Sápmi

Arvedávgesámit: Dásseárvu lea min buohkaid ovddasvástádus, iige sápmelašvuohtage daga friddjan rasisttalaš jurddašanvugiin

Dávvet Bruun-Solbakk sávvá álmmolaš ságastallama ja duostilvuođa loktet áššiid.
Dávvet Bruun-Solbakk sávvá álmmolaš ságastallama ja duostilvuođa loktet áššiid. Govva: Steve Nilsen

Arvedávgesámit sávvet, ahte olbmuid girjáivuohta šattašii norbman sámi servodagas. Sii vurdet maid aktiivvalaš ságastallama dásseárvvus ja lasi oktasaš deaivvademiid.

Dán jagi giđđa lea leamašan earenomáš: máilmmiviidosaš virus leavai, suorggahahtii ja bohciidahtii ságastallama. Dasa lassin ságastallamii maiddái loktanii máilmmiviidosaččat struktuvrralaš rasisma ja dásseárvu, go Black Lives Matter -lihkadus fidnii saji sosiála medias ja leavai olles máilbmái. Boles buvihii čáhppes olbmo jámas Amerihkás ja albmárohkki muitun šattai Black Lives Matter -lihkadus čáhppes olbmuid vuoigatvuođaid bealuštit.

Maŋimustá dán giđa áigge olbmot leat oaidnán, makkár struktuvrralaš rasisma servodagas lea, ja dat lea bohciidahttán máilmmiviidosaččat maid ságastallama earáge unnitloguid dásseárvvus, nugo ovdamearkka dihte arvedávgeolbmuid vuoigatvuođain.

Manin lea dehálaš ságastallat dásseárvvus? Naba makkár hástalusaid arvedávgesámit oidnet Sámi servodaga siste ja mo sin mielas dásseárvvu sáhtášii buoridit servodagas? Arvedávgesámit Dávvet Bruun-Solbakk, Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell, Máren-Elle Länsman ja Anne Olli muitalit sin oainnuid dán fáttás.

Dávvet Bruun-Solbakk oaivvilda, ahte lea dehálaš oahppat ođđa áššiid, váldit vuostá rávvagiid ja kritihka. Danin su mielas lea leamašan fiinnis čuovvut Black Lives Matter -lihkadusa, go lea beassan oahppat, guldalit ja háleštit ja maiddái oaidnit, ahte leat máŋgasat geat beroštit.

– Lea dehálaš muitit, ahte oppa áigge lea dáhpáhuvvamin, iige reahkká, juos bargá dušše oktii juoidá áššiid ovdii. Lean smiehttan maid struktuvrralaš rasismma, mii guoská sápmelaččaid, muhto dál ii leat kánske min áigi loktet daid áššiid vel, oaivvilda Bruun-Solbakk.

Su mielas lea leamašan dehálaš, ahte Black Lives Matter lea fidnen saji, man dat lea dál ožžon. Bruun-Solbakk sávvá, ahte sámit sáhttet maŋŋelut loktet oidnosii váttisvuođaid, mat gusket sámiid dili váldoservodagain.

Ovddasvástádus dásseárvvus lea buohkain

Okta dehálaš ášši dásseárvvu buorideapmái kárášjohkalaš ja deatnolaš Dávvet Bruun-Solbakk oainnu mielde lea, ahte lea almmolaš ságastallan ja duostilvuohta hállat dakkár áššiid birra, main min servodagas lea váilevaš dásseárvu. Son oaivvilda, ahte ásahusat ja instituhtat galggašedje leat ovdagovvan min servodahkii ja fárus loktemin dáid áššiid ságastallamii.

Bruun-Solbakk, anárlaš ja oululaš Máren-Elle Länsman sihke avvillaš Anne Olli deattuhit, ahte ii galggašii leat nu, ahte álo beare dat, geat dulbmojuvvojit, leat loktemin váttisvuođaid oidnosii. Länsman oaivvilda, ahte dásseárvvus ságastallan galggašii leat aktiivvalaš oassi buohkaid eallimis ja servodagas.

Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell lea maiddái dan oaivilis, ahte váilevaš dásseárvu boahtá máŋgii dieđu váilevašvuođas.

– Ovddasvástádus lea sihke ovttaskas olbmos ja olles servodagas. Juo skuvlaoahpahusas galggašii čájehit, makkár áššit hehttejit min dásseárvvu. Dávjá mii hállat servodagas dego dat livččii miinu sierra ášši, muhto juohke áidna olmmoš gullá muhtin servodahkii. Juos ovttaskas olbmot eai daga maidege, servodat ii boađe rievdat, čilge Länsman.

Bruun-Solbakk lea seamma oaivilis das, ahte skuvllas fertešii buorebut oahpahit min servodaga čuolmmaid birra.

– Ovttaskas olmmoš ferte bargat ollu ja lea dehálaš, ahte skuvllas oahppat, makkár servodat, čuolmmat ja gažaldagat mis leat ja makkárat leat leamašan ovdal vai juo skuvllas oahpašii, mo gulahallat earáin ja mo loktet dáid gažaldagaid oidnosii, muitala Bruun-Solbakk.

Anne Olli jurddaša, ahte instituhtat ja skuvllat fertešedje čájehit buorebut girjáivuođa, mii mis sámiinge lea. Su mielas livččii dehálaš, ahte skuvllain oahpašii sohkabeali ja seksuálavuođa máŋggabealatvuođa birra, ahte leat earátge go hetero- ja cis-olbmot. Cis-olmmoš lea olmmoš, gii lea duhtavaš sutnje riegádanmuttus meroštallojuvvon sohkabeallái. Go áššiid oahppá nuorran, de dat šaddet lunddolaš áššin, muitala son.


Anne Olli jurddaša, ahte instituhtat ja skuvllat fertešedje čájehit buorebut sohkabeali ja seksualitehta girjáivuođa.
Anne Olli jurddaša, ahte instituhtat ja skuvllat fertešedje čájehit buorebut sohkabeali ja seksualitehta girjáivuođa. Govva: Seta

Anne Olli ja Máren-Elle Länsman ávžžuheaba olbmuid gieđahallat iežaset ovdagáttuid.

– Juohkehaš galggašii dutkat iežas jurdagiid ja ovdagáttuid, daningo sápmelašvuohtage ii daga friddjan das, ahte ii livččii sáhttán oahppat rasisttalaš struktuvrraid ja jurddašanvugiid, muitala Olli.

– Iežas jurddašanvugiid galggašii juohkehaš dutkat. Mii doppe lea ja maid sáhtašin iežan jurddašanvuogis rievdadit? Makkár ovdagáttut mus leat olbmuin ja máilmmis? Vuos jearrat daid gažaldagaid alddán ja de viggat gieđahallat daid, čilge Länsman.

Länsman ja Olli lasiheaba, ahte ovttaskas olmmoš sáhttá olu skuvlet iežas: neahtas gávdno dán áigge hui ollu diehtu ja dat lea álkit gávdnomis. Diehtu gávdno arvedávgeolbmuin ja maiddái arvedávgesámiinge. Olli máinnaša ovdamearkan sámegielat seksualasátnegirjji, man Nuoraidráđđi ja Álbmotlihttu leaba dahkan ovttasbargun.

– Neahtas gávdno dál hui olu diehtu ja dat ii leat olláge olamuttus. Buohkain eai leat dieđusge dáiddut ohcat dieđuid ja danin galggašii leat servodat, mii doarju dan barggus, muhto ovttaskas olmmoš galggašii maid olu bargat ieš dan ovdii, muitala Länsman.


Máren-Elle Länsman sávvá, ahte olbmot dutkkašedje iežas rivttiid ja ovdagáttuid.
Máren-Elle Länsman sávvá, ahte olbmot dutkkašedje iežas rivttiid ja ovdagáttuid. Govva: Máren-Elle Länsman / Priváhta

Girjjáivuohta norbman

Dásseárvvus lea buorre hállat maid sámi servodagas, ja Dávvet Bruun-Solbakk mielas lea dehálaš guorahallat, makkár servodat lea olggosoaidnit.

– Buohkain galggašii leat seamma árvu ja seammalágan vejolašvuođat beassat jođihanvirggiide. Min servodagas galggašii oidnot, ahte mis lea sadji buohkaide. Buohkain fertešedje leat seamma rievttit min servodatdoaimmain, muhto nu dat ii leat vel odne.

Máren-Elle Länsman oainnu mielde sámi servodat lea oalle binára, gos jurddašit, ahte leat dušše nisson- ja almmáiolbmot, eaige ollege olbmot dien olggobealde. Binára oaivvilda olbmuid juohkima nisson- ja almmáiolbmuide. Sohkabealleidentitehta sáhttá leat binára dahje ii-binára.

– Ieš jurddašan sohkabeali eambbo spektran, gos sáhtát mannat gosa beare. Ii leat leahkimin dušše guokte molssaeaktu, maid don leat dahje it leat. Dat lea ášši, man birra mii galggašeimmet sámi servodagas ságastallat ja seamma ášši gullá maid váldoservodahkii, oaivvilda Länsman.

Eai leat leahkimin dušše guokte molsaeavttu, maid don leat dahje it leat. Dat lea ášši, man birra mii galggašeimmet sámi servodagas ságastallat.

– Máren-Elle Länsman

Anne Olli lea maid seamma oaivilis sámi servodaga bináravuođas, dego Länsman.

– Sámi servodat lea hui hetero- ja cis-normatiivvalaš. Sohkabealli ii leat oktageardánis ášši, iige dan galggašii navdit dan mielde mo, olmmoš lea olggosoaidnit, muitala Olli.

Sihke Länsman ja Olli leaba dan oaivilis, ahte okta vuohki buoridit dásseárvvu lea giddet fuomášumi hállanvuohkái, vai sohkabealle- ja seksualitehtaid girjáivuohta ii báze čihkosii binára gova duohkái.

Ovdamearkka dihtii nissoniin máŋgii jerrojuvvo, leago dus irgi, vaikko sáhtášii jearrat, leago dus guoibmi dahje skibir, rávve Olli.

– Sáhttá geavahit sohkabealleneutrála sániid, go buohkat eai leat heterot, ja guoibmi sáhttá leat vaikko nieidaskibir dahje earásohkabealát olmmoš, guhte ii leat nieida dahje gánda, oaivvilda Olli.

– Mii galgat aktiivvalaččat giddet fuomášumi min hállamii: ráhpatgo mii almmolaš dáhpáhusa, ahte buorit nissonat ja dievddut, ja leatgo mis hivssegat dušše guovttelágan olbmuide. Dát leat unna áššit gokko álggahit, muhto mii gáibidit čiekŋalut ságastallama ja dieđu juohkima maid sámegillii, dadjá Länsman.

Oktasaš ságastallamis ovttaskas olbmo dássái

Bleikvasslias Norggas bajásšaddan Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell árvala kolonialismma, assimilašuvnna ja kristtalašvuođa váikkuhan olu sámiid jurddašanvuohkái. Su teoriija lea, ahte sámiin lea oktasaš vuohki oaidnit áššiid, daningo sii leat bággejuvvon kristtalaš jurddašanvuohkái, mii gáržžida dásseárvvu.

– Mii leat galgan jáddadit muhtin áššiid min kultuvrras kolonialismma ja assimilašuvnna dihtii. Danin mii eat geahča áššiid nu olu oktasaš olbmo geahččanguovllus ja máŋggat mielladearvvasvuođa váttisvuođat soitet bahkket doppe, smiehtada Bjørkmo Lifjell.

Son lea dan oaivilis, ahte sámiin leat ollu áššit, mat gusket buohkaid, dego ovdamearkka dihte ruovdemáđijat. Dalle energiija ja fuomášupmi lea ollásit oktasaš áššiid gieđahallamis.

Mii hállat olu áššiin, mat gusket min buohkaid, eatge dalle fokusere makkár dásseárvu lea min servodaga siste ovttaskas olbmo geahččanguovllus.

– Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell

– Dásseárvu lea okta vuohki jurddašit ja fokuseret midjiide alccemet, iige nu olu olgguldas problemaide. Mii hállat olu áššiin, mat gusket min buohkaid, eatge dalle fokusere makkár dásseárvu lea min servodaga siste ovttaskas olbmo geahččanguovllus, oaivvilda Bjørkmo Lifjell.

Son lea smiehttan, mo ovdal čuđiid dahje juobe duháhiid jagiid dassái bearrašat barge boazodoallobargguid ovttas, iige sohkabealli lean miige sivaid dahkat juoidá dahje leat dagatkeahttá.

– Oarjemáilmmi váikkuhus lea mearkkašahtti, ja mii dárbbašivččiimet lasi feminismma sihke sámi servodahkii ja váldoservodagaide, árvala Bjørkmo Lifjell.

Ole-Henrik
Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell smiehtada oarjemáilmmi ja kolonialismma váikkuhusa sámi servodahkii. Govva: Ánne Biret Holmestrand / NRK

Vuosttaš lávki lea váldon ja ođđa bálgát vurdet

Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell mielas queer-dáhpáhusaid dego Sápmi Pride ordnen lea sámi álbmoga dekoloniserema.

Buohkat máinnašit, man stuorra árvu Sápmi Prides lea sidjiide. Sápmi Pride lea dehálaš deaivvadan- ja vuoiŋŋastanbáiki, gos beassá deaivvadit iežas olbmuiguin, geat orrot láhkosis ja guhkkin. Sápmi Pride -dáhpáhusat leat ordnejuvvon jagi 2014 rájes.

– Buohkat eai heive buot norpmaide Sámis ja sii dovdet daid váikkuhusaid min servodagas. Lea dehálaš, ahte leat dakkár báikkit ja birrasat, gos beassá leat dakkárin go lea, muitala Dávvet Bruun-Solbakk.

Juohkehaš muitala, ahte Sápmi Pride lea buktán eambbo arvedávgesámiid oidnosii ja dan bokte ovddidan dásseárvogažaldagaid Sámi servodagas, muhto deaivvadeamit sáhtašedje leat eanet.

– Okta Sápmi Pride jagis ii leat vel doarvái. Arvedávgesámiid galggašii loktet eanet ja ovdamearkka dihte sámedáhpáhusaid oktavuođas sáhtašii leat arvedávgelávvu, gosa sáhtášii čoahkkanit bosihit ja servvoštallat iežas olbmuiguin, evttoha Anne Olli.

Mii leat álgán smiehttat dásseárvvu birra ja leat beassan buori muddui dainna, muhto mii fertet ain joatkit bargguin. Várra ádjána čoavdit buot čuolmmaid nu, ahte mis livččii albma dásseárvu servodagas.

– Dávvet Bruun-Solbakk

Bruun-Solbakk oaidná, ahte dán áigge lea eanet representašuvnna nappo ovddastus earálágan sámiin dego ovdamearkka dihte Norgga Sámedikki bealde. Su mielas lea buorre, ahte representašuvdna gávdno maid stuorat instituhtain, muhto olu áššit leat vel bargguid vuolde.

– Mii leat álgán smiehttat dásseárvvu birra ja leat beassan buori muddui dainna, muhto mii fertet ain joatkit bargguin. Iihan dál velge buot leat bures ja várra ádjána čoavdit buot čuolmmaid nu, ahte mis livččii albma dásseárvu servodagas, muitala Bruun-Solbakk.

Máren-Elle Länsman jurddaša, ahte dán áigge ságastallet eambbo dásseárvvu birra ja dat oidno eandaliige medias. Su mielas ságastallama lassin galggašedje leat maiddái konkrehtalaš dagut.

– Sápmi Pride lea buorre ovdamearka das, mainna čájehit, ahte dákkár áššit leat leahkimin min máilmmis. Mis leat maiddái queer-sápmelaččat ja mis leat maiddái dárbbut oaidnit ja gullot, čilge Länsman.

Dán podcastis guorahallat dásseárvvu njeallje eará arvedávgesámi, Anne Olli, Dávvet Bruun-Solbakk ja Ole-Henrik Bjørkmo Lifjell geahččanguovllus. Jietna: Pinja Pieski / Yle

Divvojuvvon 7.8. dii 14.02: Boles buvihii albmá jámas iige báhčán nu mo vuos muitaleimmet.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä