Säämi |

Avveel aldasijn nabdeh kuumpi jottáám ulmui šiljoin – eenih iä tuostâ lyeštiđ párnáid iäge pennuid olgos

Ellest lii valdum poškâčájánâs já dna-puáđus čiälgá muádi oho keččin.

Video: Maria Mäkelä-Saijets ja Justiina Norjavaara
Eenih Maria Mäkelä-Saijets já Justiina Norjavaara poollâv párnái já pennui torvolâšvuođâ peeleest. Kuumpi luodah láá vuottum kuohtui šiljoost. Video: Sáárá Seipiharju ja Anneli Lappalainen / Yle

Maria Mäkelä-SaijetsJustiina Norjavaara aassâv perruinis Áhujäävrist alda Avveel kylá, kost máhđulávt kumppi teikkâ kuumpih láá jottáám jo maaŋgâ oho ulmui šiljoin, motomin joba elâččâm perâtáálu porthái alne. Nisoneh poollâv eromâšávt párnái já pennui torvolâšvuođâ peeleest já suoi iävá eisigin lah áinooh.

– Kalehân tot poolât aaibâs torvolâšvuođâ tiet, iätá Norjavaara.

– Kale tot huolâstut ko kuohtuin munnust láá ucc´párnááh já taan siijdâst mudoi-uv. Eidu sii tááhust, muštâl Mäkelä-Saijets.

Meccihaldâttâs meccitärhisteijee Jari Liimatainen lii váldám saajeest poškâčájánâs mii vuolgâttuvvoo Turku ollâopâttâhân tutkâmnáál. Liimatainen muštâl, ete čájánâs analysistmân mana suullân 1-2 oho. Tast maŋa tiettip vissásávt lii-uv tot kumppi vâi ij.

Kumppi lii meid raijim perrui eellim korrâ kieđáin. Ovdâmerkkân olgon sierâdem ij lah tääl kiäsuttâm.

– Mij ep ovdâmerkkân ele väzzimin maađij kuorâst já hirmâd uccáá lep sevŋâdist ubâ olgon. Párnááh iä moonâ auton jis lep veikkâ káávpán vyelgimin, et jyehi sajan moonnâp oovtâst tääl, iätá Mäkelä-Saijets.

lumi
Kuumpi luodah aaibâs Justiina Norjavaara táálu paaldâst. Sun huámmášij luodâid onne iđedist. Govva: Sáárá Seipiharju / Yle

Peenuvgin ij peesâ innig ruottâđ rijjâ olgon, tot lii iänááš siste. Taan kuávlust ulmuuh láá kale hárjánâm toos, et kuumpih sättih leđe meeccist ennuv-uv, mutâ torvolâšvuođâ tááhust sij paleh tääl ko kumppi ij oro polâmin ulmuin.

Norjavaara ooinij majemustáá onne iđedist kuumpi vorâs luodâid. Tot ij lamaš sunjin kuittâg olâttâs.

– Kale tom ervidij, et tot puátá maasâd. Taat algâihe moonâi tienuuvt, et ij oinum já kale tom tieđij, et maasâd tot lii puáttám, ij lamaš olâttâs munjin.

Párnááh joteh tiäđust-uv škoovlâst tego táválávt-uv. Vaanhimeh kalgeh viežžâđ párnáid bussiorostuvvâst vâi párnááh iä taarbâš poollâđ kuumpist.

Poolis kalga reagistiđ áášán, jis kumppi toovât uhke teikâ vaarâ ulmuid

Suomâ pivdoelleekuávdáá spiekâstâhlove uuccâm lii válduášálâš vyehi, jis kalga pivdeđ piäđu, kote toovât vaahâg teikâ vaarâ. Talle pivdoelleekuávdást kalga uuccâđ love piäđu pivdemân teikâ meddâl vyejeetmân.

Jis piätu kuittâg toovât ulmuid vaarâ teikâ huámášittee vaahâg ulmuu omâdâhân, poolis puáhtá jieijâs árvuštâllâm mield pivdeđ piäđu teik vyejettiđ tom. Talle vaarâ teikâ uhke kalga leđe huámášittee, adai piätu puátá šiljoid ige vyelgi tobbeen tállán ko uáiná ulmuu, teikâ uhkeed päikkielleid, moh láá ulmuu mield. Tággáár tiileest polisist váttojeh jotelis tooimah.

Pivdoelleehovdâ Sami Tossavainen muštâl, ete pivdoelleekuávdážân ij lah puáttám spiekâstâhlopeucâmuš kuumpi pivdemân taan kuávlust. Pivdoelleekuávdáš parga poolisáin ohtsâšpargo täin aašijn.

– Já savâstâllâp ain táárbu mield, Tossavainen iätá.

“Meddâl já huápust já miäcán! “

Norjavaara váhá imâštâl, et maht kuumpi tovâttâm uhke kalga miäruštâllâđ. Kumppi lii kuittâg jo juovlâi rääjist jottáám ulmui šiljoin.

– Jis tot kuittâg ohtânmaanoost jotá, nuuvt et mana aaibâs táálui seeinij mield, uuvsâi oovdâst já jotá párnái sierâdemsoojij paaldâst já kuittâg jo juovlâi rääjist.

– Páiháliih láá jo ohtii karbâm já ohtii meid virgeomâhááh. Tääl kuittâg oro et karbum ij lah tuárvi, ko kuittâg máccá.

Poolis ij lah taan räi kommentistám ääši Ylen.

Varrasamosat: Säämi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä