Sápmi |

Biergooasti háliidivčče badjeolbmuid bigálastit árabuš – Boazodoalli oaidná evttohusas buriid beliid

Vuovdinbigálusat leat báikkuid maŋŋonan juobe guvttiin golmmain vahkuin go dálvvai nu maŋŋit.

Mikko Tamminen, Polarica
Govva: Yle / Vesa Toppari

Jahki ii leat jagi viellja. Dan leat fuomášan maiddái dán jagi. Čakča lei liehmu ja bissovaš muohta bođii maŋŋit. Vel skábmamánu loahpasge Sámis ledje ollu guovllut, gos ii lean muohta ollege. Eanodaga guovllus badjeolmmoš dajai skábmamánus, ahte ii leat vásihan dákkár čavčča ovdal.

Dat lea okta sivva, mii lea maiddái maŋidan bigálusaid máŋgga bálgosis davimus guovlluin. Dál ođđajagimánu álggus vuovdinbigálusat leat gaskan aŋkke Sállevári, Muttošjávrri, Muotkkeduoddara, Njeavdán, Lappi ja Neakkel bálgosii ja muhtin Giehtaruohttasa siiddain. Oasis bálgosiin gárddástallamat leat maŋŋonan goit moadde vahku.

Oastit háliidit bohccobierggu áigá čakčat

Illá lasta láve geargat gahččat go olbmot juo háliidivčče oastit varas bohccobierggu. Lappi, Báišduottar ja Gálddoaivvi bálgosat lávejit čakča-golggotmánus vuovdit go čearpmahat leat losit. Dál muohtahis čakča váikkuhii olles ealáhusa biergogávppiide. Smávit biergooasti Gálddoaivvi bálgosis rávve earáidge álgit áiggil bigálastit.

Asko Länsman
Govva: Aslak Paltto / Yle

– Dieđusge máŋggat bálgosat sáhttet bargat árat ja go vel oaidnit dan dálkkádatrievdama, ahte dálvi ii oba boađege. Mun jáhkán, ahte dat eará bálgosatge sihkkarit smihttet dan guvlui, ahte fertejit álgit árat gárddástallat, go eai fidne easkka go ođđajagimánus áidái. Jáhkán, ahte lea veahá bágguge álggahit árabuš, dadjá Asko Länsman Gálddoaivvi bálgosis.

Stuorra biergooasti oaidná, ahte čavčča ja álgodálvvi siivvut dihttojit maid sis biergogávppis. Dat dihttojit vel eanet, jus daidda ii ráhkkan. Jus dálvan maŋŋona, de maiddái bigálusat maŋŋonit máŋgga sajis.

Mikko Tamminen Polarica-fitnodagas dadjá, ahte dán čavčča sis boazogávppit álge oalle árrat, muhto erohusat ledje guovlluid gaskkas.

– Viehka bures álggii gávppašeapmi. Juobe moadde vahku árabus go ovdal. Davvin bigálusat gal leat maŋŋonan.

Polarica lea okta daid stuorimus bohccobiergoostiin Suomas. Fitnodaga gávppálaš jođiheaddji Mikko Tamminen dadjá, ahte sii leat jagiid mielde bastán ráhkkanit dasa, mo iešguđet guovlluin boazodoalloguovllus Suomas siivvut ja dálkkit váikkuhit gárddástallamiidda ja njuovvanáigedávvaliidda. Jus juohke sajis eai oaččo gárdái nu árrat, de goit muhtin eará guovllus soitet gárddástallamat álgán juo.

– Dán čavčča dihto bálgosiin ja siiddain bohte álggos juo muhtin veardde njuovvanbohccot. Miihan leat lasihan meriid ja bálgosiid vai leat ožžon eanet dássededdui dán ášši.

Oastit háliidit bohccobierggu juo áigá čakčat

Muhto manin galggašedje bohccot gárdái juo čakčamánus dalle go illá lastage lea vel geargan gahččat?

Dasa lea vástádus sihke badjeolbmos ja biergooastis. Polarica-fitnodaga gávppálaš jođiheaddji Mikko Tamminen dadjá, ahte oastit háliidit bohccobierggu oalle árrat čakčat.

Mikko Tamminen, Polarica
Govva: Yle / Vesa Toppari

– Dát manná oastiid dárbbuid mielde. Guovddášfitnodagain álgá goalmmát perioda. Go bigálusat álget, de dalle biergu galggašii leat luo ildus vuovdimassii ja dás dat boahtá deaddu oažžut varas bierggu vuovdimassii, muitala Tamminen.

Tamminen sávvá, ahte gárddástallamat álggášedje vehá árabut vai bohccobiergu joavddašii gávppiid ildui ja oastiid gievkkaniidda justa dalle, go dasa lea stuorimus jearalmas. Tamminen gal ádde, ahte dálkkit ja siivvut ja eará dilit váikkuhit boazodoalu áigedávvaliidda ja gárddástallamiidda, muhto liikká son sávvá boazodoalus guorrasivčče su evttohussii.

– Jus basttášedje guokte-golbma vahku árabuš go dál oažžut gárddástallamiid johtui? Jus vuovdit ja oastit basttašedje hukset ovttas dakkár oktasaš guhkesáigásaš málliid, mo daid basttášii áradit, árvala Tamminen.

Badjeolmmoš ja smávit biergo-oasti doarju Polarica gávppálaš jođiheaddji evttohusa. Asko Länsman oaidná, ahte árabuš čakčat, earenoamážit golggotmánus čearpmahat leat losibut go maŋŋelis dálvit. Gálddoaivvi bálgosis gárddástallamat leat álgán daid jagiid golggotmánus. Dat lea justa buoremus áigi njuovvat, oaivvilda Länsman.

– Eat mii gal sáhte árat álggahit, go dalle ii leat velá čearpmat deaddu badjin. Muhto nugo mii álgit golggotmánus, de dalle lea juo badjin čearpmaha deaddu.

Länsman ákkastallá árat gárddástallamiid maid dainna, ahte čakčat čearpmahat čuvvot buorebut. Son oaidná, ahte deattusge dieđusge lea mearkkašupmi.

– Mun ádden Polarica evttohusa bures, oainnátgo bohccobiergu lea buot buoremus dalle čakčageasi ja eandalii ragat maŋŋá. Bohccot lea buot losimus dalle ja fitnodagaide boahtá maiddái buot buoremus dienas bohccos, go bierggu oassi olu stuorit dávttiid hárrái, Länsman čilge.

Váhčira boazoisit: Sis váttis áradit bigálusaid

Buot bálgosiin gárddástallama álggaheapmi ii leat nu álki suttes eatnama áigge. Ovdamearkka dihte Váhčira bálgosis Nuorta-Anáris juvves eatnamat váikkuhit čohkkenbargguide ja badjeolbmot fertejit vuordit muohttaga ja siivvuid.

Váhčir bálgosa boazoisit Tuomas Semenoff dadjá, ahte siige leat geahččalan áradit bigálusaid ovddit jagiid. Stuorimus váttisvuohta lea goittotge leamaš dat, ahte sutteseatnama áigge lea váttis oažžut bohccuid gárdái, go dat bieđgguid stuorra jávrriid duohkin. Nubbi sivva lea dat, ahte bálgosa siste leat nu juvves ja romis eatnamat ja njealjejuvllagiin lea váttis vuodjit juvves guovlluin.

Semenoff dadjá sii leat maid moadde jagi maŋŋálagaid bargan oažžut bohccuid gárdái juo golggotmánus. Belohahkii Váhčiris leat lihkosmuvvange, muhto eai numo livčče háliidan.

– Dán jagi nagodeimmet oažžut gárdái 400–500 bohcco ja ovddit jagiid vehá eanet, go geavaheimmet helikoptera, Semenoff muitala.

– Mis leat geađgás eatnamat ja stuorra jávrrit, maid badjel galgá johttit. Mii fertet vuordit dan, ahte jávrrit jikŋot ja beassat daid badjel johtit bohccuiguin, dadjá Tuomas Semenoff.

Dánge dálvvi Váhčiris báhce dálvái máŋga duhát bohcco, maid galgá bidjat gárdái go dálvá albmalahkái, čilge Semenoff.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä