Säämi |

Anarâškielâ kirjálâšvuođâ ovdán – uđđâ kirjeh almottuvvojeh já meid čälleeh

Čyeti čälled já Tuhháát sijđod -projekteh láá meid išedâm čäällim lasanem.

Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee, kirječällee, Marja Liisa Olthuis.
Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee, kirječällee, Marja-Liisa Olthuis, illood ko anarâškielâ kirjálâšvuođâst mana pyereest. Govva: Anja Kaarret / Anja Kaarret

Anarâškielâ seervi kyehti čäällimproojeekt Čyeti čälledTuhháát sijđod láá uásistis ovdedâm anarâškielân čäällim. Tuhháád siijđod -čäällimproojeekt lii jurgâlškuáttám kiirjijd nuoráid. Pargo juátkoo val puáttee keesi. Proojeekt addel nuoráid kesipargon jurgâlem. Čyeti čälled -projektistkis lii almostuumin runočuágáldâh.

Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee, kielâäŋgir, Marja-Liisa Olthuis, osko et projekteh láá lasettâm čäällimmoovtâ.

– Taat lii adelâm visesvuođâ, et mun máátám čäälliđ anarâškielân já Giellagâs uáppeeh láá álgám jurgâliđ kiirjijd, muštâl Olthuis.

Anarâškielâ seervist lii miärádâs, et maid algâtteh, te toh meid valmâštuvvojeh.

– Puoh tot, maid algâttep, te meid lopâttep. Toh iä uážu leđe avalâš proojeekt, et laa 15 algâttum, mut ij ohtâgin loppâ, muštoot Olthuis.

Taat meerhâš meid tom, et čäittih ruttâdeijeid, maht ruuđah láá kevttum. Čyeti čälled -proojeekt ruuđah láá puáttám Suomâ Kulttuurruttâráájust já Tuhháád sijđod ruuđah Koneen Säätiöst.

Kuldâl tast Marja-Liisa Olthuis sahhiittâllâm.

Uđđâ anarâškielân čälleeh puátih ubâ äigi lase

Anarâškielâ kielâpiervâlsiäsá Henna Tervaniemi, lii álgám tai aaigij čäälliđ mainâsijd párnáid.

Sun lii mottoom ihe talle opâttâllâm anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáá ive škoovlâst já lii tääl Giellagas-uáppen luhâmin lase. Luvâttuv ääigi sun čaalij mottoom verd, mut toid sun lii vájáldittám. Anarâskielâ luuhâm movtáskittij älgiđ uđđâsist čäälliđ. Kielâpiervâl párnááh iä lah val kuullâm suu mainâšijd.

- Motomijd mainâsijd lam čáittám máttáátteijeid, ko lâm tarbâšâm kielâlii iše, muštâl Tervaniemi.

Henna Tervaniemi
Kielâpiervâl siäsá Henna Tervaniemi lii čääliškuáttám párnáimainâsijd anarâškielân. Govva: Anja Kaarret / Yle

Henna Tervaniemi smiättá ain mainâsijd. Čáálá talle ko lii asto. Tääl pargo vyelni lii juovlâkalender mainâs kielâpiervâlân taan ihán. Täst lii juurdân puáttiđ siämmást pevditeatter. Sun avžut meid toid ulmuid čäälliđ, kiäh láá eidu oppâm kielâ.

– Anarâškielân iä lah liijkás ennuv mainâseh, et ruokkâdávt čäälliđ, movtáskit Tervaniemi.

Vala suu mainâsijn ij lah almostuumin kirje. Mottoom peivi tot-uv lii máđhálâš, jos mainâseh čuákkojeh tuárvi.

Kuldâl tast Henna Tervaniemi sahhiittâllâm.

Lii-uv komovuođâ maainâs vuosmuš anarâškielâlâš scfi-roomaan?

Marja-Liisa Olthuis lii jieš tääl čälimin roomaan. Sun lii taas kiävttám ennuv ääigi. Uápásmâm fáádán luhâmáin tiátukiirjijd, jotemáin seminaarijn já museoin. Saahâ lii komovuođâ mainâsist. Kirje pargo nommâ lii-uv Masa jo mánutuuváást. Mainâsist lii saahâ huáđđoin, moh láá puáttám enâmân, mut sii raakeet lii cuovkkânâm.

– Muu pargon lii mašâttiđ sii maassâd máánnun, muštâl Olthuis.

Komovuođâ mainâs uážui toos aalgâ, ko Olthuis moonâi komovuođâ luvâttuv rááiđun. Kirje lii tääl suullân pelimuddoost. Roomaan čäällim lii hiđes, ko ij lah äigi čäälliđ,.

– Muu lii ain kiäsuttim taggaar, mii lii váhá olgoláá, povvust Olthuis.

Marja-Liisa Olthuis rävvee meid iärásijd čäälliđ. Jos ij lah ennuv äigi, te ij kannat smiettâđ roomaan čäällim. Lii älkkeb algâttiđ veik novellist.

– Mainâs kannat raijiđ mottoom tábáhtumán já kuvviđ taan tárkká, ii ennuv perioosijd, et taid lii älkkee stivriđ já čuávvuđ, iäge tábáhtume sajehkin kolgâččii leđe maŋgâ, rävvee Olthuis.

Täst kávnojeh puoh Sämitigge anarâškielân almostum kirjeh.

Täst kávnojeh puoh Anarâškielâ seervist almostum kirjeh.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä