Sápmi |

Hárjánâm káidusmáttáátteijee rävvee, maht káidusmáttááttâs luhostuvá: "Ferttee rammuđ, et kale tun máátáh"

Teija Linnanmäki lii love ihheed porgâm káidusmáttáátteijen, já sun tiätá puohlágán koonstâid máttááttâs várás.

Teija Linnanmäki
Teija Linnanmäki rävvee, et oppâtijmeest kannat porgâđ parâ- já juávkkuhárjuttâsâid já savâstâllâđ oovtâst. Govva: Anja Kaarret / Yle

Teija Linnanmäki lii kuhháá máttááttâm káidusin sehe párnáid ete vuorâsulmuid. Sun lii tääl love ihheed porgâm káidusmáttáátteijen, já sun tiätá puohlágán koonstâid káidusmáttááttâs várás.

Káidusmáttááttâsâst lii tehálâš, ete máttáátteijee uápásmuvá uáppein já meid uáppeeh nubijdis.

– Tot lii tehálâš, ete uápásmuvá uáppeigijn. Tiätá talle mast eidu tot uáppee lii perustum. Talle puáhtá suunâttâllâđ oovtâst maggaar proojeekt rähtip. Lii meid tehálâš, ete uáppeeh oppih tubdâđ nubijdis, ete tagareh speelah já ivnespeelah láá lamaš hirmâd hitruuh viereskielâ máttáátmist, sun muštâl.

Mušte rammuđ uáppeid já anneeđ huolâ, et oppâtijmijn lii hitruu

Káidusmáttááttâsâst lii tehálâš rammuđ uáppeid já mušteđ tom, ete oppâm kolgâččij leđe hitruu.

– Ferttee adeliđ ääigi juáhážân muštâliđ, ete kii lii já kost lii já ain algârääjist rammuđ, et kale tun máátáh! Rammum lii taggaar, mon mun lam kiävttám. Jis tobbeen ij lah hitruu orroođ, te uáppeeh jaskeh talle máttááttâlmist, muštâl Linnanmäki.

Káidusmáttááttâsâst sättih leđe távjá-uv teknisiih vädisvuođah. Tondiet lii-uv tehálâš, ete pargoh já fáádáh láá tagareh, moin uáppee lii perustum, Linnanmäki muštâl.

Meiddei uáppee puáhtá leđe máttáátteijee

Máttáátteijen puáhtá leđe meid uáppee. Motomin uáppee máttá čielgiđ ääši skipárân pyerebeht, ko máttáátteijee.

– Uáppeeh pyehtih máttááttiđ nubijdis. Sijhân láá hirmâd ilbâdeh, ko máttáátteijee koijâd, et ravviiba tun, ko tun máátáh. Maŋgii lii pyereeb, ko uáppee máttáát eres uáppeid. Sun máttá máttááttiđ pyerebeht mahtnii, Linnanmäki muštâl.

Linnanmäki rävvee, et oppâtijmeest kannat porgâđ parâ- já juávkkuhárjuttâsâid já savâstâllâđ oovtâst vâi uáppeeh peessih sárnuđ skipárijgijn. Sun muštoot, ete uáppeeh pyehtih meid koskânis porgâđ hárjuttâsâid, máttáátteijeettáá.

Virtuaalspeelâid puáhtá rähtiđ meid anarâškielân

Anna Askala máttáát káidusin ovdâmerkkân lihâdem, eenikielâ já historjá. Puávtáččij kuvâttâllâđ, ete lihâdemtiijmijd lii väädis orniđ káidusin, mutâ sun lii kavnâm toos-uv čuávdus.

– Talle ko piäiváš páštá, te moonâ olgos já talle vääldi kove. Tom puáhtá jyehiđ mii Whatsapp-juávhust puohháid, sun lii ravvim uáppeid.

Anna Askala peesâi tállán kielâpiervâlân paargon, ko škovlâ nuuvâi.
Tääl ko škoovlah láá kiddâ, lii Anna Askala meiddei máttáátškuáttám káidusin. Govva: Anja Kaarret / Yle

Digimateriaalij lasseen puáhtá máttáátteijee meid jieš rähtiđ oppâmateriaalijd. Neetist puáhtá rähtiđ ovdâmerkkân virtuaalspeelâid anarâškielân.

– Taan ääigi lii meid hirmâd älkkee jieš rähtiđ digihárjuttâsâid ovdâmerkkân quizletijd, já talle lii taggaar ko wordwall, ete puáhtá rähtiđ virtuaalspeelâid jieš, sun muštâl.

Uáppee mielâst oppâm lii hitrub pääihist

Jussa Koskinen lii lijkkum káidusmáttááttâsân. Suu mielâst pääihist oppâm lii hitrub, ko škoovlâst.

– Kale taat pääihist lii hitrub. Uážu porgâđ kuás haalijd taid pargopittáid. Talle ko lii porgâm taid pargopittáid, te uážu maidnii muide hommáid porgâđ.

– Talle ko mun lam puoh pargopittáid porgâm, te talle mun váhá speelâm skipárijguin teikkâ moonâm olgos, sun iätá.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä