Sápmi |

Gáktebeaivi ávvuduvvo gaskavahku dál juo guđat geardde – ain eambosat háliidit gávtti árgabeaivái

Noereh-searvi ásahii gáktebeaivvi giktalit olbmuid gárvodit gávttiin maiddái árgabeaivve.

Noereh-searvi
Ovddabealde Issat Anta Mihkkal Kvitfjell, Jenny-Krihke D. Bendiksen, Elen Ravna, Maria Grensemo ja Anja Márjá Nystø Keskitalo ja duogábealde Ronja Vaara, Eivind Yrjan Stamnes ja Ellinor Skartland Noereh-searvvi stivrras. Govva: Mads Suhr Pettersen

Gaskavahku cuoŋománu 10. beaivve ávvuduvvo riikkaidgaskasaš gáktebeaivi – dál jo guđat geardde.

Norgga beale sámenuoraid searvi Noereh leamašan álgoálggus ásaheamen gáktebeaivvi. Ulbmilin sis leamaš dahkat gávtti fas dábáleabbon árgabeaivválaš anus, muitala Nuoraid searvvi stivralahttu Issat Anta Mihkkal Kvitfjell.

– Gákti ii orron oidnomin nu beare dávjá ja dat lei dábálaš dušše ávvudemiin ja doaluin coggat gávtti. Mii jurddašeimmet dahkat dan eanet árgabeaivválažžan ja čájehit, ahte don sáhtát mannat gávttiin skuvlii, kafeai, bargui ja nu ain. Dat ii riekta mearkkaš nu beare ollu goas don coggat gávtti, dan dihte go gáktihan maid sáhttá leahkit árgabeaivválaš bivttas, čilge Kvitfjell.

Kvitfjell árvala, ahte gáktebeaivi lea viidon daid jagiid áigge, go beaivi lea ávvuduvvon.

– Eambbo ja eambbo olbmot leat álgán gáktebeaivvi váldit duođalaččat ja sii cogget gávttiid, mannet bargui ja barget sin árgabeaivválaš bargguid. Dat orru ahte dat lea mannamin buoret guvlui.

– Dat ii leat dat ballu, ahte bohtet cuiggohallat dahje mihkkige dakkáriid. Dat lea eambbo dábálaš šaddan, smiehtada Kvitfjell.

Coggá gávtti juohke beaivve – "Galgá dušše geahččalit duostat"

Inger Biret Kvernmo Gaup lea okta, guhte lea geavahišgoahtán gávtti árgabeaivvis. Son bargagođii čakčat oahpaheaddjin Jämtlándda guovllus ja doppe fuomášii doaladumi, man mielde dan guovllus eai leat sámit go sii eai oidno.

– Dalle mun mearridin, ahte mun gal vuolggán ihttin bargui ja mun galggan nu oidnot doppe. De mun mearridin, ahte mun cokkan gávtti juohke beaivve bargui.

Sus leamašan ovdagovvan iežas áhčči, guhte maid vázzá gávttiin juohke beaivve. Kvernmo Gaup háliida ieš maid čájehit iežas oahppiide, ahte gávtti sáhttá geavahit beaivválaččat. Dat lea su mielas dehálaš vuohki čájehit sámi gullevašvuođa.

Árgabeaigávttiid son lea gorron bummolgággasis, man lea álki bassat. Hearvvaid son lea maid bidjan gávttiide bummolullus. Go lea galmmas, son lea nahkehan nuppi láđđegávtti ala dan botta go lea olgun.

– De lea maid hui buorre go lea viesus olu, de soaitá vehá bahkka šaddat láđđegávttiin.

Kvernmo Gaup muitala, ahte son lea ferten dál goarrut ođđa gávttiid beaivválaš atnui. Čikŋagávttit sus leat sierra, ja daid son geavaha dušše fiinna dilálašvuođain.

– Mus leat dál 11 gávtti maid mun de lonohalan beaivválaččat, nu ahte ii dárbbaš seamma gávttiin juohke beaivve.

Rávan daidda, geat háliidit dávjjibut coggat gávtti, Kvernmo Gaup dadjá, ahte galgá dušše geahččalit duostat gárvodit gávttiin beroškeahttá das, maid olbmot dadjet. Son lohká iežas maid lean vuosttas beivviid gozuid alde ja geahččan, mo olbmot reagerejit sutnje, muhto moadde vahku maŋŋá dat ii šat mearkkašan.

– De ledjen rámbuvrras gávppašeamen ja muhtun olmmoš moddjái munnje ja mun moddjájin sutnje ruovttoluotta. De son dadjá, man fiinnis diet, ja mun ahte mii lea fiinnis, ammes nu mushan lea gákti badjelis. Dat lea šaddan nu stuorra oassin mu eallimis dál.

Son lea vásihan, ahte maiddái eará olbmot orrot dál hárjánan oaidnit su gávttiin, iige dat leat sidjiidege šat nu erenoamáš.

Gáktebeaivve vurdet sosiála media dievihit gávttiin

Juohke gáktebeaivve gávttit oidnojit miehtá Sámi, aŋkke sosiála medias.

Dánge jagi Noereh-searvvis ávžžuhit olbmuid juohkit gáktebeaigovaid Instagramis fáddágilkoriin #Gáktebeaivi2019, #Gaptabiejjie2019 dahje Gápptebiejvve2019. Noereh vuorbáda bálkkašumiid, dego riskku, daid olbmuid gaskkas, geat leat geavahan gáktebeaivvi fáddágilkora iežaset beaivádusain.

– Mun sávan, ahte nu máŋgasat go vejolaš cogget gávtti dahje dakkár sámi inspirerejuvvon biktasa dan beaivvi ja govvejit ja de bidjet gova dohko Instagramii, dadjá Issat Anta Mihkkal Kvitfjell Noereh-searvvis.

Maiddái Inger Biret Kvernmo Gaup ávžžuha áinnas olbmuid coggat gávtti gáktebeaivve.

– Gákti lea mu mielas dat fiidnámus bivttas mii mis lea. Manin ii dan geavahit eambbo beaivválaččat iige dušše fiinna dilálašvuođain, jearrá son.

Inger Biret Kvernmo Gaup jearahallama gulat maŋŋebárgga Buorre iđit Sápmi -sáddagis, su lea jearahallan Kjell Marainen Sameradion ja SVT Sámis. Issat Anta Mihkkal Kvitfjell jearahallan fas gávdno maŋŋebárgga Dearvva-sáddagis.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä