Sápmi |

Guldal jiena: Ođđa johtinráddjehusat čuhcet vuohon sámiide – Gaup-Juuso: "Livčče issoras, jus sámit livčče sirrejuvvon guhkkit áigge ná"

Sámiráđi várrepresideanta Áslat Holmberg imaštallá, mot galggašedje Suomas dahkkojuvvon mearrádusat sámiid ektui doaibmat, jus Norggas leat goit eará njuolggadusat.

Ingá-Máret Gaup-Juuso.
Gárasavvonlaš musihkkár Iŋgá-Máret Gaup-Juuso eallin lea sajáiduvvan máŋgga riikka ala ja ráddjehusat dagahit ođđalágán hástalusaid.

Otnáža rájes leat fámus vuohon ođđa ráddjehusat, mat čuhcet eandalit Sápmái ja sápmelaččaide. Otná gaskavahkko rájes rádjeservošis ii leat šat sierra lohpit johtit ránnjáriikkas. Dilli sulastahttá olu mannan giđa.

Gárasavvonlaš musihkkár ja fylkadáiddár Iŋgá-Máret Gaup-Juuso rasttilda rájá jámma sihke barggu ja bearraša dihte. Sutnje dilli orru amas.

– Go manná ráji nalde de mii olbmothan leat gal kontrolla vuolde. Árbevirolaš vuogi mielde mii leat hárjánan, ahte mii galgat beassat mannat nuppi riikii, Gaup-Juuso smiehttá.

Gaup-Juuso oaivvilda, ahte livčče issoras, jus sámi álbmot livčče ná sirrejuvvon guhkit áigge.

– Miihan dárbbašit nuppiid sámiid ja gulahallat, Gaup-Juuso dadjá.

Loga maid: Rádjejohtimis sirdásit gaskavahkko diimmá giđa lágan dillái – rádjebargiin soitet jearahišgoahtit duođaštusaid barggu dehálašvuođas

Geahččalit leat optimisttat

Barggu ja bearašeallima dáfus koronadilli lea dagahan hástalusaid Gaup-Juusoi. Dáiddára burssas máilmmedilli oidno konkrehtalaččat konsearttaid manaheapmin. Dasa lassin kollegaid ii beasa deaivvat, vaikko dasa orošii stuorra dárbu.

– Jus barggalin freelance-dáiddárin, de in dieđe mo livččen ceavzán.

Iŋgá-Máret Gaup-Juuso goittotge lea giitevaš iežas dillái danin, go sus lea fylkkadáiddárin beallevirgi Norgga bealde. Beallevirggi lassin dat nubbige bealli lea sihkkaris vuođu alde.

– Mun juo eallima giiten, go jur ovdal dan korona bođii bargostipeanda, muitala Gaup-Juuso.

Gaup-Juuso lea bargan Romssas fylkkadáiddárin dahjege fylkkajuoigin skábmamánu 2019 rájes. Son lohká, ahte vaikko ráddjehusat ja ávžžuhusat buktet eahpesihkkarvuođa, lihkká sii geahččalit leat optimisttat. Sii maiddái plánejit gárvvisin prošeavttaid ja johtimiid.

Norgga ja Suoma ráddjehusain leat máŋggalágán erohusat. Ovdamearkka dihte Lappis ožžot dálá ráddjehusaid mielde mánu lohppii čoahkkanit 50 olbmo, muhto Norggas dušše viđas.

– Ráddjehusat ja ávžžuhusat rivdet čađat áigge. Lea dakkár eahpesihkkarvuohta, mii dagaha váttisin luohttit dasa, ahte dat boahttevaš prošeavttat čađahuvvojit, Gaup-Juuso dadjá.

Áslat Holmberg: "Go áššit leat doaibman, ii stáhtas leamaš dárbu giddet fuomášumi"

Sámiráđđi lea dahkan cealkámuša, mas sii gáibidit riikkaid gudnejahttit rádjeguovlluid sápmelaččaid eamiálbmotrivttiid maiddái koronadilis.

Cealkámušas oaivvildit, ahte koronapandemiija ráddjehusat juhket bearrašiid ja servošiid, geat orrot miehtá riikkarájiid. Cealkámušas máinnašit, ahte Sápmi lea juhkkojuvvon njealji riikka rájiiguin ja máŋggat sámebearrašat ellet ja barget badjel riikkarájiid. Lassin deattuhit, ahte ráddjehusain leat leamaš mearkkašahtti váikkuhusat árbevirolaš sámi boazodollui.

Sámiráđi várrepresideanta Áslat Holmberg orru ieš Njuorggámis ja lohká, ahte dákkár cealkámušain goit viggat váikkuhit vuođđorivttiid ollašuvvamii.

– Lea várra unnán maid mii sáhttit stáhta mearrádusaide váikkuhit, muhto mii viggat váldit beali áššiide, son muitala ja čujuha cealkámuššii.

Aslak Holmberg
Sámiráđi várrepresideanta ja Suoma juhkosa jođiheaddji Áslat Holmberg imaštallá, mo Suoma mearrádusat sámiid ektui galggašedje doaibmat, jus Norggas eai leat sullasaš mearrádusat fámus. Govva: Linnea Rasmus / Yle

Holmberg lohká áddet, ahte dilli lea stáhtaidege hui ođđalágán, go oppa áigge leat earenoamáš doaibmabijut. Sámit leat álot johtán miehtá beroškeahttá riikkarájiin, go dat lea gullán eallinvuohkái. Eiseválddiide dat lea kánske boahtán ođđa diehtun.

– Jáhkán, ahte dat eai leat nu hárjánan smiehttat, go nu guhká go áššit leat doaibman, de ii dasa leat dárbbašan giddet fuomášumi, dadjá Holmberg.

Holmberg ieš ii leat eallima áigge goassege vásihan dili, mas rádjái šaddá dákkár mearkkašupmi.

– Dát lea vuosttaš háve mu eallimis, go dat rádji lea eastimin olbmuid johtima, Holmberg smiehttá.

Suoma stáhta bealde sápmelaččat leat gal máŋgga mearrádustekstii merkejuvvon, muhto váttisvuohta šaddáge das, go seamma ráddjehusat eai leat ránnjáriikka bealde fámus.

Guldal vuossárgga 25.1. Ásllaga Á-studio. Iŋgá-Máret Gaup-Juuso muitala iežas jurdagiid áiggis 12.40 ovddosguvlui ja Áslat Holmberg fas mielde áiggis 44.00 ovddosguvlui. Jietna: Ásllaga Á-studio

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä