Sápmi |

Geahča video: Turisttat liikojit oaidnit gilis bohccuid, boazodoalli goit sávašii daid bissut meahcis

Geassi buktá giliguovddážiidde turisttaid lassin maiddái gussiid meahcis. Bohccot leat máŋgasiid mielas somás oaidnu, go bohtet gillii bálgat. Álo dat eai goit ilosmahtte olbmuid.

Video: Poro loikoilee Ivalon uimarannalla
Geassi buktá giliguovddážiidde turisttaid lassin maiddái gussiid meahcis. Bohccot leat maŋgásiidda somá oaidnit, go bohtet gillii bálgat. Álo dat eai goit ilosmahtte olbmuid. Video: Ida Grønmo / YLE

Go dat bálget gilis ja njaskot lasttaid, de olbmot geaigguhit kameraid daid guvlui. Olbmuin erenomážit turisttat liikojit oaidnit bohccuid.

Taina Väli-Jeesiö lea boahtán Ruoŧas Sápmái geassetuvrii. Son ii lean goassige oaidnán, dahje gullange, ahte bohccot bohtet meahcis giliide geassit.

– Ledjen heahkastuvvan! In livčče jáhkkán. Meahcishan dat lávejit leat, muhto dáppehan dat ruhttet vaikko biillatge vudjet. Dat lei nu ebmui, illuda Väli-Jeesiö.

Son lea movtta, go lea beassan dohppet govaid láhka bohccuid. Dál son sáhttá čájehit ruovttus maid lea reaissus oaidnán. Olbmot ruovttusge eai livčče jáhkkit, ahte meahcieallit bohtet olbmuid láhka. Dat lea duohta ođas, joatká Väli-Jeesiö.

Bohccot eai goit ilosmahte buohkaid nu sakka. Báikkálaččat leat fuomášan gilibohccuin máŋggalágan fuones beliid.

– Gal dat bohccot gullet giligovvii, muhto gal dat dagahit juohkelágan váivviid, dego unohas hája ja durddi, muitala Joona Kääriäinen, guhte šaddá dávjá čorget gáhkiriid eret iežas šiljus.

– Ii jur sáhte doallat makkárge šattuid, go daid ferte juogo áidut dahje sirdit dohko, gos olbmot eai daid oainne.

Bohccot jorret birra gili beroškeahttá gean šiljus dahje makkár šattuid borret. Máŋgasat leat áidon šiljuid vuoi bohccot eai ribat borrat divrras rásiid. Kääriäinen doaivuge, ahte bohccot gávnnašedje buoret guohtunbáikki.

Kritihka deaivá garrasit boazodolliide

Gilibohccuid dihte maiddái boazodoallit šaddet kritihkka vuollái. Dan fuomáša sosiála medias, gos bohccuid lassin maiddái boazodoallit šaddet kritihkka vuollái. Bátneduoddara bálgosa boazodoalli Jonna Alava muittuha, ahte ii giige badjeolmmoš duođaige buvtte iežas bohccuid gillái.

– In munge hálit, ahte bohccot bohtet borrat mu rásiid.

Boazodoallit eai doaivvo, ahte sin bohccot mannet giliide. Alava muitala, ahte ferte álo bállat mii daidda geavvá, báhcetgo biilla vuollái, vai mannetgo bargat juoidá olbmuid šiljuide.

– Iihan daid guohtunbáiki leat doppe márkanis, iige geasseluopmobáiki, dadjá Alava.

Sivat dasa, manin bohccot bohtet giliguovddážiidda leat Alava mielde máŋggat. Gilit runiidišgohtet giđđat vuosttážin ja doppe eai leat nu olu divrrit go meahcis. Son muitala, ahte justa dán dihtii sáttogáttit leat bivnnuhat bohccuid gaskkas. Doppe eai leat nu olu divrrit.

Alava lei oaidnán sosiálalaš medias, ahte bohccot johtet johtolatrieggá siste. Doppehan bieggá, go biillat vudjet meattá, dadjá Alava. Báhkkadálkkit maid buktet bohccuid giliide, go giliin bieggá.

Mo čoavdit dán ášši?

Alava muitala, ahte sii leat máŋgii dolvon bohccuid eret Anára gilis, muhto moatte beaivvi maŋŋá dat bohtet fas ruovttoluotta. Sii leat muhtumin maiddái gálden dahje njuovvan bohccuid, muhto bistevaš čoavddus dat ii leat leamašan.

Olbmot sáhttet áidut iežaset šiljuid, nugo Alava bearaš lea dáhkan juo dalle go son lei dušše nieiddaš. Fargga bohccot goit vulget ruovttoluotta meahccái go guopparat ihtet, jeđđe son.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä