Sápmi |

Alimus hálddahusriekti: Báldalas ákkaiguin ohcaleapmi sámediggái sáhttá dagahit váttisvuođaid

Alimus hálddahusriekti cuiggoda evttohusa sámediggelágas das, ahte jienastuslohkui válddášedje olbmuid máŋggain ákkaiguin. Sámediggeláhkaevttohusas cealkináigi nogai mannán bearjadaga.

Korkein hallinto-oikeus Helsingissä 18. tammikuuta 2016.
Alimus hálddahusriekti lea fuolas báldalas ákkain sámedikki jienastuslogus. Govva: Martti Kainulainen / Lehtikuva

Cealkámušastis sámediggeláhkaevttohusas alimus hálddahusriekti ii váldde beali dasa, makkár ákkaiguin láhkaevttohusas válljejit sámedikki jienastuslohkui olbmuid dahje dasa, man láhkai láhkaevttohusas meroštallat jietnaválddálačča dahje gii lea sápmelaš.

Alimus hálddahusriekti (AHR) baicce gidde fuomášumi dasa, ahte čuovvovaš válggain sámedikki jienastuslohkui ohcaleapmi guvttiin sierra ákkaiguin sáhttá dagahit váttisvuođaid. AHR čujuha cealkámušas dasa, ahte jagi 2019 loahpa rádjái jienastuslohkui dohkkehuvvošedje olbmot dálá lága vuođul. Ja jagi 2020 álggus sámedikki jienastuslohkui váldigoađášedje olbmuid fas ođđa lága vuođul.

Alimus hálddahusriekti buktá ovdan maid, ahte boahtte sámediggeválggain jienastuslogus livčče, ja válggain beasašedje jienastit olbmot, geat leat váldojuvvon jienastuslohkui báldalas ákkaiguin.

– Čuovvovaš válggaid evttohit sirdit jahkái 2020 ja čuovvovaš válggain válgalogahallamii nappo gulašedje sihke dálá ja evttohuvvon lága áigge logahallamii dohkkehuvvon jietnaválddálaččat, cealká AHR.

Dasa lassin alimus hálddahusriekti dulko láhkaevttohusas meroštallojuvvon sirdásanáiggiid ja ordnestallamiid nu, ahte dálá sámediggelága vuođul jienastuslohkui dohkkehuvvon olbmot bisošedje jienastuslogus vaikko kriterat jienastuslohkui beassamis nuppástuvvetge. Alimus hálddahusriekti atná olbmuid vuoigatvuođadorvvu dáfus váilin dan, ahte láhkaevttohusas eai oba leat gieđahallan dien ášši.

– Válgalogahallamis juo leahkki olbmuid sajádagas livčče galgan cealkit čielgasabbot. Lea maid ballun, ahte ovdalis máinnašuvvon báldalas ákkaid dihte válgalogahallamii merkemis šaddet váttisvuođat.

AHR: Guottihahtti, ahte vuigengáibádusaid gieđahallá sorjjasmeahttun vuigenlávdegoddi

Daninassii alimus hálddahusriekti doallá buorre evttohussan dan, ahte sorjjasmeahttun, sámediggi olggobeale vuigenlávdegotti gieđahallá válgalogahallamii beassamis dahkkojuvvon váidagiid.

– Alimus hálddahusriekti atná jietnavuoiggalažžan ohcaleddjiid vuoigatvuođadorvvu dáfus guottihahttin evttohusa, man mielde válgalávdegotti mearrádusas dahkkojuvvon vuigengáibádusas mearridivčče vuigenlávdegoddi, mii livčče sorjjasmeahttun sámedikkis.

– Nuppástusohcamiid hohpolašvuođa dáfus lea maid ákkastallojuvvon, ahte vuigenlávdegotti mearrádusas oččošii váidit njuolgga alimus hálddahusriektái, cealká AHR.

AHR mielde lága váidinnjuolggadusat galggašedje sullasaččat

Eará oasil láhkaevttohusas alimus hálddahusriekti gidde velá fuomášumi váidinnjuolggadusaide. AHR mielas sámediggeláhkaevttohusas galggašii oktilastit dahjege bidjat oktilažžan njuolggadusaid, mat gusket hálddahusrievtti mearrádusain váidima alimus hálddahusriektái.

Alimus hálddahusrievtti mielas njuolggadusaid galggašii ásahit oktilažžan nu, ahte váidin hálddahusrievtti mearrádusas alimus hálddahusriektái dárbbašivčče váidinlobi. AHR mielde dálá láhkaásaheames válgalávdegotti válgga bohtosis váidin alimus hálddahusriektái ii gáibit váidinlobi. Go fas eará go sámediggeválggaid guoski áššiin galggašii ohcat váidinlobi.

Alimus hálddahusrievtti cealkámuša leat válmmaštallan vuoigatvuohtaráđđeolmmoš Kari Kuusiniemi ja ovdabuktiráđđáolmmoš Kristina Björkvall. Cealkámuša leat kommenteren alimus hálddahusrievtti kansliijačoahkkima lahtut. Sidjiide gullet AHR presideanta ja juhkosiis ságadoallit.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä