Sápmi

Dál lea jagi nubbi gáktebeaivi – oahpaheaddji sávašii servošiid, skuvllaid ja organisašuvnnaid ávvudit iežaset gáktebeivviid miehtá jagi

gáktebeaivi, Outi Länsman
Outi Länsman lei válljen dán háve coggat vilges gávtti, ulloliinni ja Yle Sámi geasseveaskku. Govva: Juha Länsman

Oahpaheaddjiguoktá oassálastiiga gáktebeaivái, mii lea ordnejuvvon jagi 2014 rájes.

Gáktebeaivvi ulbmil leamaš čájehit sámi vuoiŋŋa ja sámegárvvuid čáppatvuođa árgabeaieallimis. Dán áigge olbmot cogget gávtti dávjá dušše ávvudoaluide dahje ovdamearkka dihte festiválaide, muhto nuoraidorganisašuvdna Noereh háliidii jagi 2014 lasihit gávttiid árgabeaivvis.

Šattai gáktebeaivi, mii lea oidnon viidát sosiála medias dan rájes.

– Gáktebeaivi čalmmustahttá árgabeaivvi dilálašvuođas dan, ahte sápmelaččat ain gávdnojit ja mis lea ealli kultuvra, muitala Noereh-searvvi stivrra lahttu Iŋgá Káre Márjá Utsi.

Sosiála media bokte diehtu gávttiin manná maid váldoálbmogii

Sámegiela oahpaheaddji Outi Länsman oassálasttii maid dán háve gáktebeaivái, nugo lea juo hárjánan dahkat.

– Go čiŋada gávttiin ja earát maid čiŋadit, de dat nanne oktiigullevašvuođa. Gáktebeaivi lea maid buorre vejolašvuohta oahpásmuvvat iešguđet guovllu gávttiide ja dan girjáivuhtii mii Sámis lea, muitala Länsman.

Länsman lohká, ahte gáktebeaivi lea sámiide ovdasajis, muhto sosiála media bokte govat bohtet maid váldoálbmogii oidnosii. Länsman sávašiige, ahte oktasaš gáktebeaivi movttiidahtášii báikkálaš servošiid, skuvllaid ja organisašuvnnaid ávvudit iežaset gáktebeivviid miehtá jagi.

"Sáhttáhan gávtti coggat vaikko juohke beaivve"

Gáktebeaivi leamašan dábalaččat giđđat ja nu lei maid oaivvilduvvon dán jagi. Giđđat koronaepidemiijadilli lei goittotge nu garas, ahte Noereh-searvvis mearridedje nuppi gáktebeaivvi čakčii, muitala Noereh-searvvi stivrralahttu Iŋgá Káre Márjá Utsi Buorre Iđit Sápmi -sáddagis.

Margareetta Suoninen, gáktebeaivi
Margareetta Suoninen lea dan oaivilis, ahte dán háve gáktebeaivi ii dihtton ovdalgihtii nu olu sosiála medias ja danin olbmot eai diehtán das nu bures. Govva: Inger-Elle Suoninen / Yle

Oahpaheaddjin bargi Margareetta Suoninen mearridii maid iđđes coggat gávtti, go vulggii bargui. Son lohká, ahte oktan sivvan lei dat, go koronadili dihte eai leat leamašan doalut ja danin ii leatge beassan garvodit gáktái.

Sus ii leat ovdal leamaš vejolašvuohta coggat gávtti bargui gáktebeaivvi, dasgo son lea oahpahan dakkár diimmuin, main gákti ii leat nu vuogas.

– Beaivi ii dál oidnon, muhto in gal oaidnán sosiála mediasge ovdalgihtii nu olu máidnosiid. Máŋgasat leat jearran, ahte mii beivviid ja manin lean garvodan. In jáhke, ahte olbmot leat ožžon dieđu dán beaivvi birra, árvala Suoninen.

Suoninena mielas dat lea doarvái, ahte gáktebeaivi ordnejuvvo oktii jagis.

– Sáhttáhan gávtti coggat vaikko juohke beaivve, jus ieš háliida.

Guldal Buorre Iđit Sápmi -sáddaga ságastallama gáktebeaivvi birra. Noereh-organisašuvnna stivralahttu Ingá Káre Márja Utsi muitala das, manin gáktebeaivi dán háve ordnejuvvo čakčat. Gullat maiddái Lise Tapio Pittja, gii dovdá duoji ja earenomážit gákteduoji. Ántte Mihkkal Gaup muitala iežas oainnu gáktebeaivvis, son ieš gárvoda juohke beaivvi gávttiin.

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä