Sápmi |

Aanaar päikkinoomah tuođâšteh anarâš suuvâi enâmijd

Taarna Valtonen lii čohčâmáánust álgám kuulmâihásâš Suomâ akademia ruttâdâm proojekt Aanaar päikkinoomâin. "Maaŋgâkielâlii Aanaar päikkinoomah" -projektist sun totká Ilmari Mattus nuurrâm 18 000 päikkinommâd.

Jietna: Taarna Valtonen
Jietna

Aanaarjävri lii ain lamaš kulttuurij já kielâi kontaktkuávlu. Tondiet kontaktijd čäittee noomah láá ennuv. Valtonen haalijd rähtiđ tavlustuv teikâ tiätuvuáđu, mast liččii Aanaar päikkinoomah Aanaar puoh kielâiguin. Eromâšávt anarâškielâlijd noomâid sun haalijd analysistiđ kielâtieđâlávt täärhibeht.

Päikkinoomâi historjá já kevttim

Taarna Valtonen tutkâmpargo lii enâmustáá tiättur paaldâst čokkám, mut proojekt loopâst, ive 2020 lii ulmen orniđ päikkinommâseminaar Anarist. Toos lasseen Valtonen áigu čäälliđ táválii ulmui várás päikkinommâtotkee hundârušmijd, main sun leehâst kuávdáš päikkinoomâi historjá já kevttim. Čuávuváá Anarâš-loostân sun lii jo čáállám čalluu, mii kuorâttâl Aanaar-noomâ. Čalluuh almostuveh meiddei suomâkielâlii blogist.

Sunjin uážžu iävtuttiđ mielâkiddiivijd noomâid, main sun puávtáččij čäälliđ. Puoh noomâin sun ij kuittâg taarbâs čäälliđ. Ovdâmerkkân Suáhivääri-sääni merkkâšume lii čielgâs analyysttáá-uv. Valtonen áigu čäälliđ nommâartikkâlijd neelji kielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân, orjâlâškielân já suomâkielân.

Tiäđuid Valtonen kávná puárrásub totkei čalluin, päikkinommâsänikiirjijn já tiätuvuáđuin. Sun verdid láá-uv sulâstittee noomah já kuorâttâl puávtáččij-uv noomâst ettâđ maidnii kielâhistorjálávt. Ovdâmerkkân Päärtih-noomâ loppâpustuveh -ih pieijih noomâ tiätu nommâkategorian, mast suomâkielâst lii -kko teikâ -kka já sulâstittee nommâ lii Kirakka.

–Pargo lii pittáspellâ, mon puáđusin maŋgii ij pyevti ettâđ maiden vissásávt, mut tuše "oro lemin návt" -suogârdmijd. Aanaar-noomâst-uv láá čáállám čižžâm totked, mut ohtâgin ij pyevti vissásávt ettâđ, mii tot lii, seelvât Valtonen. 

Noomah muttojeh

Puáris nommâ lii puáhtám lappuđ ollásávt, ko uđđâ ässeeh láá nabdâm paaihijd uđđâsist. Uárji-Anarist orjâlâšah láá kuullâm anarâškielâlii noomâ, mut iä lah veltihánnáá iberdâm tom já te sij láá puunnjâm noomâ jieijâs njáálmán suáppen. Lappum anarâškielâlii noomâ puáhtá rekonstruistiđ orjâlâškielâlii noomâ vuáđuld.

– Toh orjâlâšah, toh láá kuullâm tom anarâškiel noomâ, já tot lii viehâ pyeri tuođâštâs tast, ete tobbeen lamaš anarâšah ovdil, ciälkká Valtonen ovdâmerkkân tast, maht sun tulkkoo historjá päikkinoomâi vuáđuld.

Nuorttâ-Anarist, Njellim kuávlust oppeet päikkinoomâin uáiná, ete nuorttâlâšah láá lamaš tobbeen vistig já anarâšah láá puáttám tohon maŋeláá.

Rähisvuotâ Säämi luándun

– Päikkinoomah láá muu jiellâheh, iätá Valtonen. Sun lii jottáám tavveen pärnin ejijnis moottorpyeráin já te nuorâ nieidân meeccist telttain kárttá kieđâstis. "Puoh pyeremus ehidisluhâmuš lijjii káártáh," sun povvust.

Mattus Ilmari päikkinommâkirjijn puáhtá rekonstruistiđ puáris suhâenâmijd

Taan paargon älgim lâi Valtonen mielâst älkkee, ko Ilmari Mattus lâi nuuvt stuorrâ pargo jo porgâm.

–Jiem tieđe oovtâgin kuávlu Suomâst, ránnjáenâmijn, jiem ubâ Euroopâst, kost liččii nuuvt tárkká návt vijđes kuávlust nuurrâm noomâid. Iäge tuš taid noomâid, mut taid tiäđuid, moh lohtâseh taid nommáid, räämid Valtonen. Suu mielâst Mattus kirje ij lah tuš päikkinommâkirje, mut historjákirje še. Tot tuállá sistees merhâšittee tiäđuid tast, maht anarâšah láá kiävttám enâmijd. Tain puáhtá rekonstruistiđ puáris suhâenâmijd.

Mondiet sämikielâid?

–Mahtnii pärnivuođâ rääjist mun lam oppâm rähistiđ táid kuávluid já uápásmâm ulmuid, iilood Valtonen. Paješkoovlâ ääigi sun luvâškuođij orjâlâškielâ ohtuu pääihist Davvin-kaaseetkuursâst. Sun uáppá kielâid nuuvt älkkeht, ete sun lii tast maŋa opâttâllâm meiddei anarâškielâ já nuorttâlâškielâ.

Valtonen suomâkielâlâš blogi lii čujottâsâst http://monikieliseninarinpaikannimet.blogspot.fi


Čallum háámán heiviittâm Anna Morottaja.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä