Sápmi |

Dálvvi oatnun vuhtto Sámis: "60-logus dálvi lávii bistit dávjá gitta geassemánu álgui"

Ovtta jagi geassu hui árramuttus, nubbi jagiges dálvi vuorddiha.

Pentti Länsman
Njuorggánlaš Pentti Länsman lea vuohttán, ahte geasit álget dán áigge dávjá árabut go ovdal. Govva: Vesa Toppari / Yle

Dálkediehtaga lágádusa statistihkaid mielde dálvvit leat otnon dovdomassii Sámis. Suoma davimus gilis Njuorggámis dálvi lea otnon 1960-logu rájes gitta jagi 2010 rádjai meastta guvttiin vahkuin.

Dan leat maid Sámis vuohttán. Ovtta jagi geassu hui árramuttus, nubbi jagiges dálvi vuorddiha.

Pentti Länsman Njuorggámis muittaša, ahte 60-logus dálvi lávii bistit dávjá gitta geassemánu álgui.

– Mun ássen dalle Buolbmatjávrris ja mun doppe vudjen Buolbmatjávrri mielde geassemánu vuosttas beaivve, go vižžen skuvlamánáid skuvllas Njuorggámis. Dalle lei dakkár guhkes jahki, dadjá Länsman.

Dán áigge dávjá geasit álget jo árabut, vásiha Länsman.

– Cuoŋománu loahpas jo lea bievla ja beaivváš báitigoahtá, skierrit álget ihttit ja fargahan dat leat lasta doppe čađa muohttagiid, skierrelasttat goittotge.

Nuorat buolvva boazodoalli, Pentti Länsman bárdni Aslat-Jon Länsman lea vuohttán, ahte muhtimin dálvvi gártá vuorddašit.

– Čakčat golggotmánu áiggis dábálaččat láve boahtit vuosttas muohta. Muhtin jagiin dan oažžu duođai vuordit gitta juovlamánnui, ahte illá dat dálvi oba álgáge, smiehtada Aslat-Jon Länsman.

Maiddái Iisakki Mattus Čovčjuuvâst oaivvilda, ahte dálvvit leat rievdan. Son muittaša, ahte 1960-logus lávejedje leat rivttes dálvvit, go ledje garra 30–40 buollašat. Mattus lea vuohttán, ahte dán áigge jávrrit eai šat láve jiekŋut seammaláhkai go ovdal.

Issát Mattus
Iisakki Mattus lea vuohttán, ahte jávrrit eai šat láve jiekŋut nu mo ovdal. Govva: Xia Torikka / Yle Sápmi

– Ođđajagimánnu ja guovvamánnu ledje guokte buolašmánotbaji, muhtumin buollašat ledje jo juovlamánus.

– Dábálaččat čakčat golggotmánu álggus jávri jiekŋu, muhto go dat jiekŋugoahtá, de dat álgá muohttit ja muohttá olu muohta dan muhtin logemat sentte assás jieŋa ala. Dathan jiekŋa deaddašuvvá ja luoddana, iige jiekŋa šat šatta assábun. Dat muohta suddje iige jávri beasa jiekŋut šat.

Ovdal go jávrrit jiekŋugohte, lávejedje leat mánotbaji gálljamat ja buollašat ja jiekŋa lei assái, dadjá Mattus.

– Mun muittán, go lávejin sihkkeliin vuojašit doppe cuoŋu mielde ja jávrri jieŋat ledje, muohta ii lean vel muhto assás jiekŋa lei, dakkár 20–30 sentte.

Syysjoki
Čovčjuuhâ lávii ovdal jiekŋut ollásit. Govva: Anja Kaarret / Yle

Dán dálvvi lea muohttán erenoamáš olu, muhto dan ii dán áigge šat vealttakeahttá sáhte vuordit juohke jagi.

– Leathan dat leamaš ovdalge dakkár muohtahis dálvvit dolin, muhto eai dat gal ná dávjá go dán áigge, ahte miessemánu gaskamuttus lea jo viehka uhcán muohta, dadjá Mattus.

Dálki lea goit šaddan váttisin einnostit

Statistihkaid haga dan lea váttis njuolga vuohttit, leatgo dálvvit maŋimuš jagiid áigge otnon vai eai, daningo jagit leat nu earáláganat.

Aslat-Jon Länsman lea maiddái vásihan, ahte lea hui váttis ovddalgihtii diehtit, makkár dálvi šaddá.

– Dat lea nu earáláganin šaddan juohke jagi. Muhtin jagiin dálvi lea nu guhkki, ahte ii oba nogage, ahte manná gitta geassemánu beallái. Muhtin jagiin fas dat nohká dego seaidnái, ahte suddá vahku áigge visot dat muohta, smiehtada Aslat Jon Länsman.

Dálkediehtaga lágádus mihtida dálvvi guhkkodaga erohusaid 30 jagi gaskaárvvuid vuođul. Ođđasamos loguid galgat vuordit goittotge boahtte jagi beallái, danin go maŋimuš veardádallanbadjái rehkenastet jagiid 1991–2020.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä