Sápmi |

EU lea ráđđádallan dálkkádatpakeahtas: europarlamentihkkár mielas sámiid lei galgat váldit buorebut vuhtii

EU ulbmil lea leat čitnaneutrála jahkái 2050. Sámedikki nubbi várreságadoalli Leo Aikio ballá, ahte dálkkádatdoaimmaiguin leat farga jo maŋŋonan.

Sirpa Pietikäinen
Sirpa Pietikäinen háliidivččii sámiid jiena buorebut gullot Eurohpa uniovnna guovddášbáikkis Brysselis. Govva: Yle

EU ovdanbuvttii mannán vahku gaskavahku evttohusaid uniovnna dálkkádatbázahusaid geahpedeapmái. Evttohusat gusket viidát sierra surggiid dego johtolaga, eanandoalu, energiijabeaktilvuođa, mehciid geavaheami, ássama ja industriija.

EU ásahan evttohusaid ulbmilin lea oažžut uniovnna čitnaneutrálan jahkái 2050. Suopma lea ásahan alcces áigerádján jagi 2035.

Ulbmila geahččalit olahit earret eará nu, ahte stivrejit olbmuid geavahišgoahtet dakkár fievrruid, main ii boađe nu olu bázahus. Dasa lassin dálu liggen fossiila energiijain divru ja muhtin gávpegálvvut soitet divrut.

Dát doaimmat soitet dagahit fuola eandalitge davvin, gos boaldinmohtorfievrrut leat masá bákkolaččat, oaivvilda Sámedikki nubbi várreságadoalli Leo Aikio.

– Dáppe dat leat eallineaktu goit dál, elrávdnjefievrrut eai leat vel nu ovdánan, ahte daid sáhtášii geavahit dáppe, lohká Aikio.

Suoma europarlamentihkkár Sirpa Pietikäinen mielde okta čoavddus dasa sáhtášii gávdnot EU nu gohčoduvvon vuoiggalaš sirdašumi ruhtarájus. Su mielas sierra doibmiid ja Sámediggi galggašii ovttas geahččat, mo dálkkádatliegganeami doarjuma sáhttá jierpmálaččat dahkat.

– Sáhttit geavahit ruđa dasa, ahte min servodat ja ealáhusat leat beaktilabbot muhto maiddái ekologalabbot. Dan birra sáhttá jearrat báikkálaš EJB-guovddážis. Dat ruđat eai leat vel geavahanláhkai, muhto daid gal oažžu ovdalgo dát dálkkádatpakeahta lea gárvvis, čilge Pietikäinen.

Dálkkádagarievdan ii leat dušše politihkalaš gažaldat: sáhka lea eallimis ja olmmošrivttiin

Europarlamentihkkár Sirpa Pietikäinen mielas EU lei sáhttit plánet vel gudneáŋgirut evttohusaid erenomážit árktalaš guovllu ja sámiid ektui.

Suopma lea čatnasan Parisa dálkkádatsoahpamuššii, man ulbmilin lea ahte dálkkádat lieggana dušše 1,5 gráda. Dat ii goit reahkká árktalaš guovlluin. Dutkamušaid mielde árktalaš guovlu lea erenomáš hearki dálkkádagaliegganeapmái.

– Jus mii viggat bissut Parisa soahpamuša 1,5 grádas de dathan oaivvilda 3-4 gráda liegganeami davvin. Dan galgá váldit sierračielggademiin vuhtii ja dat galgá gullat buot davviriikkaid dálkkádatpolitihkkii, oaivvilda Pietikäinen.

Maiddái Leo Aikio livččii sávvan, ahte árktalaš guovllu hearkivuođa livčče váldán buorebut vuhtii.

– Mii leat oaidnán jo dálkkádatrievdama váikkuhusaid juohke šlájain, guliin ja juohke sajis. Dat lea čielggas. Juohkehaš bargá maid sáhttá, muhto stuorra stáhtain leat dat čovdosat. Manašgo de nu guhká, ahte lea jo menddo maŋŋit doarjut dan liegganeami. Dan mun balan, šuohkiha Aikio.

Leo Aikio
Leo Aikio ballá, ahte dálkkádatdoaimmaiguin leat jo maŋŋonan. Govva: Ville-Riiko Fofonoff / Saamelaiskäräjät

Aikio ja Pietikäinen mielas dálkkádatáššit eai eisige leat dušše beare politihkalaš áššit, baicca dain lea sáhka eallimis ja olmmošrivttiin.

– Galgat dahkat doarvái dan ovdii ahte sii cevzet, geat leat buot rašimus dilis. Lean hui fuolas árktalaš luonddus muhto maiddái eandalitge boazodoalus ja dan eallinvuogis.

– Šattan nu morašlažžan das, go ain digaštallet áššis dego dat livččii muhtin politihkalaš oaivil. Dás lea sáhka eallimis ja jápmimis nu elliid, šattuid go olbmuid dáfus, lasiha Pietikäinen.

Leo Aikio muittuha das, man dehálaš oassi ealáhusat leat kultuvrra ja ealli álbmoga. Son deattuha dan, man unna vejolašvuohta sámiin lea váikkuhit EU-dásis stuorra stáhtaide.

– Min váikkuhanvejolašvuohta lea buot unnimus ja jus stáhtat eai duođas vuolgge dan bissehit, de dat láktasa dan muttos jo olmmošrivttiide, jus addet dáppe min eallima ja ealáhusa mannat gopmut.

"Mis leat dego ihttáža dieđut, muhto ievttá jurddašeapmi"

EU kommišuvnna dálkkádatpakeahtta vuosttas evttohusat leat easkka almmuhuvvon, nappo evttohus manná dál čuovvovažžan Eurohpa uniovnna ráđi ja EU-parlameantta gieđahallamii. Stuorra oassi dain evttohusain gáibidit guktuid dohkkeheami.

Dát ráđđádallamat bohtet jáhkkimis bistit vel moadde jagi.

Sirpa Pietikäinen lea goasii jo duššastuvvan, go dat doalvu nu olu áiggi. Son ballá das, mii geargá vel dáhpáhuvvat dan moatte jagi siste.

– Mearridanproseassa lea njoahci ja ain gávdno vuosttildeapmi. Mis leat dego ihttáža dieđut, muhto ievttá jurddašeapmi. Mii dahkat daid mearrádusaid jurddaškeahttá dan, ahte go dat bohtet fápmui de das goliha moadde jagi ja dalle leat jo báhkkasut geasit, eambo dulvvit ja nu ain, mat lasihit eambo goluid ja dagahit váddásabbon hárjánit dasa.

Evttoha sámiide iežas báiki Brysselii

Sirpa Pietikäinen maiddái sávašii, ahte sápmelaččat beasašedje leat mielde ráđđádallamiin konkrehtalaččat eaige dušše gullamiin, nu mo láhka geatnegahttá.

– Praktihkashan dat gullan lea báhcan unnin. Lean guhká jo evttohan, ahte sápmelaččain eamiálbmogin galggašii leat iežas ovddasteapmi Brysselis, oaivvilda Pietikäinen.

Leo Aikio mielas sápmelaččaid árbedieđu ja vásáhusaid galggašii váldit duođalaččat vuhtii. Su mielas dan eai leat dál dahkan ollenge.

– Dás leat moadde jagi jo oaidnán dakkár dálkefenomenaid, mat leat váttásmahttán ja vahágahttán boazodoalu. Sávvamis ođđa dálkkádatlága mielde váldet de min buorebut vuhtii.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä