Sápmi |

Dálges boahtá euroválga – Eanaš bellodagat bidjan ainjuo ovtta evttohasa davimus eanangottis

Euroválggas eai leat válgabiret nu mo riikkabeaiválggas. Danin evttohasat galggašedje leat duođai dovddus ja čuovggus olbmot.

En av EU-parlamentets byggnader i Strasbourg i Frankrike.
EU-parlameantta virggálaš čoahkkinbáiki lea Strasbourgis Fránkariikkas. Govva: Yle/Marie Söderman

Euroválggas oppa Suopma lea okta válgabire ja sullii 250 evttohasas álbmot vállje 13 áirasa Eurohpá parlamentii. Bellodagat dahje válgalihtut Suomas ožžot ásahit eanemustá 20 evttohasa guhtege.

Bellodagat geahččalit gávdnat evttohasaid Suoma sierra guovlluin, muhto ovdamearkan vuođđosuopmelaččain ii leat dán giđa oktage evttohas Oulu davábealde. Alidiin eai leat evttohasat oba Jyväskylä davábealde.

Suoma čieža stuorámus bellodaga listtuin áidna evttohas sámeguovllu gielddain lea dán vuoro kristtalašdemokráhtaid Kitti Kumpulainen Anáris. Son lei evttohassan maiddái riikkabeaiválggas. Gurutlihtu davimuš evttohas Sari Moisanen lea eret Kemi gávpogis ja olgešbellodat Kokoomus lea ásahan evttohassan Paula Aikio-Tallgren Durdnos gávpogis.

Guovddášbellodaga evttohasain guovttis leat eret Oulus ja okta Roavvenjárggas Lappi eanangottis. Son lea Giemajávrris bajásšaddan Janne Kaisanlahti. Ruoná lihtu ja sosiálademokráhtaid davimus evttohasat Eurohpá parlamentta válggas leaba roavvenjárgalaš gávpotstivrra politihkkárat, ruonáin Miikka Keränen ja sosiálademokráhtain Mikkel Näkkäläjärvi.

Árktalaš biras, dálkkádat, olmmošrievttit ja sámeáššit euroválgafáddán

Sosiálademokráhtain leat dievas 20 evttohasa. Bellodaga davimus evttohas, demarinuoraid ságadoalli Mikkel Näkkäläjärvi, válljii juo mannan čavčča álgit evttohassan namalassii Eurohpá parlamentii.

– Dárbbašuvvojit buorit evttohasat davviguovllu áššiid doalvut ovddos guvlui. Riikkabeaiválgage lei mielas ja fertejin vihkkehallat goappá válgii álggán. Jurddašin de, ahte euroválgii sáhttet leat unnán evttohasat davvin.

Mikkel Näkkäläjärvi atná amasin dan go soapmásat vulget evttohassan guktuide válggaide ja vel nu, ahte leat juo válljejuvvon riikkabeivviide ja de almmuhit iežaset vel euroválgii.

Demarinuoret, kuva SDP
Mikkel Näkkäläjärvi válljii riikkabeivviid ja Eurohpá parlamentta gaskkas, dál son evttohassan euroválggas.

Árktalaš guovllu biras- ja ekonomiijagažaldagaid sihke olmmošriektegažaldagaid máinnaša Mikkel Näkkäläjärvi alcces dehálaš fáddan EU politihkas.

– Olmmošrivttiid ja demokratiija ollašuvvan eai leat otná beaivvege iešalddis čielga áššit Eurohpás.

– Lea dehálaš loktet ovdan árktalaš politihkkii guoskevaš áššiid ja dálkkádatrievdama duostuma sihke dieđus sámeáššiid. Dálkkádatrievdan lea olmmošgotti boahttevaš sohkabuolvvaid dáfus stuorra ášši. Eandalii árktalaš guovllus liegganeapmi nuppástuhttá jođánit ja bissovaččat birrasa. Dakko bokte Eurohpá uniovdna galggašii doaibmat beaktilit.

Válgakampánja Mikkel Näkkäläjärvi lea dahkan čavčča rájes ja áigu joatkit duođas gitta dassážii go válga lea.

– Birasgažaldagat ja dorvvolašvuođaváttisvuođat Eurohpás leat boahtán ovdan ságastaladettiin olbmuiguin.

Näkkäläjärvi muitala, ahte finánsakriisa badjelaš logi jagi dassá lei okta sivva manin son vulggii fárrui politihkkii.

– Dan kriisa váikkuhusat oidnojit otnábeaivvege Eurohpás.

Sámediggejođiheaddjit geahččaleigga europarlamentii ovddit válggas

Sámeáššit leat loktanan ovdalge Eurohpá parlameantta válggas ovdan vaikko sámeevttohasat eai dán válggas leatge válljejuvvon. Jagi 1999 euroválggain lei evttohassan Ruoná lihtu listtus musihkkár, oahpaheaddji Niko Valkeapää Eanodagas. Vihtta jagi dassá evttohassan leigga ovddeš sámediggejođiheaddjit Pekka Aikio Ruoná lihtus (1 259 jiena) ja Klemetti Näkkäläjärvi Ruoŧŧelaš álbmotbellodagas (1 776 jiena).

Unnimus jietnamearri, mainna Suomas dalle beasai europarlamentii, lei vádjit 30 000 jiena. Várresadjái dárbbašuvvui unnemustá vádjit 17 000 jiena.

Suomas euroválga ordnejuvvui vuosttas geardde jagis 1996 ja dasto jagis 1999 ja dan maŋŋá ain viđa jagi gaskkaid. Davviguovllu evttohasain europarlamentii leaba válljejuvvon Paavo Väyrynen ja Hannu Takkula, guktot guktii guovddášbellodaga listtus.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä