Maaŋgâpiälálâš taaiđâr, anarâš Piäkkáá Avni, Aune Kuuva, lii luovâttâm jieijâs tyejiarkkâduv Säämi arkkâdâhân puohâi uáinimnáál. Kuuva lii eereeb iärrás ráhtám muusik, nukeid, kuvviittâs párnáikiirjijd já čáállám tiivtâid.
Säämi arkkâdâhtipšoo Suvi King uáivild, ete saahâ lii eromâš tyejiarkkâduvâst.
– Sun lii hirmâd maaŋgâpiälálâš taaiđâr já tom uáiná puoh tain maid mij lep teehi finnim, iätá King.
Aune Kuuva muštâl, et falâldâh tyejiarkkâduv luovâtmân poođij Säämi arkkâduvvâst já Kuuva toos talle tarvanij, veikkâ tot tovâttij-uv pargo.
– Äigihân toos moonâi ive. Mun moonnim taid čoođâ já jieččân nuotâid já taid keččim já maggaarnii nuuvtko maappin pieijim, Kuuva muštâl.
King mield lavluuh já nuotah iä almolávt lah mudoigin ennuv arkkâduvâin. Kuuva nuotah láá vuossâmuuh Säämi arkkâduvvâst, et olmooš lii jieš nuottim já sannim taid.
– Tot lii hirmâd eromâš mijjân, et kiinii addel taid nuotâid teik šuoŋâid. Motomeh tain láá aaibâs tagareh anarâš klassikoh, moh láá jurgâlum meid tavesämikielân.
Kuuva raahtij pioneerpargo anarâš muusiksyergist. Sun lâi vuossâmuš kote jieš čaalij, nuottij já val paddij lavluidis anarâškielân.
– Kale muu mielâst Aune lii aaibâs taggaar pioneer meid anarâškielâ iäláskitmist. Nuuvtko Kuobžâ-Ánná eeđâi, sun lii adelâm nuorâb puolváid taggaar jurduu skeŋkkân, et meid jieijâs kieláin puáhtá rähtiđ muusik, King muštâl.
Kuuva aaibâs vuossâmuš laavlâ lâi suomâkielân, já anarâškielân šoddii lavluuh eskân maŋeláá. Kuuva muštâl, et Ella Sarre movtijdij suu lávluškyettiđ sämikielân.
– Ella aalgij kihtelâđ muu já Ellahân kal kouluaaigijn tieđij, et mun roosâm tiägárijn ašijgijn, te tot hokâttâlâi. Tast tot aalgij tot ubâ äšši já poođij nubbe kielâ fáárun.
Val onnáá peeivi Kuuva rähtim Kuálásteijee laavlâ kulloo škoovlâin já kielâpiervâlijn. Eres pegâlmâs lavluuh láá ovdâmerkkân Sáárá-Máárjá, Anarâš päälgis já Äijihkeđgi.
Taat Kuuva tyejiarkkâduv luovâttem kulloo AIDA-nommâsâš projektin, mon ulmen lii nuurrâđ tuáijárij já taaiđârij arkkâduvâid Säämi arkkâdâhân. Taah arkkâduvah iä toolâ siste tuše tuojijd, mutâ toh meid kovvejeh tyejiproosees. Ovdâmerkkân lostâartikkâleh, ruttâucâmušah já kunneekirjeh kullojeh meid arkkâdâhân.
King muštâl, et proojeekt ruttâdem nohá ko nohá, mutâ Säämi arkkâdâhân lii puátimin pisovâš tyejičuágáldâh, mon ovdâmerkkân tyejiuáppeeh pyehtih kevttiđ.
Sämmilâš muusikamnâstâh lii vijđes
Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut muusiktotkee já sämmilâš kulttuurarkkâduv pargee Marko Jouste muštâl, et arkkâduvâin láá ennuv materiaaleh sämmilâš musiikist. Jouste arvâl et jyehi päikkikoddeest já masa jyehi suuvâst kávnojeh materiaaleh arkkâduvâin. Čuođij iivij ääigi ko taid materiaalijd láá nuurrâm, te iä lah lamaš maggaargin vuáváámeh materiaalij várás, toh láá tuše nurrum maaŋgâlágánij projektij já tutkâmmaađhij peht.
– Tääl 2000-lovvoost láá lamaš maaŋgah sämmilâš paddimamnâstuv inventistemprojekteh, já tai keežild mij tääl tiettip magareh amnâstuvah kost-uv láá. Já ohtâ kuávdáš nubástus 2000-lovo ääigi lii tot, et Maadâ-Suomâ arkkâduvâin lep sirdum tágáráid sämmilâš mušto-organisaatioid, ovdâmerkkân taat Säämi arkkâdâh Anarist.
Jouste muštâl, et ohtâ kuávdáš äšši arkkâduvâin lii tot, et toh láá rahtum maaŋgâlágánijd kevtteid.
– Ij taarbâš leđe totkee, peic puáhtá leđe tuš perustum jieijâs suuvâst teik kulttuuräärbist.
Jouste rävvee, et jis lii perustum jieijâs suuvâ muusikäärbist, te vuossâmužžân kannat huolhijgijn savâstâllâđ, et kii huolhijd ličij taggaar, kiäs livđe ličij pieijum já kiäh liččii tom livđe máhđulávt livđum páádán.
– Talle ko tiätá kiäm áigu uuccâđ, te puáhtá kolliđ arkkâduvvâst já usâškyettiđ jienâpaadijd já eres amnâstuv, sun rävvee.
