Säämi |

Anarâš kielâpiervâlijn opâttâleh argâpeivi pargoid keevâtlávt, párnááh uážžuh jiejah porgâđ, et uáppih - taan ohhoost čuállejii kuolijd

Vaanhimeh láá tuđâvááh, ko sii iä ain oostâ já määti puoh pargoid porgâđ já čäittiđ párnáidis.

Video: Ritva Kangasniemi
Kielâpiervâl kyelipeivi

Anarâškielâ kielâpiervâlijn čuávuh pirrâ ive ärbivuáválijd pargoid. Kiđđuv kuškâdeh puškoid já piärguid, čohčuv joteh pygálysist, čohčuv čuággih muorjijd já meidih kamusuoinijd, mut kuálásteh pirrâ ive. Kielâpiervâl, Piervâl, jođetteijee Ritva Kangasniemi ooppât aaibâs kieđâst tollimáin párnáid porgâđ.

– Kal mun lam tom mielâ, et párnááh uáppih já mušteh pyerebeht, jos sij jiejah uážžuh porgâđ, jiejah keččâliđ, ko tuše kooveest kežžâđ, muštâl Kangasniemi.

Taan ohhoost sist lâi kyeliokko, algâohhoost piervâlist siste uápásmuvvii kuállán, čuállejii já purrii kyele. Loppâohhoost viettii oovdâ ubâ peeivi olgon kuáláástmáin.

Kuulmâ piervâlist ohtsâš ihevuávám

Anarâškielâ seervi puoh kulmâ piervâl sundáttâleh oovdâst ihevuáváám, et magarijd aašijd kietâdâleh. Juáháš piervâl talle olssis soválii ääigi parga taid. Aanaar piervâleh luándulávt pargeh eenâb ohtsâšpargo. Masa jo jyehi ohhoost sist lii miinii pargoid.

– Muorjijd lep jo čuággám, puáttee ohhoost lii vuárust potásij pajedem, iätá Kangasniemi.

Kielâpiervâlist val kyelioho kunnen opâttâllii kyeliruno.

“ Adde Vuolli vuáskunijd,

Kaabi kuávžurijd,

Reedrik ráávduid,

Piäkká puškoid,

Saammâl vala stuárráábijd,

Heikkâ hiäppuš stuárusijd.”

Kuldâl Ritva Kangasniemi sahhiittâllâm täst.

Kielâpiervâlist láá pyereest vuávájum ive pargoh muuneeld

Vaanhimeh lijkkojeh ko párnááh peesih kielâpiervâlist uápásmuđ pargoid maid iä pääihist ain oostâ porgâđ, iäge ain innig määtigin.

Enni, Riikka Morottaja, lii tuđâvâš, et jo kielâpiervâlist älgih uápásmuđ já porgâđ ärbivuáválijd pargoid.

– Tot lii tergâd, et toh olmânáál pargeh taid aašijd já čäittih maht láá porgâm, ja maht pargeh val taan ääigi, muštâl Morottaja.

Kielâpiervâl juávkku ij sierâ koijâd, et uážžuh-uv moonâđ tohon já tuohun. Ihevuáváámist lii jo meridum já vaanhimijd muštâluvvoo vaanhimijehidist täst.

– Muu mielâst tot lii tuše pyeri, et toh pargeh tagarijd aašijd,moh kullojeh mii elimân. Láá meecist já eteh tääl kalga pakkađ reepu, pieijâđ taldrik já pastem. Ij häittid veik iä koijâd jyehi ääššist sierâ, iätá Morottaja.


Riikka Morottaja
Riikka Morottaja kandâinis Piera-Ilmaráin láávust. Govva: Riikka Morottaja

Puoh ääših láá soppum jo ovdâkietân. Vaanhimijehidijn puáhtá talle savâstâllâđ aašijn, muštâliđ jos miinii ij heivii, teikkâ iävtuttiđ maidnii.

– Mun lâm iävtuttâm, et uážuččij muuneeld toi lavlui saanijd maid piervâlist lávluh, te puávtáččij meid pääihist jo ovdâkietân lávludiđ taid, muštâl Morottaja.

Sun ij lah iävtuttâm maiden tagarid aašijd maid val puávtáččij kielâpiervâlist porgâđ, teikkâ mii ličij suu mielâst liijkás.

– Ive keččim puávtám talle ettâđ lase, tääl kaandâš lii lam tuše mánuppaje piervâlist, povvust Morottaja.

Kuldâl Riikka Morottaja sahhiittâllâm täst.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä