Säämi |

Anarâškielâ servi meridij sirdeđ kielâpiervâlijd kuundán – Olthuis: "Mun oskom, et seervist šadda tääl pehtilub"

Piervâlij sirdem tiet seervist lii tääl eenâb asto porgâđ kirjálâštoimâiguin.

Marja-Liisa Olthuis
Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis jođettij čuákkim, mii meridij, et seervi kielâpiervâleh sirdojeh kuundán. Govva: Anja Kaarret / Yle

Anarâškielâ servi lii vástuppeivi 4.9. meridâm paijeelmiärálâš ihečuákkimistis sirdeđ kielâpiervâlijd kundá vuálášâžžân puáttee čoovčâ, jos kundá tom tuhhit.

Lopâlii miärádâs kundá taha loppâ ivveest. Äšši mana val čuovviittâslävdikoodán, tast kundá haldâttâssân já talle val stiivrân.

Anarâškielâ servi lii jurâttâm kielâpiervâl tooimâ jo ivveest 1997. Servi uážui Suomâ kulttuurruttâráájust ruuđâ piervâl aalgâtmân. Vuosmui ivij párnááh ožžuu leđe nuuvtá piervâlist tipšoost. Onnáá peeivi toimâ tuáimá nuuvtko ko eres-uv tipšosoojijn, toin kárttá mäksiđ.

Iivij mield toimâ lii stuárrum, nuuvt et tääl seervist láá kulmâ piervâl. Anarâškielâ seervi stivrâ stivree já meerrid keevâtlávt piervâlij tooimâst.

Ivij mield ko toimâ lii vijđánâm, te meid pargo lii lasanâm, já tääl stivrâ ij innig paste rijjâtátulávt taan pargon. Táválijn stivrâjesânijn ij lah tiätu, táiđu, ige äigi jurâttiđ astoääigi kuulmâ piervâl tooimâ.

Servi lii irâttâm meid, et jis Sämitigge váldáččij piervâlijd olssis, mut tot ij luhostum. Kundá lii lamaš ráđádâlmijn mieđes já kundá pargo lii-uv orniđ párnáid tipšosaje.

Jo tääl toimâ lii lamaš nuuvt, et kundá lii uástám seervist tipšosoojijd párnáid já uážžum Sämitiggeest ruuđâ, moin uástá anarâškielâ seervist tipšosoojijd.

Kielâpiervâlijn luoppâm addel naavcâid uđđâ aššijd

Anarâškielâ servi feerij, et lâi pággu luoppâđ kielâpiervâlijn. Taat addel naavcâid uđđâ aššijd.

Seervi tááláš saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis leehâi paijeelmiärálii ihečuákkim váhá sorolijn mieláin, mutâ kuittâg tuđâvâžžân.

– Lam ilolâš, et lep luhostum návt pyereest kielâpiervâlijguin, nube tááhust taat lii ohtâ seervi historjálâš merkkâstuálppu oppeet, iätá Olthuis.

Kielâpiervâleh láá porgâttâm seervi ennuv, mut tääl sij smiettih jo uđđâ aašijd. Lopâlávt servi ij ááigu hilgođ piervâlijd. Servi iirât mahtnii tuárjuđ taid, mut maht, tom äigi čáittá. Tääl seervist láá joođoost čäällim projekteh, mut maidnii muide-uv kalga keksiđ.

– Mun oskom, et seervist šadda tääl pehtilub já pastep algâttiđ nuorâitooimâid já meid nonniđ kirjálâštooimâid, muštâl Olthuis.

Seervist láá kyehti táálu já ohtâ láigutáálu. Aalgâst kundá laigut seervist taid tááluid, tast ko sehe Anarist ete Avelist-uv láá iäskán huksiimin uđđâ toimâsoojijd, nuuvt škovlâlijd, ko tipšopárnáid-uv. Tááluid puáhtá ain vyebdiđ.

– Servi lii savâstâllâm, et jos kuittâg taan puárásumos táálu Anarist kuáđáččij olssis, smiättá Olthuis.

Kuldâl maid Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olthuis juurdâš piervâlij sirdemist. Jietna: Anja Kaarret / Yle

Maht piervâlijn puátteevuođâst mälisteh?

Kielâpiervâlij sirdum seervist kuundán kolgâččij tábáhtuđ puáttee čoovčâ, porgemáánust 2021.

Aanaar kundá peerâpeivitipšo hovdâ Pirkko Saarela lii puorijn mieláin piervâlij sirdemist, veikkâ láá-uv val maaŋgah ääših moin servijn iä lah val sooppâm. Tágáreh ääših láá ovdâmerkkân tot magarijn mallijn kundá joođeet já oovded kielâpiervâlijd, muštâl Saarela.

– Mij lep uáli jo kuhháá savâstâllâm servijn já lep ráhtádâttâm. Oskom et puoh mana puáttee toimâpaje aalgâst pyereest.

Pirkko Saarela
Aanaar kundá peerâpeivitipšo hovdâ Pirkko Saarela muštâl, et láá val motomeh ääših moin kundá já anarâškielâ servi kalgeh sooppâđ. Govva: Pirkko Saarela / priivaat kove

Kuldâl Aanaar kundá peerâpeivitipšo hovdâ Pirkko Saarela jurduid. Jietna: Anja Kaarret / Yle

Aanaarlâš Ritva Kangasniemi lii áinoo pargee, kote lii lamaš aalgâ rääjist pargoost kielâpiervâlist. Sun osko, et kuittâg haldâttâhhomáh puáráneh, ko piervâleh sirdojeh kuundán. Puáttee ääigist ij val pyevti ettâđ maiden, tom äigi čáittá, mut algâaaigijd sun käibid.

– Tot algâaaigij mohtâ, ton lii ahheev, muštâl Kangasniemi.

Ritva Kangasniemi
Ritva Kangasniemi lii áinoo pargee, kote lii lamaš kielâpiervâlist pargoost aalgâ rääjist, ivveest 1997. Govva: Anja Kaarret / Yle

Ohtâ äšši, mast láá ennuv kundáin savâstâllâm, lii purrâmuš. Kielâpiervâleh láá jieijah mälistâm, mutâ kundá tipšopaihijd purrâmuš puátá kuávdáškievkkânist.

– Jieš ko ráhtá purrâmuš, te talle puáhtá kevttiđ páihálijd amnâsijd aaibâs eresnáál já mijhân ennuv kevttip. Hirmâd harvii puurrâp pelivaalmâš purrâmuš, iätá Kangasniemi.

Jiejah ko mälisteh, te šaddeh oopsah já párnááh uáinih mälistem. Kielâpiervâleh láá meid juávkkupeerâ peivitipšosajeh, moh láá pääihi náláseh.

Kuldâl maid kielâpiervâlij kuhesáigásâš pargee Ritva Kangasniemi juurdâš. Jietna: Anja Kaarret / Yle

Piervâlij eeči illood piervâlij miänástusâst

Anarâškielâ seervi vuáđudeijee já kuhesáigásâš saavâjođetteijee já meid kielâpiervâlij algâtteijee, piervâlij eeči, Kuobžâ-Saammâl Matti, Matti Morottaja lâi čuákkimist, mast servi meridij luoppâđ piervâlijn. Kielâpiervâltooimâ aalgâst ij kihheen puáhtám ervidiđ maht kiävá. Puátih-uv párnááh, rijttáá-uv ruttâ, maht vaanhimeh väldih taan?

– Tot lii luhostum čuuvtij pyerebeht maid lijjim oskođ. Kielâpiervâl párnááh vuosmuuh láá jo vuorâsulmuuh já motomeh jo piervâlist pargoost-uv já oppâm kielâ pyereest, illood Morottaja.

Morottaja uáiná meid, et tast ij lamaš eres muulsâiähtu ko luoppâđ piervâlijn já tääl sirdeđ vuoimijd eres aššijd.

Matti Morottaja
Matti Morottaja lâi aalgâtmin anarâškielâ kielâpiervâlijd já tääl loopâtmin. Govva: Anja Kaarret / Yle

Kuldâl kielâpiervâlij eeji Kuobžâ-Saammâl Maati jurduid. Jietna: Anja Kaarret / Yle

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä