Sápmi |

Dál lea áigi oaivvildit Davvi-Lappi eanangoddelávas – Olbmot háliidit sihkkut eret Jiekŋameara ruovdegeainnu ja elfápmolinnjá

Stuorra fidnuid eret sihkkun eanangoddelávas ii leat goit álki, go dat gáibida politihkalaš mearrádusaid.

Tauno Ljetoff
Dárbbašuvvojit olu cealkámušat mat muitalit man miela Sámis leat eanangoddelávas, dadjá anárlaš Tauno Ljetoff Govva: Kaija Länsman / Yle Sápmi

Lappi eanangoddelávva lea nu stuorra ášši, ahte dušše kárttát ja čilgehusat deddet badjel vihtta kilo. Dál Lappi lihttu virgeolbmot vurdet, ahte olbmot oahpásmuvvet hápmosii ja oaivvildit ášši birra.

Lávain leat dál johttán daid gielddain, maid Davvi-Lappi eanangoddelávva 2040 guoskkaha. Dát lávva guoská namalassii Ohcejoga, Anára ja Soađegili gielddaid.

– Eanangoddelávva sárgu stuorra linnjáid, das leat strategalaš mihtut. Dát eanangoddelávva stivre dasto gielddaid oppalaš- ja sajádatlávaid, čilge Lappi lihttu plánenhoavda Riitta Lönnström.

Go lávvakártá joavddai Ohcejohkii, de báikkálaččat oidne das guokte stuorra áitaga. Namalassii stuorra 400 kilovoltta elfápmolinnjá, man plánejit geassit Roavenjárgga Pirttikoskis gitta Njuorggámii. Dat livčče olu govddit go dáláš 220 kilovoltta linnjá ja dat jođášii boares linnjá guoras.

Nubbi áitta lea Jiekŋameara ruovdegeaidnu, vaikko dat ii Ohcejohkii gessojuvvošiige.

Anni Ahlakorpi.
Ohcejohkalaš politihkkár Anni Ahlakorpi sávvá, ahte olbmuid oaiviliin lea mearkkašupmi ja daid váldet vuhtii eanangoddelávas. Govva: Yle Sápmi

Ohcejohkalaš politihkkár Anni Ahlakorpi imaštallá, ahte manin fidnut leat ain lávvahápmosis, vaikko sii leat jo máŋga jagi vuostálastán dán guovtti jiehtanasfidnu.

– Doppe lea dat Jiekŋameara ruovdegeaidnu, dat lea dat stuorámus. Eandaliige dál go dat lea čájehuvvon jo máŋgii ahte dat ii leat máŋge láhkai gánnehahtti fidnu. Dat lihkká lea ain doppe dan lávas, de dat gal galggašii sihkkojuvvot eret.

– Ja de dat nubbi, mii guoská namalassii Ohcejoga, lea dat elrávdnjelinnjá. Dat lea maid diekkár mas Ohcejoga gielda lea juohke dilálašvuođas cealkán, ahte mii eat dárbbaš dan, mii eat hálit dan, dat dušše hehtte min ja lihkká dat lea ain doppe.

– Mun in dieđe mo mii fitnet eret dan doppe lávas, šuohkiha Ahlakorpi.

Mika Aikio lea Ohcejoga gieldda váldostivrra ságadoalli.
Ohcejoga váldostivrra ságadoalli Mika Aikio imaštallá dan, ahte váikko gielda vuostálástá elfápmolinnjá, de dat lea ain eanangoddelávas Govva: Kaija Länsman / Yle Sápmi

Gielda dat vuostálastá ja vuostálastá, muhto mihkkige ii dáhpáhuva, oaivvilda váldostivrra ságadoalli Mika Aikio. Son lea čohkkán máŋga jagi eanangoddeláva bargojoavkkus

– Dat mii midjiide lea dehálaš ášši, dat elrávdnjelinnjá, dat lea bisson doppe lávas iige leat sirdašuvvan gosage. Nu dat orru leamen dat ruovdegeaidnu maid.

– Vuostálastin gal merkejuvvo dohko beavdegirjái, muhto in mun dieđe gii dan lohká, go das ii leat mihkkige mearkkašumiid leamašan, beaškala Aikio.

Eanangoddelávas ordnejedje álbmotdilálašvuođa
Ohcejoga álbmotdilálašvuođas eanaš oassi báikki ala boahtán olbmuin vuostálaste Jiekŋameara ruovdegeainnu ja elfápmolinnjá. Govva: Yle Sápmi

Ii leat eambbo sihkastit stuorra fidnuid lávas eret – gáibida politihkalaš mearrádusa

Lávvardaga Anáris galledan stáhtaministtar Juha Sipilä lohpidii, ahte Jiekŋameara ruovdegeainnus ii dárbbaš ballat lágaš áiggiin ja áššis váldet dál bottu. Dat goit ii oaivvil dan, ahte ruovdegeainnu sihkkot eret eanangoddelávas.

Vaikko Ohcejogasge logemat olbmot gáibidedje garra sániiguin jiehtanasfidnuid eret sihkkuma, de plánenhoavda ii bastte daid sihkastit eret. Seamma vuordámuša leat buktán ovdan boazodoallit.

– Nu guhkká go eanangottelihtu politihkkárat, namalassii Lappi lihttu stivra ja ráđđehus, guottihit ovdamearkka dihte Jiekŋameara ruovdegeainnu bisuheami eanangeavahanplánas, de virgeolbmot fertejit diktit dan leat eanangoddelávas, dadjá Lappi lihttu plánenhoavda Riitta Lönnström.

– Eanangoddelávva lea vuolgán johtui jo jagis 2017. Dalle čálle Lappi-soahpamuša ja das lea govva Lappi boahttevuođas gitta jahkái 2040. Dat lea vuođđu dán eanangeavahanplánii.

Suunnittelujohtaja Riitta Lönnström Pohjois-Lapin maakuntakaava 2040 -aineiston kanssa.
Eanangoddelávva lea nu stuorra ášši, ahte kárttát ja čilgehusat deddet badjel vihtta kilo, muitala Lappi lihtu plánenhoavda Riitta Lönnström. Govva: Kaija Länsman / Yle Sápmi

Plánenhoavda muittuha, ahte dál olbmot besset oaivvildit lávas Lappi lihttu neahttasiidduid bokte. Juohke unna fuomášumisge lea mearkkašupmi, dadjá Lönnström.

– Mii sávvat olu oaiviliid, ahte oaidnit oppalašgova, ahte maid olbmot duođas oaivvildit plánas. Mii vástidit juohke áidna oaivilii. Dasto Lappi lihttu ráđđehus gieđahallá daid ja mearrida mo ovdána eanangeavahanplánain.

Jus čuohte olbmo vuostálastet juoga ášši, de leago das duođalaš mearkkašupmi?

– Gal das lea. Jus leat čuohte olbmo muhtun ášši vuostá ja čuođi fas guottihit dan, de dasto politihkkárat mearridit guđe guvlui ášši ovdána. Mu mielas juohke oaivilis lea mearkkašupmi, dadjá Lönnström.

“Áiggun čállit dakkár oaivila, man buohkat sáhttet sáddet Lappi lihttui”

Geasage ii leat dieđusge ođas, ahte Anára álbmotdilálašvuođas stuorámus fuollan lea Jiekŋameara ruovdegeaidnu ja dan eret váldin lávvahápmosis. Ruovdegeaidnu dettii eanemus maid Iiris Mäenpää váimmu. Son ieš ii varra áiggo sáddet iežas oaivila Lappi lihttui.

– Na in mun jáhke, ahte ieš vealttakeahttá cealkkán. In leat nu olu dutkan dán ášši, eaige mus leat dakkár meroštallamat, ahte višašin daid dohko sáddet.

– Sávan gal, ahte earát, geain lea dadjamuš, celket áššis, dadjá Mäenpää.

Tauno Ljetoff váccii hui sihkkaris lávkkiiguin eret lávvadilálašvuođas ja čalmmiin čuovggai sihkkaris plána.

– Áiggun čállit dohko. Lassin áiggun čállit dakkár cealkámuša, man juohkehaš sáhttá dahkat. Dál lea áigi čohkket olbmuid čállit. Dárbbašuvvojit olu cealkámušat mat muitalit man miela Sámis leat eanangoddelávas, dadjá Ljetoff.

Davvi-Lappi eanangoddelávva 2040 lea dál cealkinláhkai.
Iežas oaivila lávas sáhttá sáddet Lappi lihttui šleađgapoasta bokte. Govva: Kaija Länsman / Yle Sápmi

Seamma sávaldat lea Sámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikios. Son muittuha, ahte oaivvildeapmi lea álki. Sádde dušše šleađgapoastta ja čállá dasa maid oaivvilda. Ii dárbbaš dovdat biraslágaid dahje lávvaproseassaid, beare sádde šleađgapoastta dahje fitná Lappi lihttu neahttasiidduin kártabálvalusa bokte guođđimen dearvvuođaid.

– Mun sávan, ahte nu máŋgasat go vejolaš válddášedje beali dan lávvaevttohussii. Sámediggi ja nuortalaččaid giličoahkkin dieđusge celket, muhto sávan olbmuid maid cealkit.

– Sámediggi vuolgá dies ahte dat Jiekŋameara ruovdegeaidnu ja elfápmolinnjá leat nu mearkkašahtti fidnut. Vuođđolágashan lea dat sámekultuvrra geahnohuhttingielddus ja jus dat fidnut báhcet dan lávvii, de dat bohtet váikkuhit nu olu sámekultuvrii, ahte dat leat vuođđolága vuostá, dadjá Sanila-Aikio.

Mika Riipi
Cuoŋománus lea ulbmil dahkat vuosttas mearrádusaid das, mo eanangoddelávain ovdánit, muitala eanangottehoavda Mika Riipi. Govva: Anneli Lappalainen / Yle Sápmi

Áibbas seamma leago Jiekŋameara ruovdegeaidnu lávas vai ii?

Vaikko Jiekŋameara ruovdegeainnu loahpparaporta ii evttotge maidige joatkkadoaimmaid ja stáhtaministtarge háliida bottu áššis, de Lappi lihtu eanangottehoavda Mika Riipi dadjá, ahte dat ii váikkut eanangoddelávvii.

– Raporta ii čatnas eanangoddelávvii. Mii sávvat oažžut olu máhcahaga láva birra. Dan máhcahaga oktavuođas árvvoštallat maiddái dan loahpparaportage.

Cuoŋománu loahpas lea ulbmil dahkat vuosttas mearrádusaid das, mo eanangoddelávain ovdánit, muitala Riipi.

– Eanangotteráđđehus dahká vuosttas linnjemiid láva birra cuoŋománu loahpas. Dalle árvvoštallat vuosttas geardde mo dát loahpparaporta ja das ovdanbuktojuvvon áššit váikkuhit dán lávvabargui, čilge Riipi.

Riipi mielas dat ii mearkkaš maidige vaikko ruovdegeainnu linnjá bázášiige eanangoddelávvii.

– Jus mearridit, ahte ruovdegeaidnu bissu lávas, dallehan dat lea doppe. Datge ii mearkkaš máŋge namas dan, ahte ruovdegeainnu oba geassigohtet goas nu.

– Ja vaikko ruovdegeainnu sihkkot eret lávas, de datge ii dárkkut dan, ahte fidnu ii vuolggášii johtui. Lávva lea dakkár mii viggá rávkat olbmuid smiehttat, ahte dákkár áššit sáhttet boahtit áigeguovdilin goas nu 10–30 jagi geažes, dadjá Riipi.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä