suoma Sámi Nuorat -searvvi ráđđeaddi ja okta riikkabeaiválggaid ovddas giđđat lágiduvvon ILO 169 -miellačájáhusa njunnožiin. Ođđa evttohas. Hállá sihke anáraš- ja davvisámegiela.
Kelahaara Mirka Onerva** lea sosionoma ja lagašdivššár. Son orru Roavenjárggas, muhto lea eret Ohcejogas. Leamašan evttohassan Roavenjárgga gielddaválggain Ruonáid listtus. Aktiivvalaš Mii-searvvis. Ođđa evttohas. Sámásta.
Keskitalo Pigga Päivi Kristiina** lea nákkáhallan doavttir, doseanta Helssega Universitehtas ja veahkkeprofessor Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Čállán máŋga diehtogirjji. Son orru Eanodagas, muhto lea eret Ohcejogas. Ođđa evttohas. Sámásta.
Kustula Kirsti Maarit** gullá evttohasjovkui, man lahttut eai leat leamašan nu olu ovdan Sámi medias. Son orru Avvila Tolosis, muhto su máttut leat boazobearrašis Gápmasis, Anáris. Tolosa gilisearvvi ságadoalli. Ođđa evttohas. Vázzán SOG davvisámegiela skuvlejumi moadde jagi dassái.
Kyrö Kari (Martti Kari Johannes)** lea anárlaš váikkuheaddji, guhte lea mielde earet eará valáštallandoaimmain Inarin Yritys -searvvi bokte ja servodateallimis ja politihkas earet eará Inarinmaan lapinkylä-searvvija guolastanguovlluid ja -gottiid bokte. Alimus hálddahusriekti dohkkehii su sápmelažžan jagis 2011. Ođđa evttohas.
Lallukka Carita (Taru Carita)** gullá evttohasjovkui, man lahttut eai leat leamašan nu olu ovdan Sámi medias. Son orru Roavenjárggas, muhto su máttut leat Njuorggámis, Ohcejogas. Virgeolmmoš birassuorggis. Ođđa evttohas. Ii diehtu sámástago.
Lumisalmi Erkki Leo **lea ealáhatolmmoš Hämeenlinnas, muhto son lea eret Njellimis, Anáris. Son ii lean evttohassan ovddit válggain, muhto čohkkai stivrras ovdamearkka dihte sámedikkis 2008–2011. Bargan eallinbarggus mátkekántorin Anáris. Sámásta.
Länsman Asko Tapani **lea badjeolmmoš ja fitnodatdoalli Ohcejogas. Sámedikki stivra lahttu. Bálgosiid ovttastusa stivrras sámedikki ovddasteaddjin. Sámásta.
Länsman Ásllat Ovlla (Aslak Uula)** lea studeanta. Son lea eret ja orru Anáris. Studere dál servodatdiehtagiid, muhto lea ovdal studeren časkadansuorggis. Suoma Sámi Nuorat -searvvi stivrra várrelahttu. Ođđa evttohas. Sámásta.
Magga Ulla-Maarit (Ellen Ulla-Maarit)** lea luohkáoahpaheaddji, buohccedivššár ja sámedikki nubbi várreságadoalli Eanodagas. Mielde Suoma Boazosámit -searvvis. Sámásta. Ulla Magga ja Per Oula Juuso leaba dáid válggaid áidna párragoddi.
Magga-Vars Petra Biret (Petra Biritta Katariina) **lea sámedikki mánáidkulturguovddáža doaimmajođiheaddji ja sámedikki stivrra lahttu Vuohčus. Juoigi. Son lea Sámi Duodji -searvvi ságadoalli ja Sámi árvvut -searvvi stivrra lahttu. Sámásta.
Morottaja Pentti Antero** gullá evttohasjovkui, man lahttut eai leat leamašan nu olu ovdan Sámi medias. Orru Ohcejogas, lea Njellimis eret. Lei evttohassan jagis 2007. Mielde Guovddášbellodaga Ohcejoga biireorganisašuvnnas ja leamašan ovdamearkka dihte Ohcejoga gielddaválggain evttohassan Guovddáža listtus. Várrelahttu sámedikki sosiála- ja dearvvasvuođa lávdegottis guokte mannan válgabaji. Ádde davvisámegiela ja anárašgiela.
Nuorgam Anne (Mirva Anne Marjatta)** lea vuoigatvuođadiehtagiid magisttar, dutki ja Sámiráđi olmmošvuoigatvuohtaossodaga jođiheaddji Ohcejogas. Aktiivvalaš eamiálbmotpolitihkas ja Suoma Sámiid Guovddášsearvi SSG:s. Sámedikki lahttu ja guhkesáigásaš sámepolitihkar. Sámásta.
Paltto Heikki Yrjänä** lea badjeolmmoš ja fitnodatdoalli. Sámedikki vuosttas várreságadoalli. Mielde Anára Sámi Searvvis. Sámásta.
Pekkala Pekka Tapani **lea ealáhatolmmoš ja sámedikki várrelahttu Avvilis. Anára searvegotti girkoráđi lahttu.
Pieski Pentti Ilmari** lea sámegiel dieđiheaddji Meahciráđđehusas, fitnodatdoalli ja freelancer-doaimmaheaddji. Son orru Helssegis, muhto lea eret Fierranjogas, Ohcejogas. Son lea City-Sámit-searvvi ságadoalli. Leamašan evttohassan jagis 1999. Sámásta.
Porsanger Veikko Antero** lea fitnodatdoalli, Ohcejoga gielddaráđđehus ságadoalli 2013–2014 (Guovddášbellodat) ja sámedikki lahttu. Sámásta.
Saijets Janne (Jan)** lea teknihka doavttir ja dutki VTT:s. Son orru Tamperes, muhto su máttut leat Áŋŋelis, Anáris. Son lei ovddit válggain evttohassan ja áirasin 2008–2011. Sámásta.
Sanila Tanja** lea nuortalaččaid ovdaolmmoš, dáidagiid magisttar, fitnodatdoalli ja badjeolmmoš Čeavetjárvvis. Anára gielddaráđđehusa lahttu (Olgešbellodat Kokoomus). Ođđa evttohas. Ii sámás almmolašvuođas.
Sanila-Aikio Tiina** lea sámedikki ságadoalli ja nuortalašgiela oahpaheaddji Anáris. Hállá sihke nuortalašgiela ja davvisámegiela.
Sara Saara Magreta lea oahpaheaddji ja badjeolmmoš Lismmás, Anáris. Šattai riikaviidosaččat dovddusin Yle A-studio-tv-prográmma bokte, mas son gáibidii mátketelefonoktavuođaid Lismmái. Lei ovddit válggain evttohassan. Sámásta.
Sujala Antti Tapani** lea fitnodatdoalli Ohcejogas. Sámedikki várrelahttu ja Ohcejoga gielddastivrra lahttu (Olgešbellodat Kokoomus). Ii láve sámástit almmolašvuođas.
Tapiola Eila Magga** lea luohkáoahpaheaddji ja studeanta Ohcejogas. Ođđa evttohas. Su áhčči Ilmari Tapiola lea sámedikki stivrra lahttu, muhto ii leat šat evttohassan. Eila Tapiola hállá sihte davvisámegiela ja nuortalašgiela.
Tapiola Nilla Samuli** lea oahpaheaddji ja fitnodatdoalli Ohcejogas. Leamašan sámedikki lahttu jagi 2004 rájes. Deanuleagi fitnodatdoallit -searvvi ságadoalli. Sámásta.
Valkeapää Nihkolas (Johan Nihkolas)** lea doavttirstudeanta ja badjeolmmoš Giehtaruohttasis Eanodagas. Sámedikki lahttu. Sámásta.
Valkeapää Sámmol (Henrik Samuel) **lea garraduoji oahpaheaddji Sámi oahpahusguovddážis. Son orru Anáris, muhto lea eret Eanodagas. Ođđa evttohas. Sámásta.
Valle Pentti Viljo Heikki **lea ealáhatolmmoš, badjeolmmoš, guolasteaddji ja huksejeaddji Bárttehis, Anáris. Leamašan mielde gielddapolitihkas. Son lea sámedikki lahttu.
Sámediggeválggaide sáddejuvvojedje 38 evttohasohcamuša. Guokte ohcci eaba lean gelbbolaččat válggaide.
Válgalávdegoddi almmustahtá evttohasaid ruoktogielddaid maŋŋelis.
Sámediggái válljejuvvojit 21 áirasa ja 4 várreáirasa. Sámeguovllu njeallje gielddas válljejuvvojit unnimustá golbma áirasa iešguđet gielddas. Dan lassin válljejuvvojit ovcci eanemusat jienaid ožžon evttohasa miehtá Suoma.
Válggat leat 7.9.–4.10.2015.
Ođas dievasmahttojuvvo duorastaga áigge. Váidalahtti dieđuin sáhttet leat váilevašvuođat ja meattáhusat, daningo dieđut leat čohkkejuvvon gaskavahku eahkes ja duorastaga iđđes. Mii váldit dievasmahttimiid vuostá.
Studioságastallama evttohaslisttu birra sáhtta guldalit Buorre iđit Sápmi -sáddagis Yle Areenas.