Sápmi |

Ellos Deatnu -aktivisttat oidnet iežaset doaimma viiddit oktavuođas go Deanu guolástanvuoigatvuođat

Yle Sápmi háliidii gullat sámi servvodatberošteddjiid jurdagiid geasi 2017 Moratorio ja Čearretsuolu -lihkadusas ja dan vejolaš váikkuhusain.

ellos deatnu moratorio teno tenon sopimus
Govva: Ellos Deatnu

Yle Sápmi bivddii sámi servodatberošteddjiid čohkket Ellos Deatnu -doaimmaid ja jurdagiid  videoreivven. Videoreivvii serve Suoma Sámi Nuorat -searvvi ságadoalli Petra Laiti, multidáiddár Niillas Holmberg ja politihkkár Anni Ahlakorpi.

Juohkehaš, gii válddii oasi videoreivvii, vástidii seamma gažaldagaide. Gažaldagat ledje njeallje: 

1. Moratorio ja Čearretsuolu: Makkár mearkkašupmi lei das, ahte ásahuvvui Moratorio ja lávostalaidet geasi Čearretsullos?

2. Geassit bođii ovdán almmolaš ságastallamis, ahte Deanu soahpamuš lea juoidá, man ferte ođđasit gieđahallat. Ellos Deatnu geahččala čalmmustahttit, ahte sámiin leat sierravuoigatvuođat. Movt doaivvut,  ahte Ellos Deatnu lea váikkuhan dán geasi áigge ášši ovdáneapmái?

3. Dál go Deatnu jiekŋu ja dálvi joavdá, de makkár jurdagat ja doaimmat dus leat boahttevuhtii oažžun dihte sámiid vuoigatvuođaid sadjái?

4. Maid don muđui oainnát dehálažžan dál Sámis masa buohkat galggašedje giddet fuomášumi?

Ná Laiti, Holmberg ja Ahlakorpi vástidedje gažaldagaide

1. Moratorio ja Čearretsuolu: Makkár mearkkašupmi lei ahte ásahuvvui Moratorio ja lávostalaidet geasi Čearretsullos?

Petra Laiti, jođiheaddji SSN rs. (Suoma sámenuoraid searvi):

petra laiti ssn suoma sámi nuorat
Petra Laiti lea Suoma Sámi Nuorat -searvvi ságadoalli. Govva: Privahtta

“Mun jáhkán, ahte das ledje guokte hui dehálaš mearkkašumi. Vuos midjiide aktivistan, ahte mii beasaime oahpásmuvvat ođđalágan vugiide bargat sámeaktivismma ja čuoččuhit daid min vuoigatvuođaid.

Ja de maiddái čájehit sámeservvodahkii ja stuorraservvodahkii, ahte dát lea dat min oaivil, ja muhtin láhkái maiddái hui fysalaččat čájehit dan, ahte mo sáhttá dákkár áššiid loktet ovdan.“

Niilas Holmberg, multidáiddár:

“Jos geahččá dan vássán geasi ja jurddašallá maid Ellos Deanu, de várra mii leat muhttin muddui lihkostuvvan dan min vuolggasajis. Dat lei, ahte váikko dieđusge lea dehálaš geahččat dohko guhkkelii máttás ja kommuniseret maiddái dien guovllu olbmuiguin ja mearrideddjiin, de buot dehálamos lea čohkket – boktalit álbmoga.

Niillas Holmberg
Niillas Holmberg háliida boktalit olbmuid jurddašit oktasaš buori. Govva: Ville-Riiko Fofonoff / Yle Sápmi

Máŋgga dásis dan ii dárbbaš boktalit, dat lea dušše láhčit dakkár čoahkkananvejolašvuođaid, dakkár fámuiduhttinvásáhusaid. Daningo jos dás juoga duohta rievdadusaid háliida buktit min servvodatlaš dillái, kultuvrralaš dillái ja erenomážit boahttevuođa ektui – De dat ferte dáhpáhuvvat kollektiivvalaš dásis, de dat gáibida dan álbmoga ovttas, olbmot ovttas barget dan seamma ášši ovdii.”

Anni Ahlakorpi, politihkkár:

“Dat gal lei stuorra ášši, ahte mii leimmet doppe sullos ja ásaheimmet dan moratorio. Mun jáhkán, ahte dat váikkuhii oalle máŋga dásis: Sihke báikkálaš dásis dat čájehii olbmuide, ahte mis leat máŋggalágán vuogit mainna vuostálastit dan eahpevuoiggalaš dili. Nuppi dáfus čájehii maiddái dohko stáhtaid guvlui, ahte mii eat leat vuollánan, eatge mii leat vuolláneamen dainna soahpamušain. “

2. Geassit bođii ovdán almmolaš ságastallamis, ahte Deanu soahpamuš lea juoidá man ferte ođđasit gieđahallat. Ellos Deatnu geahččala čalmmustahttit, ahte sámiin leat sierravuoigatvuođat. Movt doaivvut ahte Ellos Deatnu lea váikkuhan dán geasi áigge ášši ovdáneapmái?

Petra Laiti:

“Mun jáhkkán, ahte mii doalaimet dan ášši oidnosis nu guhkká ja nu aktiivvalaččat ja mii bijaimet dasa nu ollu návccaid. Mun jáhkán, ahte dát veahkeha dasa ahte olbmot eai vajálduhtte, ahte Deanu soahpamuš gávdno ja, ahte mán váttis ášši dat lea leamaš dán geasi.

Nuppi mun jáhkán, ahte mii leat Ellos Deatnu bokte váikkuhan dasa, mo olbmot oidnet dan vuoigatvuođa dáistaleami ja oainnán dan, ahte mii sáhttit bargat ná stuorra proteasttaid go mii beare bidjat dasa návccaid – aistton mii sáhttit ieš mearridit min iešmearrideami birra.”

Niillas Holmberg:

“Dat lea maiddái masa mii boahttevuođas boahtit giddet fuopmášumi lea dat, ahte man láhkai mii dikšut iežamet eatnamiid ja dan Ellos Deanu oktavuođas dieđusge Deanu čázádaga erenomážit daningo dat lea maid dakkár ášši, mii ferte dáhpáhuvvat kollektiivvalaš dásis.

Oppalohkái dat,  ahte mii diehtit, áddet dan, ahte dat lea hui heitot, juos mii individuála dásis jurddašit ja dien láhkai geahččat buot daid politihkalaš mearrádusaid, mat dás vehážiid mielde bohtet.

Ahte dál bođii dákkár mearrádus, dat lea várra munnje ovttaskas olmmožin ávki duokko ja soaitá dákko. Muhtto, ahte máhttáhit álbmoga oaidnit viidát daid áššiid.”

Anni Ahlakorpi:

“Oppalohkái, váikko mii beasaime geasset oalle buorre muddui dainna bargguin, mun goit oainnán, ahte ainge dat dehálamos ášši lea iešmearrideapmi ja dat, ahte mii duođai oažžut dáppe báikkálaš dásis daid mearrádusaid ja ahte mis lea dat stivrenváldi, ahte mii dáppe dáhpáhuvvá ja makkár eavttuin.

Anni Ahlakorpi
Anni Ahlakorpi mielas Ellos Deatnu lea easkka álgu, sis lea vel ollu bargu sámiid rivttiid čalmmustahttimis. Govva: Vesa Toppari / Yle

Dál orru, ahte dat lea álot muhtun olggobeale fitnodat dahje olmmoš, gii lea deike bahkkemin – ja vehá nie jearatkeahttá mis dahje nugo dan Deanu soahpamušas – Galhan dat ledje gielddas jearran cealkámušaid ja nu ain, muhto dat eai váldojuvvon vuhtii máŋgeláhkái loahpaloahpas. 

Datge orru vehá nie,  ahte duššihan das lea cealkit ja čállit cealkámušaid ja nie, jos dat eai oidno gostege ja loahppaboađus lea dakkár, mo dat ledje álggu rájes jurddašuvvon fuolatkeahttá das, ahte man oaivilis mii leat dáppe.

Mun oainnán, ahte dát lea easkka álgu, mii leat beassan buorre álgui, muhto mis lea dieđusge ollu maid bargat. Lihkus mii eat leat okto dan bargamin, mun gal jáhkán, ahte ovttas mii oažžut áigái váikko maid.“

3. Dál go Deatnu jiekŋu ja dálvi boahtá, makkár jurdagat ja doaimmat dus leat boahttevuhtii oažžun dihte sámiid vuoigatvuođaid sadjái?

Petra Laiti:

“Mus lea dál dálvet dárkkuhus goit deaivvadit nu ollu go vejolaš olbmuid dáppe Helssega geažis ja figgat čilget dan sámeperspektiiva Deanu soahpamuššii ja nie ovddidit dan min ášši stuorra servvodaga politihkas ja figgat vehá deaivvadit olbmuid, geat gánske leat gullan vehá min birra, muhto eai vel dieđe riekta, ahte maid mii leat oaivvildan ja ain viidáset čilget dán ášši. “

Anni Ahlakorpi:

“Mii dál joatkit dan barggu dáppe sihkkarit olles dálvvi, vaikko eat leatge doppe sullos lávostallamin, de bargu goit joatkašuvvá. Mishan leat máŋggalágán vuogit ja geainnut ovddidit dán ášši. Muhtumat mis leat politihkas mielde ja mis lea dieđus hui buorit fierpmádagat; mis leat dáiddárat min joavkkus, ahte mis gal lea buorre dilli maiddái dál dálvet bargat.”

Petra Laiti:

“Ja dieđusge mus lea dárkkuhus sámevuoigatvuođaid birra hállat almmolaččatge ja Ellos Deatnu ja Deanu soahpamuš lea hui buorre case, masa sáhttá čatnat dan vuoigatvuođaságastallama. Mun jáhkán, ahte dat lei maid dan dihtii hui mávssolaš, go das ii leat goassege sáhka beare ovtta soahpamušas, ahte dat lea álot vehá viidásut ságastallan goit. “

4. Maid don muđui oainnát dehálažžan dál Sámis, masa buohkat galggašedje giddet fuomášumi?

Niillas Holmberg:

“Dat lea sáhka min rivttiin, olmmošvuoigatvuođain ja dan bokte min álbmoga buresbirgejumis boahttevuođas. Dat ii ábut jurddašit dušše iežas dili dán gease, čuovvovaš viđa gease áigge, logi gease áigge, muhto dat lea viidát min álbmoga boahttevuođas gažaldat. Die lea masa, mii fertet giddet fuopmášumi,  ahte mo mii oahppat dien láhkai jurddašit, daningo mii leat mahttán nie jurddašit árbevirolaččat. Dat gullá min árbevirolaš máhttui, muhto mii leat dađi bahábut vehá lahppán dien jurddašanmálle, muhto dat ii leat ollásit mánahuvvon. Die lea dat masa ferte giddet fuomášumi ja man ovdii bargat boahttevuođas.”

Anni Ahlakorpi:

“Dan ferte  muitit, ahte dathan lea dušše okta oasáš dás; dat orru nie, ahte dál deike leat boahtimen vaikko makkár fidnut dán guvlui ja ovdamearkan lea dat Rástegáissá bieggamillufidnu, mii lea hui buorre ovdamearka diekkár ruoná kolonialismmas. “

Petra Laiti:

“Mii leat dál duođaštan dan,  ahte mii duođaige sáhttit bargat vaikko maid, go mii beare mearridit dan bargat ja Ellos Deatnu ja Deanu soahpamuš -case lea goit munnje oahpahan vaikko maid das, ahte figgá oaidnit, ahte gos dat duođai mannet rájit. Mun in jáhke, ahte Ellos Deatnu lea vel deaivan dan ráji, ahte man guhkás mii sáhttit dan proteastta doalvut. Dát addá munnje hui ollu doaivaga boahttevuođa ektui, muhto gal lea munnje leamaš persovnnalaččat hui dehálaš vásáhus dát ja mun sávan, ahte lea maiddái sámeservodahkii ollislaččat leamaš.”           

Dás beasat geahččat Petra Laiti, Niillas Holmberg ja Anni Ahlakorpi videoreivve.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat