Sápmi

Girjeárvvoštallan: Harlin ja Pieski ládjogahpergirji lea čađa feministtalaš – dan vuoibmi sulastahttá ovtta dovddus sámegirjji jagis 1988

Helga West
Govva: Helga West

Helga West lea árvvoštallan Eeva-Kristiina Harlin ja Outi Pieski girjji “Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir / The Ládjogahpir – the Foremothers’ Hat of Pride”.

Go dutki Eeva-Kristiina Harlin ja dáiddár Outi Pieski, Čiske-Jovsset Biret Hánsa Outi, ovttastahttiba máhtuska, riegáda duodjevisma – aktivisma, mas duodji váldojuvvo atnui servotlaš ulbmiliid ovddideapmái.

Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir / The Ládjogahpir – the Foremothers’ Hat of Pride -girji čohkke bearpmaid gaskii Harlin ja Pieski ládjogahpirealáskahttinbarggu, mii álggii jagis 2017.

Girji vuolgá johtui das, go duodjeberošteaddjit Harlin ja Pieski fáhtiiga erenomáš gahpira Suoma álbmotmusea sámečájáhusas jagis 2017. Soai beasaiga oahpásmuvvat gahpirii, mii gohčoduvvo ládjogahpirin dan čoarvehámálaš maŋŋeoasi dihtii.

Deaivvai nu, ahte čájáhusa ládjogahpir lei čoggojuvvon Dálvadasas, Ohcejogas, Pieski ruovttugilis. Jahki lei 1902 ja Helssegii dan buvttii suopmelaš etnologa Theodor Schvindt. Ládjogahpir lei gullan fámolaš Golle-Gáddjái, Pieski máttaráhkkui. Girjji muitalusat vulget Golle-Gádjáin deaivvadeamis ja nohket ládjogahpira máhcaheapmái ruovttoluotta Sápmái, ruoktot.

Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir / The Ládjogahpir – the Foremothers’ Hat of Pride -kirja ja Helga West
154 siidosaš girjji lea goasttidan Davvi Girji ja doaimmahan Jan-Erik Lundström jagi 2020. Govva: Helga West

Girji váldogažaldat: manne ládjogahpir jávkkai 1900-logu álgomuttu maŋŋá?

Girjji guovddážis lea historjjálaš ja dálá ládjogahpir. Čálliguovttos leaba johtán museavuorkkáin, dárkon gálduid, jearahallan olbmuid, hábmegoahtán ládjogahpiriid, ordnen bargobájiid, juoba váldán dološ árppuin čanastagaid laboratoriadutkamušaide.

Soai leaba gávnnahan, ahte Eurohpa museain leat oktiibuot 60 ládjogahpira: eanáš ruoksadat, muhto maiddái alihat, čáhppesalihat, rátnásat, čáhppadat ja fiskadat. Muoras dahkkon fierra addá ládjogahpirii dan čalbmáičuohcci hámi, mii sulastahttá bohcco čoarvvi.

Sudno historjjálaš arkiivadutkamuša mielde sámenissonat geavahedje ládjogahpira riddoguovlluin ja siseatnamis Finnmárkkus, Guovdageainnus gitta Várjjagii, Ohcejogas, Anáris ja Eanodagas. Ládjogahpir lei anus 1700-logu maŋit beali rájes gitta 1900-logu álgui. Dan maŋŋá ládjogahpir jávkkai, muhto manin? Dat lea girjji váldogažaldat.

Čálliguovttos lahkoneaba gažaldaga historjjálaččat, estehtalaččat ja vuoiŋŋalaččat: makkár mearkkašumit ládjogahpiris ledje dolin, naba odne?

Čállit ákkastallaba, ahte lestadialaš lihkadus heajudii sámenissoniid sajádaga

Bures huksejuvvon girjji dovdomearkan – goit mu mielas – lea dat, ahte girji ii lohkat mearkkašumiid, cealkke, ahte ná dát duohtavuohta lea, baicce láhčá saji ságastallamii, miellagovahussii ja bures ákkastallojuvvon árvádaddamiidda. Áiddo nie Harlin ja Pieski girji doaibmá: bovdehussan searvat oktasaš ságastallamii, vihkkehallamii dasa, mii dáhpáhuvai ládjogahpirii, mii dáhpáhuvai midjiide.

Čálliguovttos deattuheaba, ahte go historjjálaš gáldut ládjogahpiriin leat nu unnán, sihkkaris dieđu ládjogahpira mearkkašumis ja jávkamis eat sáhte joksat. Harlin ja Pieski dutkamuš orru goit čujuheamen lestadianismma guvlui. Harlin ja Pieski mielde ládjogahpiris leat leamašan mearkkašumit, mat leat laktásan nissonolbmo gorudii ja šattolašvuhtii.

Sudno dulkojumi mielde lestadialaš lihkadus demoniserii ládjogahpira ja heajudii sámenissona sajádaga servodagas. Dát dagahii eahpedásseárvvu sohkabeliid gaskii.

Historjjálaš čállosiin vuhtto, mo muhtun báhpaid mielas ládjogahpira fieras orui ieš biro, ja danin báhpat ávžžuhedje sámenissoniid hilgut ládjogahpira ja coggat liinni oaivvi ala. Harlin ja Pieski mielas kristtalaš osku ja eandalii lestadialaš lihkadus čuhce sámenissoniid iešmearrideapmái, sin duodjeárbái ja loahpas vel gorudiige.

Helga West
Girjeárvvoštallama čálli Helga West fidnii gieskat gudnemáinnašumi Runografi ordnen Debytoi kriitikkona -čállingilvvus. Govva: Helga West

Ollu detáljat ja ivnnit – girjji gráfalaš hápmi lea erenomáš geasuhahtti

Girji lea čađa feministtalaš ja geavaha nu gohčoduvvon dekolonialisttalaš teoriijaid girjji huksemis. Dat vuhtto eandalii das, makkár loahpalaš hámi girji váldá. Dat lea eambbo go girjji hámi ožžon giehtačálus: dat lea iehčanas dáiddabargu, masa gullet čállosat, arkiiva-, čuovga-, dáidda- ja minsttargovat sihke jearahallansitáhtat olbmuin.

Pieski lea herven girjji ja su gráfalaš čalbmi ja giehtadáidu vuhtto nannosit. Girji sisttisdoallá maid govaid dáiddadujiin Pieski čájáhusain Čuolmmadit ja Ládjogahpira rematrieren – Máhccat eatni lusa.

Ládjogahpiriid detáljat leat nu vuđolaččat dokumenterejuvvon girjái, ahte logadettiin smiehtadin, hás čeahpes duojár sáhtášii girjji vuođul juoba duddjot alcces ládjogahpira!

Girjji čállosiid livčče sáhttán doaimmahit čielgaseabbot ja ávkkástallat eanet muitalushámiin

Girji lea juhkkojuvvon 14 teakstaoassái, main eanáš leaba Harlin ja Pieski ieža čállán. Oanehis čállosiid girjái leat čállán maiddái sámekultuvrra professor Veli-Pekka Lehtola, duodjeprofessor Gunvor Guttorm ja dáiddahistorihkkár ja -kuráhtor Jan-Erik Lundström.

Davvisámegielat čállosiid bálddas leat seamma oasit eaŋgasgillii. Go govat leat girjjis nu ollu ja ieš teavsttatge leat guovtti gillii, davvisámegielat lohkki lea oalle jođánit lohkan girjji.

Teakstaosiide livčče dahkan buori, jus dat livčče čielgaseabbot doaimmahuvvon, ordnejuvvon. Dál orui, ahte girjjis leat máŋga álggu ja vel moadde loahpage. Teavstta ritma, ortnet ja muitalusa “muitaleapmi” lohkkái livčče sáhttán leat njuovžilot, vel eanet máinnastanhámis. Muhto dattetge: girjji lea álki lohkat ja dan sáhttá álgit lohkat ieš alddes gokko beare: girji ii vealttekeahttá oba hálit čuovvut kronologalaš, lineára lohkandábi.

Sulastahttá Áillohačča Beaivi, áhčážan -girjji

Harlin ja Pieski eaba leat čuvvon árbevirolaš oarjemáilmmi diehtogirjji hámi, baicce orru nu, ahte soai leaba vuđolaččat guorahallan, makkár girjehápmi bálvala buoremusat sámelohkki. Aistton, girji lea oaivvilduvvon sámenissoniidda, dán čálli- ja duojárguovttos muitaleaba girjji álggus.

Lea okta girji, masa Harlin ja Pieski girjji sáhttá buriin ákkaiguin buohtastahttit. Dat lea girji, mii ilmmai jagis 1988 ja dan namma lea Beaivi, áhčážan. Dan girjji várás lei Áillohaš-rohkki, Nils-Aslak Valkeapää, johtán museavuorkkáin ja čohkken girjái govaid dološ sámiin. Áillohaš háliidii máhcahit sin fas ruoktot, ovttas divttainis, iige addán lobi govaide šaddat oassin girjji vierisgielaid veršuvnnain. Su mielas govat gulle dušše sámiide. Seamma vuimmiin leaba Harlin ja Pieski čohkken áidnalunddot materiála sámenissoniid jaskes historjjás ja addán sidjiide jiena ja hámi.

Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir / The Ládjogahpir – the Foremothers’ Hat of Pride lea girji, mii čujuha bávččas kolonialisttalaš tabuide, muhto seamma áigge čájeha konkrehta doaivaga. Harlin ja Pieski čájeheaba, mo arkiivabargu lea aktivisma.

Go girji lea nu máŋggabealat ja vuđolaš ja vuođđuda kollektiivvalaččat čoggojuvvon dihtui, munnje ii daga ollenge váttis evttohit, ahte sudno girji lea okta čábbámus ja vuoimmalaš sámegirjjiin, mii gieskat lea ilbman.

Árvvoštallama lea čállán Biennaš-Jon Jovnna Piera Helga, Helga West. Son lea diktačálli ja teologa ja bargá Helssega universitehtas doavtterstudeantan. West fidnii gieskat gudnemáinnašumi Runografi ordnen Debytoi kriitikkona -čállingilvvus.

Dá sáhtát guldalit Helga West árvvoštallama girjjis Ládjogahpir – Máttaráhkuid gábagahpir. Jietna: Helga West / Yle Areena

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä