Säämi |

Anarâškielâ kielâravvim päcimin rijjâtátulij kieđáid loppâihán – táválâš kielâkevttee ocá tääl ravvuid Facebookist tâi suáittá uápis kielâmiäštárân

Säämi Kielâkäldee -proojeekt puátteevuotâ lii epivises, tast ko fastâ ruttâdem ij lah.

Jietna: Petra Kuuva
Jietna
Jietna: Yle Areena

Ko kielâpargee pargeeld jieijâs kieláin, šaddeh maŋgii jieškote-uvlágán koččâmâšah já kielâčuolmah. Motomin kárttá keksiđ aaibâs uđđâ sääni, jis ij kaavnâ kosten iše.

Anarâškielâ máttáátteijee Petra Kuuva laavij taan räi vuolgâttiđ Kielâkäldee ravvimpalvâlusân koččâmâšâid távjá, talle ko palvâlus lâi. Sunjin tot lâi eromâšávt vyehi šeštiđ ääigi, ko hoppuus máttáátteijest ij lamaš ain asto jieš ruggâđ puoh sänilistoid.

– Kalehân máttáátteijee pargo lii mudoi-uv tom verd kyermittettee, ete tot lii ain lasepargo máttáátteijei, Petra Kuuva iätá.

Fastâ ruttâdem ij lah kavnum

Säämi Kielâkäldee -proojeekt juurdân lii ovdediđ tave-eennâmlii kielâohtsâšpargo já kielâi normâdem.

Säämi Kielâkäldee -jotkâproojeekt nuuvâi vyesimáánu loopâst, já talle nuuvâi meiddei Interreg-proojeektruttâdem. Tääl jyehi Sämitigge uárnee sierâ jieijâs kielâpargo resursijdis mield. Kielâkäldee jotkâproojeekt ääigi lâi ulmen kavnâđ fastâ čuávdus kielâpargo ruttâdmân, mut tast iä luhostum.

Suomâ Sämitigge kaavnâi ruuđâ pálkkááttiđ jyehi sämikielân kielâpargee vala kuulmâ mánuppajan taan ihán. Anarâškielâ kielâpargee jooskâi toimâstis syeinimáánu loopâst. Tääl anarâškielâst ij lah kielâpargee.

Marko Marjomaa.
Sämitige kielâaašij čällee Marko Marjomaa tuáimá Säämi Kielâkäldee koskâpuddâsâš jođetteijen. Govva: Xia Torikka / Yle Sápmi

Suomâ Sämitige kielâaašij čällee Marko Marjomaa tuáimá Kielâkäldee koskâpuddâsâš jođetteijen. Sun muštâl, ete Suomâ Sämitigge uážžu tiäđu puáttee ive Kielâkäldee ruttâdmist eskin čohčuv, ko staatârääđi budjet valmâštuvá.

– Tääl tile lii epivises, Marjomaa iätá.

Sämitige vyeln tuáimee kielâjuáhusehkin iä tooimâ tääl siämmáá aktiivlávt, ko Kielâkäldest iä lah pargeeh ige ruttâ toi várás.

Säämi Kielâkäldest láá ain vittâ sierâ kielâjuáhus: maadâ-, juulev-, tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ kielâjuávus, moh västideh čäällimkielâ noormâi já uđđâ terminologia normâdmist.

– Kielâjuáhuseh iä pyevti čokkâniđ nuuvt távjá ko ovdil ekonomâlâš resursij keežild. Kielâjuáhuseh čokkâneh enâmustáá kulmii ive ääigi. Tondiet normâdemproosees ááiján kuhheeb ko ovdil, Sämitigge tieđettij kesimáánust.

Säämi Kielâkäldee tuáimá ain Säämi parlamentaarlii rääđi vuálásâžžân. Säämi Kielâkäldee juátkoo Sämitigij koskâsâš ohtsâšpargon, vâik ohtâsâš ruttâdem ij lah. Ohtsâšpargo joođeet Suomâ Sämitigge.

Sosiaallâš media já uápis kielâmiäštáreh tehálâš iše

Taan ääigi sosiaallâš media lii tehálâš areena, kost ulmuuh pyehtih jotelávt koijâdiđ iše já savâstâllâđ saanijn. Facebookist lii ovdâmerkkân Anarâškielâ orroomviste -nommâsâš juávkku, mast láá pajeláhháá 360 jesânid. Tobbeen ulmuuh pasteh älkkeht savâstâllâđ kielâst.

Ohtâ šiev konstâ lii tiäđust-uv suáittiđ uápis kielâmiäštárân já koijâdiđ sääni njuolgist. Máttáátteijee Petra Kuuva arvâl-uv, ete tääl sämikielâ kielâtipšom máccá tiätunáál ton ááigán, ko áámmátlâš kielâravvim ij lamaš, já puoh tábáhtui rijjâtátulâš vuoimijguin.

– Taathân jiešalnees váhá máccá toho historján, ovdil ko lijjii tágáreh ko vâik some já návt, ete koolgâi kevttiđ puhelin, suáittiđ ain kiäsnii ete mii taat ličij. Luhhoost lii kuittâg tot some vala kost koijâdiđ, Kuuva iätá.

Liähturavvim etičuávdus normâdemhástoid

Internetin lii almostum meiddei uđđâ palvâlus, Liähturavvim. Liähturavvim tuáimá almolii Google-tiätuvuárhást, moos juáháš puáhtá lasettiđ koččâmâšâid já uásálistiđ savâstâlmân.

Säämi Kielâkäldee anarâškielâ kielâjuáhus saavâjođetteijee Petter Morottaja lii ohtâ liähturavvim kevttee já rävvejeijee. Sun muštâl, ete taat lii mottoomlágán etičuávdus toos, ete anarâškielâ kielâpargee ij kuittâg loppâihán lah pargoost.

– Keevâtlávt tohon puáhtá kii peri čäälliđ. Juurdân taan dokumeentist ličij tot, ete ličij mottoomlágán saje, kost puávtáččij koijâdiđ kielân kyeskee koččâmâšâid. Já toh kiäh te kiergâneh, asteh eelliđ tobbeen västidmin toid koččâmâššáid, te talle čäälih siämmáá dokumeentân toho.

Google Docs -tiätuvuárhá hiätu Facebook-juávhu iähtun lii tot, ete savâstâlmeh vyerkkejuvvojeh já toid lii älkkee maccâđ maŋeláá.

Jietna: Petter Morottaja.
Jietna
Jietna: Yle Areena

Puoh aššijd iä lah njuolgâ vástádâsah, vâik liččii-uv eenikielâliih ulmuuh västidmin. Tondiet Liähturavvim-tiätuvuárhást puáhtá kommentistiđ já oovtâst hundâruššâđ kielâaašijd, ige ain áášán puáđigin lopâlâš vástádâs.

– Tääbbin láá ovdâmerkkân tagareh ávus koččâmâšah, ete mii lii hyve, mii lii pahe. Mii lii itseisarvo, välinearvo, itsetuhoisuus, Morottaja muštâl.

Táássáš Liähturavvim lii lamaš iänááš kielâpargei kiävtust, mut tot lii áávus puohháid.

Rijjâtátulâš pargo lii ain vattum ennuv anarâškielâ kielâpargoost, ige tot lah mihheen uđđâ aašijd. Kuittâg jis oovdân puátih vaigâduboh kielâkoččâmâšah moi seelvâtmân mana kuhes äigi, ličij Petter Morottaja mielâst pyeri, ete tom puávtáččij kiinii porgâđ jieijâs pargoaigijn. Puoh Facebook-kielâkoččâmâššáid ij kavnuu vástádâs jotelávt.

– Jis tot vástádâs ij lah, tallehân tot lii jo muálkkáb já váátá ennuv ääigi. Tađe várás tiäđust-uv puoh pyeremus ličij, ete toos puávtáččij väridiđ meiddei pargoääigi ulmui elimist. Pyeremus ličij jis mottoomlágán ruttâdem ličij toos, Morottaja iätá.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat