Sápmi |

Historihkar: Dološ sámit gal dovde ja girde homoseksualitehta

Suvi West Sparrooabbán-filmmas muitalit, ahte Amerihka indiánat leat árbevirolaččat dohkkehan homoseksuálaid. Muhto eai dološ sámi siidaeallimisge leat earálágan olbmuid hilgon, muitala historihkár Samuli Aikio.

Video: Govva filmmas Sparrooabbán
Video: Yle Ođđasat 27.1.2016 dbm 15.15

Dálá sámi servodat ii dohkket lesbovuođa, čuoččuha Suvi West ođđa dokumeanta Sparrooabbán. Filmmainis hálidage Ohcejogas bajásšaddan bagadalli čalmmustahttit dán árgges fáttá.

– Mun sávan dan, ahte dainna filmmain mun sáhtášin buktit ođđa oaiviliid daikke ođđa jurddašemiid dan ságastallamii, muitala West.

"Ii leat sámiid gaskas mihkkege ođđasiid"

Muhto geahčastat sámi historjái muitala, ahte dološ sámi máilmmis gal dovde homoseksualitehta.

Samuli Aikio
Samuli Aikio Govva: Vesa Toppari / Yle

Historjjádutki Samuli Aikio, Luobbal-Sámmol Sámmol Ohcejogas muitala, ahte dán áššis leat diehtán don doložis sámi servodagas.

– Dathan gal ii leat sámiid gaskas mihkkege ođđasiid iešalddes. Go sápmelaččat leat dieđusge álo dovdan buotlágan erenoamašdáhpáhusaid maiddái, nugo earáge eamiálbmogat, mat ellet luonddus. Ja luonduhan oahpaha, Aikio dadjá.

– Dat lei dákkár ášši, mii bures girdojuvvui. Ii sáhttán lohkat, ahte dat livčče lean normála, dakkár mii gullá eanaš olbmuide. Dat lei sierradáhpáhus, muhto dat áddejuvvui, ahte dat ii leat mangeláhkai váralaš, gohan olmmoš muđui birge! Das dat lei eanemuš gažaldat siidaeallimis.

Deanuvuonas orui čuohte jagi dassái nisson guhte gárvodii almmáiolbmuid biktasiidda

Govva filmmas Sparrooabbán
Govva: Sparrooabbán
Sparrooabbán-filmmas muitalit, ahte Amerihka indiánat leat árbevirolaččat dohkkehan homoseksuálaid.

Muhto eai dološ sámi eallimisge leat earálágan olbmuid hilgon.

– Goittot máidnasiin ja muitalusain lea gal giddejuvvon fuomášupmi dasa ja máŋgga eará erenoamašvuhtii. Ovdamearkka dihtii čuođemat jage dassá muitaluvvui ovtta detnolaš Ánná-nammasaš nissonolbmos, guhte lávii gárvodit almmáiolbmuid gárvvuide.

Vaikke lei nisson?

– Na, eaige dasge nu olu beroštan earágo ahte lei vehá erenoamaš, muhto bargoolmmoš nugo earátge, Aikio dadjá.

Historihkarge ii dieđe leigo homoseksuálain muhtin bargu dološ siiddain

Ledje báhpat ja risttalašvuohta, mat jávkádedje máŋga ášši Sámis.

Historjáčállige ii dieđe leago homoseksuála olbmuin leamašan muhtin bargu dološ siiddain, dego indiánain lei.

Homoseksuála indiánat doaimmahedje earret eará dálkkodeaddji ja shamána bargguid.

– Eathan mii dieđe buot daid dološ máidnasiid, makkárat dat leamaš, go sámit lea leamaš kristtaoahpu olis jo muhtun 500 jagi miehtá Sámi. De gal dan áiggis leat jo ollu láhppon dakkár dološáigge muitalusat ja máidnasat, Aikio dadjá.

Erohusat luterála ja ortodoksa máilmmiid gaskas

Doaladumiin homoseksualitehta guovdu leat sáhttán leat uhcanaš erohusat iešguđet guovllus, daningo dain leat váikkuhan earálagan girkut.

– Kánske dat luterála oahppa lei vehá čavgadotge buotlágan erenoamašvuođaid vuostá. Nuppe dáfus maiddái dat čuvgehus daid luterána girkolaš olbmuid gaskavuođas sáhtii lean vehá váilevaš, go veardida ortodoksalaš máilbmái, gos ovdamearkka dihtii kloasttareallin lei oahpahan, ahte dakkár sierradáhpáhusat gal gávdnojit juohke sajis, Samuli Aikio muitala.

"Jurddašeapmi rievdá nuorat buolvvaid bokte"

Nu ahte dálá máilmmis lea olu doložis oahppat.

Suvi West Skábmagovain 2016
Govva: Tapio Seppälä / Skábmagovat
Máilbmi ii rievdda johtilit, muhto filbmadahkki gal jáhkká buoret boahttevuhtii.

– Mun jáhkán, ahte go áigi gollá, nu jurddašeapmi rievdá, ja dat rievdá nuorat buolvvaid bokte. Ahte mun in jáhke, ahte diekkár 14–15-jahkásaččaide dat lea makkárge ášši, ahte lea homoseksuála.

– Go nuorat bohtet ollesolmmošin, nu máilbmi lea fas áibbas earálagan. Sin mielas lea várra áibbas ártet, ahte mii leat goassege oba ráhkadange dákkár filmma, Suvi West dadjá.

Pride-dáhpáhusat leat joavdan Sápmái

Miehtá Sami leat maŋimuš jagiid ordnegoahtán sámiid ja eamiálbmogiid Pride-dáhpáhusaid. Dain ávvudit seksuála- ja sohkabeallevehádagaid ovttaveardásašvuođa ja máŋggabealátvuođa.

Sápmi Pride 2014, Kiiruna
Govva: Karoliina Juhola
Suoma sámediggi oassálasttii manna giđa vuosttas háve Sápmi Pride -dáhpáhussii.

Dalle Suoma sámedikki stivrra lahttu Anna Morottaja oassálasttii virggálaččat Norgga bealde Kárášjogas lágiduvvon Pride-dáhpáhussii. Morottaja gullá iešge seksuálavehádahkii.

Norgga ja Ruoŧa sámedikkit leat jo máŋga jagi virggálaččat oassálastán Pride-dáhpáhusaide miehtá Norgga ja Ruoŧa.

Varrasamosat: Sápmi

Váldoođđasat

Varrasamosat

Muualla Yle.fi:ssä