Sápmi |

"Boazodoalloguovllu gumpeameari galgá ráddjet ja čivgama eastit" – gumpenáli ođđa dikšunplána almmustahttui

Sámebálgosiid ovddasteaddji oaidná ođđa plána rivttes lávkin sámi boazodoalu dáfus.

Varg står i snön.
Govva: Mostphotos

Suoma eanan- ja meahccedoalloministeriija olggosattii maŋŋebárgiđit Suoma gumpenáli ođđa dikšunplána, mainna geahččalit rátkit gumpedilis šaddan váttisvuođaid.

Dikšunplánas lea iežas oassi boazodoalloguovllu doaimmaid ektui. Plánas fuopmášahtto, ahte gumppet dagahit stuorra vahágiid boazodoalloguovllus, ja dan dihte gumppiid lassáneami galgá ráddjet Suoma ja Skandinavia boazodoalloguovlluin.

Dikšunplána mielde boazodoalloguvlui addojuvvojit dás duohkoge sierralobit gumpebivdui amaset boazodollui šaddat mearkkašahtti vahágat gumppiid dihte.

– Vaikko gumppiid mearri ráddjejuvvo, dattetge vahágat boazodoalus bissot ain mearkkašahtti dásis, dikšunplánas daddjojuvvo.

Gumppiid árvalit dagahan boazodollui diibmá 770 000 euro vahágiid.

"Boazodoalloguovllu gumpemeari galgá čuovvut buorebut"

Gumpenáli dikšunplánas daddjojuvvo, ahte dálá dilis boazodoalloguovllu gumpemeriid čuovvun ii leat dohkálaš dásis. Danin iešguđet doaibmit galggašedje eambo dieđihit gumpeáiccuin ja juohkit dieđuideaset beaktilabbot.

Dikšunplánas deattuhuvvo, ahte gumppiid meari galgá čuovvut buorebut go dálá dilis ja jos juoga guovllus gumppet dahket mearkkašahtti vahágiid, galgá dasa reageret johtilit. Dikšunplánas buktojuvvo ovdan, ahte maiddái teknologiijas sáhttá leat ávki gumpevahágiid eastadanbarggus. Dasa lassin teknologiijain sáhttá oažžut dárkilut loguid das, man ollu gumppet leat goddán bohccuid.

Plána mielde Meahciráđđehus čuovvu gumppiid meari boazodoalloguovllus. Plánas mieđihuvvo, ahte dálá dilis iešguđetlágan doaibmiid gaskkas lea eahpeluohttámuš.

– Danin eiseválddit galget joatkit spirevahágiid dárkkisteami dáhpáhusbáikkiin, plánas čállojuvvo.

Eanan- ja meahccedoalloministeriija ja Ruokavirasto leat ovddidan Pesä-nammasaš teknihkalaš bargoneavvu, man bokte spirevahágiid sáhttá almmuhit mobiilarusttegiid bokte. Dikšunplánas daddjojuvvo, ahte vaikke boazovahágiid háliidit eastadit juo ovddalgihtii dahkkojuvvon doaimmaiguin, juo dáhpáhuvvan vahágiid buhtadusortnet buoriduvvo aiddo dáinna Pesä-applikašuvnnain.

Gumpenáli dikšunplánas buktojuvvo ovdan, ahte boazodoalloguovllu gumpemeari ii sáhte šat diktit stuorrut, muđui vahágat lassánit dálá dilis, mas dat leat jo muđuige ollu. Nuba gumppiid čivgama boazodoalloguovllus galgá eastit.

"Rivttes lávki sámi boazodoalu dáfus"

Suoma Bálgosiid ovttastusas sámebálgosiid ovddasta Sámedikki namas Asko Länsman Gálddoaivve bálgosis Ohcejogas. Länsman oaidná, ahte ođđa dikšunplána lea lávki rivttesguvlui aŋkke sámi boazodoalu oasil.

Gumppet leat lassánan maiddái sámebálgosiin.

– Gal dat lea oaidnimis, ahte dat leat lassánan ja lassánan dat gumppet. Mis áibbas dáppe davimus bálgosiin Gálddoaivvis ja Báišduoddaris hui unnán vel leat vuhtton, muhto vuhtton gal leat.

– Muhto oažžu dadjat Anár bálgosiin dat leamašan juo rásehus ja oaidnimis lea dat, ahte jámma lassánit. Várrahan fargga leat dáppe davvin maiddái, smiehttá Asko Länsman Ohcejogas.

Asko Länsman
Gálddoaivve badjealmmái Asko Länsman ovddasta Sámedikki Suoma Bálgosiid ovttastusa stivrras. Govva: Kaija Länsman / Yle

Länsman lea duđavaš dasa, ahte davvin gumppiid eai divttášii lassánit. Soaittáhagas ain muhtin beakkeha, ovdamearkka dihte Anár bálgosiin Sálleváris ja Muotkeduoddaris leat šaddan báhčit gumppiid, mat lea speadjan ealus.

– Mu mielas dat lea buorre. Deikke ii galgga goit sámeguvlui gumppiid lasihit, gos boazodoallu lea nu stuorra ášši sámi olbmuide, Asko Länsman Ohcejogas vel dadjá.

Gumpenáli vuosttas dikšunplána dahkkojuvvui jagi 2005. Dan maŋŋá dan leat beaivádan moatte jagi gaskkaid. Maŋŋebárgga almmustahtton dikšunplána vuođđuduvvá olu njeallje jagi dassái dahkkojuvvon plánii.

Beaiváduvvon 5.11.2019 diibmu 14.10 Asko Länsman kommeanttaiguin.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä